Mohtâ lii, mutâ torjui-uv lii tárbu – Tuđhâstâh anarâš­kielâlij uáppei luuhâm­moovtâst

Muoi leen uáppeekyevtis Oulu ollâopâttuvvâst já muoi halijdeen jyehiđ jieččân tuđhâstuv anarâškielâlij uáppei luuhâmmoovtâst. Tuđhâstâh lii uási Oulu ollâopâttuv kuursâst Tutkiva ainedidaktiikka, mii uárnejui kiđđuv 2025.

Tuđhâstuv ulmen lâi selvâttiđ, mon ennuv já maid párnááh já nuorah loheh, mondiet sij loheh já mondiet sij iä luuvâ, kost sij finnejeh oonâid luuhâm várás já magarijd kirjálâšvuođâ genreid sij halijdiččii luuhâđ. Tuđhâstuv teoreetlâžžân vuáđđun láá luuhâmmoohtân kyeskee syemmilâš já aalmugijkoskâsâš tutkâm, kielâiäláskittem sehe anarâškielâ kirjálâšvuođâ historjá já tááláš äigi.

Muoi nuuráim tuđhâstuv amnâstuv koijâdâllâmluámáttuvváin. Västideijeeh lijjii 18 uápped, kiäh joteh 3.–6. luoka Aanaar já Avveel škoovlâst. Vástádâsprooseent lâi 90. Västideijeeh västidii koijâdâlmân Google Forms ‑luámáttuvváin škovlâpeeivi ääigi kuovâ‑ já njuhčâmáánust 2025. Västidem lâi uáppeid iävtutátulâš, já muoi koijâdáim love meiddei uáppei huolâtteijein.

Puátuseh

Luhhum kiirjij meeri: Iänááš västideijeeh lijjii luuhâm eenâb ko vittâ kirje. Suulân peeli lâi luuhâm eenâb ko love kirjed, já suulân viđâdâs lâi luuhâm paijeel kyehtlov kirjed.

Luhhum kiirjij šlaajâ: Iänááš västideijeeh lijjii luuhâm oppâkiirjijd já čaabâkirjálâšvuođâ. Suulân jyehi niäljád lâi luuhâm uđđâsijd já loostâid.

Suujah luhâmân: Škovlâ lâi puoh almolumos suijâ luhâmân. Ton maŋa poođij muulsâiähtu ”mudoi peri”. Vuálá peeli västideijein lâi luuhâm tondiet ete sij halijdii luuhâđ.

Suujah luvâhánnáávuotân: Puoh enâmustáá almottum suijâ luvâhánnáávuotân lâi tot, ete iä lamaš tagareh kirjeh, maid västideijee ličij halijdâm luuhâđ. Ton maŋa poođij muulsâiähtu ”ij vaje” já talle ”ij tieđe, maid puáhtá luuhâđ”.

Kirjeoonâi uážžum: Iänááš västideijeeh lijjii uážžum kirjeoonâid škoovlâst. Oonah uážžojii mottoom verd meid pääihist sehe skipárijn já kirjeráájust. Masa kihheen ij lamaš uážžum kirjeoonâid oobijn já viiljâin.

Puoh mielâkiddiivumoseh kirjeh: Västideijeeh halijdiččii luuhâđ puoh enâmustáá fantasiakiirjijd já ráiđukuuvijd. Toi maŋa pottii huumorkirjeh já majemužžân tiätukirjeh.

Juurdâpuátuseh

Tuđhâstuv puátusin puáhtá ettâđ, ete maaŋgâin uáppein lii mohtâ luuhâđ anarâškielân. Uáppeeh finnejeh torjuu luhâmân enâmustáá pääihist já škoovlâst. Uáppeeh tarbâšeh ennuv torjuu anarâškielâ kevttimân, já škoovlâst lii já puáhtá leđe tehálâš roolâ, vâi uáppeeh movtáskeh luuhâđ. Luuhâmmoovtâ puávtáččij vala nanodiđ almostitmáin kiirjijd tagarijn genrein, maid uáppeeh halijdeh luuhâđ. Tagareh genreh láá eromâšávt fantasia já ráiđukoveh.

Munnui puáhtá väldiđ ohtâvuođâ, jis láá koččâmâšah taan ääšist.

Tuuli Paadar
tuuli.paadar@student.oulu.fi

Tuula Ylänne
tuula.ylanne@student.oulu.fi

Kove: Martin Vorel (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...