Mohtâ lii, mutâ torjui-uv lii tárbu – Tuđhâstâh anarâš­kielâlij uáppei luuhâm­moovtâst

Muoi leen uáppeekyevtis Oulu ollâopâttuvvâst já muoi halijdeen jyehiđ jieččân tuđhâstuv anarâškielâlij uáppei luuhâmmoovtâst. Tuđhâstâh lii uási Oulu ollâopâttuv kuursâst Tutkiva ainedidaktiikka, mii uárnejui kiđđuv 2025.

Tuđhâstuv ulmen lâi selvâttiđ, mon ennuv já maid párnááh já nuorah loheh, mondiet sij loheh já mondiet sij iä luuvâ, kost sij finnejeh oonâid luuhâm várás já magarijd kirjálâšvuođâ genreid sij halijdiččii luuhâđ. Tuđhâstuv teoreetlâžžân vuáđđun láá luuhâmmoohtân kyeskee syemmilâš já aalmugijkoskâsâš tutkâm, kielâiäláskittem sehe anarâškielâ kirjálâšvuođâ historjá já tááláš äigi.

Muoi nuuráim tuđhâstuv amnâstuv koijâdâllâmluámáttuvváin. Västideijeeh lijjii 18 uápped, kiäh joteh 3.–6. luoka Aanaar já Avveel škoovlâst. Vástádâsprooseent lâi 90. Västideijeeh västidii koijâdâlmân Google Forms ‑luámáttuvváin škovlâpeeivi ääigi kuovâ‑ já njuhčâmáánust 2025. Västidem lâi uáppeid iävtutátulâš, já muoi koijâdáim love meiddei uáppei huolâtteijein.

Puátuseh

Luhhum kiirjij meeri: Iänááš västideijeeh lijjii luuhâm eenâb ko vittâ kirje. Suulân peeli lâi luuhâm eenâb ko love kirjed, já suulân viđâdâs lâi luuhâm paijeel kyehtlov kirjed.

Luhhum kiirjij šlaajâ: Iänááš västideijeeh lijjii luuhâm oppâkiirjijd já čaabâkirjálâšvuođâ. Suulân jyehi niäljád lâi luuhâm uđđâsijd já loostâid.

Suujah luhâmân: Škovlâ lâi puoh almolumos suijâ luhâmân. Ton maŋa poođij muulsâiähtu ”mudoi peri”. Vuálá peeli västideijein lâi luuhâm tondiet, ete sij halijdii luuhâđ.

Suujah luvâhánnáávuotân: Puoh enâmustáá almottum suijâ luvâhánnáávuotân lâi tot, ete iä lamaš tagareh kirjeh, maid västideijee ličij halijdâm luuhâđ. Ton maŋa poođij muulsâiähtu ”ij vaje” já talle ”ij tieđe, maid puáhtá luuhâđ”.

Kirjeoonâi uážžum: Iänááš västideijeeh lijjii uážžum kirjeoonâid škoovlâst. Oonah uážžojii mottoom verd meid pääihist sehe skipárijn já kirjeráájust. Masa kihheen ij lamaš uážžum kirjeoonâid oobijn já viiljâin.

Puoh mielâkiddiivumoseh kirjeh: Västideijeeh halijdiččii luuhâđ puoh enâmustáá fantasiakiirjijd já ráiđukuuvijd. Toi maŋa pottii huumorkirjeh já majemužžân tiätukirjeh.

Juurdâpuátuseh

Tuđhâstuv puátusin puáhtá ettâđ, ete maaŋgâin uáppein lii mohtâ luuhâđ anarâškielân. Uáppeeh finnejeh torjuu luhâmân enâmustáá pääihist já škoovlâst. Uáppeeh tarbâšeh ennuv torjuu anarâškielâ kevttimân, já škoovlâst lii já puáhtá leđe tehálâš roolâ, vâi uáppeeh movtáskeh luuhâđ. Luuhâmmoovtâ puávtáččij vala nanodiđ almostitmáin kiirjijd tagarijn genrein, maid uáppeeh halijdeh luuhâđ. Tagareh genreh láá eromâšávt fantasia já ráiđukoveh.

Munnui puáhtá väldiđ ohtâvuođâ, jis láá koččâmâšah taan ääšist.

Tuuli Paadar
tuuli.paadar@student.oulu.fi

Tuula Ylänne
tuula.ylanne@student.oulu.fi

Kove: Martin Vorel (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...