Kyehti smavvâ satelliit láá vuolgâttum karttiđ piäivášpiegâ Mars pirrâsist. Pääččim lii meid tehelâš Blue Origin ‑finnoduv uđđâ rakettân.
Vuosmuu keerdi viiđâ ihán NASA olášit uđđâ tutkâmušâid Mars-plaaneet aldasijn. Escapade-nommâsâš haahâ tuálá sistees kyehti satelliit, moh vuolgâttuvvojeh karttiđ piäivášpiegâ vaiguttâsâid Mars pirâstittee áimukeerdist.
Luođâneh Blue já Gold páččojii pasepeiveehid Blue Origin ‑finnoduv New Glenn ‑rakettáin. Koččâmušâst lii New Glenn ‑rakkeet nubbe kirdem – já vuosmuš taggaar kirdem, mii joođeet tehelii tieđâlii árvukyermi fárustis.
Pääččim lii meid merhâšittee testâ Blue Origininân, mii kištottâl komovuotâkirdem markkânijn Elon Musk SpaceX:áin. Jis puoh mana vuáváámij mield, te satelliiteh láá merisajestis Marsist čohčâmáánust 2027.
Escapade-kirdemist lii fáárust uđđâ teknologia. Satelliiteh iä njuolgist kirde Marsân, pic vistig toh vuolgâttuvvojeh tiätu sajan Piäiváá já Eennâm kooskâst. Tobbeen toh stivrejuvvojeh Mars kulij ive 2026. Taat kiäinu lii kuhheeb, mut talle Mars-kirdemeh iä lah nuuvt kiddâ kyevti ive koskâi lekkâseijee pääččimlaasâst (tiätu pääččimääigist, toim. huám.), kuás Eennâm já Mars lává aldemustáá nubijdis.
Ko luođâneh láá Mars juurrâmroođijn, te toh rähtiškyeteh oovtâst kuulmâuulâtlii kártá piäivášpiegâ já Mars asettes áimukeerdi vaiguttâsâst. Tutkâm sáttá išediđ ton ibbeerdmist, mondiet Mars motomin monâttij assaas kaasukeerdis.
Kuvij já mittedmij vuáđuld tietteeh oskoh, et Marsist láá lamaš jäävrih já juuvah suullân nelji miljard ihheed tassaaš. Talle planetist lii lamaš ennuv assab áimukerdi ko tääl. Puoh nubástui talle ko Mars magneetkieddi lappuuškuođij. Piäivášpieggâ aalgij hitásávt kulâttiđ syejettes plaaneet áimukeerdi. Tääl tot lii tuše prooseent verd Eennâm áimukeerdist.
– Escapade iššeed mii iberdiđ, moin naalijn piäivášpieggâ sehe energisist já tuššâd Mars áimukeerdi, iätá missio njunoštotkee Robert Lillis Kalifornia ollâopâttuvvâst.
– Tot lii tehelâš pittá Mars šoŋŋâdâhhistorjá pittáspeelâst. Mij finnip kyehti uáinu siämmáá ääigi – tego stereokove Mars-planetist.
Mars magneetkieddi ij lah ollásávt lappum. Ton pirrâ láá páiháliih magneetliih puljâreh, moh šaddeh piäivášpiegâ já áimukeerdi vuáruvaiguttâsâst. Kyehti luođâin pyehtih tarkkuustâllâđ siämmáid kuávluid uánihâš äigikooskâi, mii taha máhđulâžžân ovddiist täärhib kove huksim dynaamisii systeemist.
Puátuseh sättih leđe eromâš ávháliih puáttein Mars-pargoin já viestâdemsysteemij vuáváámist. Mars ionosfääri – šleđgâlávt väridum čalmai kerdi – puáhtá širottiđ radiotávjuduvvâid já vaiguttiđ ohtâvuođáid já navigistmân. Ton lasseen Blue já Gold mittedmeh sättih tuođâštiđ, lii-uv Mars ase vyelni ain kolgos häämist leijee čääci.
Käldee:
– NASA, Blue Origin Launch Two Spacecraft to Study Mars, Solar Wind (www.nasa.gov)
Kove: ESA & MPS for OSIRIS Team (Wikimedia Commons)