Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo oho 46 pasepeeivi, kuás cokkiittuvvojeh kinttâleh jiešsorme uuhrij muušton. Kintâltilálâšvuođâin kunnijâttojeh jiešsorme peht jáámmám ulmui muštoh já tuárjojeh tagareh ulmuuh, kiäh láá monâttâm aldasii ulmuu.

Jyehi ive mielâtiervâsvuotâohhoost lii tiätu teema, mon ulmen lii pajediđ uáinusân tehálijd mielâtiervâsvuotân lohtâseijee fáádáid. Ive 2025 mielâtiervâsvuotâoho fáddán lii tuoibâmráávhu. Teema muštoot tast, ete tuoibâmân ij lah äigirääji.

Tuoibâmráávhu kulá puohháid

Mielâtiervâsvuotâčuolmâin tuoibâm ij meerhâš passiivlâšvuođâ, peic jieijâs naavcâi mield toimâm. Lii tušše keččâđ kalenderist, kuás ličij tievâslâš äigi maccâđ paargon tâi uáppoid. Lii tušše koijâdiđ aldasijn, mon kuhháá tij vajevetteđ keččâđ muu cevzim. Tuoibâm ij tábáhtuu návt. Ohtsâškodde kivree ulmuid sirdâšuđ jotelávt puovtâdeijee aalmugjesânin. Aldasiih ulmuuh iä kenski ibbeerd, mon kuhes prosesist tuoibâmist lii koččâmuš – já ete loppâpuáđusin ij kenski lekken siämmáš olmooš, kiäm sij motomin tubdii.

Tuoibâm tábáhtuvá ääigi mield, jotemáin meid vaigâdis fiäránij čoođâ. Tom ij pyevti čođâldittiđ. Tuoibâm meerhâš meid tom, ete olmooš uáppá eelliđ tagaráin puácuvuođáin, mii jotá fáárust ubâ eellim. Tuoibâm ij meidgin uáivild maccâm toos, mii lâi ovdil. Tuoibâm peht šadda távjá miinii aaibâs uđđâsijd. Já tot lii penttâ vuovâs. Ohtsâškodde já aldasiih ulmuuh pyehtih tuárjuđ tast, ete kihheen ij taarbâš tuoibâđ ohtuu, ige kihheen taarbâš tuoibâm maŋa leđe vaalmâš.

Tábáhtumeh pirrâ Suomâ já neetist

Mielâtiervâsvuotâoho ääigi uárnejuvvojeh jieškote-uvlágáneh páiháliih tábáhtumeh pirrâ Suomâ. Listo páihálijn tábáhtuumijn kávnoo tääbbin. Páihálij tábáhtuumij lasseen Mielâtiervâsvuođâ kuávdášlitto fáálá sahâvuáruid já savâstâlmijd mielâtiervâsvuotâfáádáin já eromâšávt tuoibâmteemast meid neeti peht. Listo nettitábáhtusâin sehe almottâttâmliiŋkah kávnojeh taan liiŋkâ peht.

Mielâtiervâsvuođâ kuávdášlitto lii ornim mielâtiervâsvuotâoho ain ive 1974 rääjist. Teemaoho ulmen lii kepidiđ mielâtiervâsvuotâčuolmáid lohtâseijee stigma, lasettiđ tiäđuid mielâtiervâsvuotâčuolmâi táválâšvuođâst sehe faallâđ viärdásâštorjuu ulmuid, kiäh tarbâšeh tom.

Käldee:

– Mielenterveysviikko (mtkl.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi vuábdá uđđâ pyevtit­tâsâid 40‑ive juhlestis

Anarâškielâ servi juhlo 40 ive tooimâs majebaargâ skammâmáánu 24. peeivi Anarist. Juhle ohtâvuođâst vuábdojeh uđđâ pyevtittâsah. Vyebdimnáál láá seehah, pääiđih já puttâleh, moid lii...

Sämikielah tarbâšeh dynaamisii kielâkártá

Sämikielâin mij puohah tiettip motomijd faktaid – ovdâmerkkân tom, et puoh sämikielah láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih, já tom, et sämikielâi sárnooh ääsih sehe...

Säminuorâi taaiđâ­tábáhtus uárne­juvvoo Heta škoov­lâst kiđđuv 2027

Jyehi-ihásâš Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo puáttee ive Heta škoovlâst Iänuduvvâst cuáŋuimáánu 29. peeivi. Iänuduv kieldâ tiävdá puáttee ive 150 ihheed, já taaiđâtábáhtus lii uási juhleive...

Tutkâmuš: Lodde­čaasij tipšo­mist lii ävkki, mut tipšo­tooimah tarbâ­šuuččii eenâb

Čäciloddenäälih láá kiäppánâm merhâšitteht Suomâst majemui luuvij iivij ääigi. Helsig ollâopâttuv já Suomâ pirâskuávdáá totkeeh selvâttii, maht loddečaasij tipšom já suojâlem láá vaiguttâm čäcilodde­naalijd...

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...