Sämitige saavâ­jođetteijee Pirita Näkkälä­järvi máccá vaanhimij­riijâst 12.5.

Sämitigge muštâl tiäđáttâsâstis, ete saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi máccá vaanhimijriijâst vyesimáánu 12. peeivi 2026. Näkkäläjärvi paasij vaanhimijriijân uđđâivemáánust 2025. Suu sajasâžžân lii toimâm nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, kote juátká sajasâžžân ain vyesimáánu räi. Juuso tooimâi Sämitige saavâjođetteijen iivij 2019–2023.

Saavâjođetteijeejuávkku soovâi sajasâšorniistâlmijn vaanhimijriijâ várás juovlâmáánust 2024. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi ovdâsvástádâsah juáhhojii vuosmuu värisaavâjođetteijei Leo Aikion já nube värisaavâjođetteijei Tuomas Aslak Juuson. Ton lasseen värisaavâjođetteijeeh västidává tolebáá soppum ovdâsvástádâsâinis.

Vaanhimijriijâ ääigi Tuomas Aslak Juusost lii olesovdâsvástádâs. Sun västid eereeb iärrás stuárráábijn prosesijn, budjetaašijn, aalmugijkoskâsii tooimâst, sämikielâin, EU-aašijn já arâšoddâdmist.

Leo Aikio vist västid ovdâmerkkân iäláttâs-, vuoigâdvuotâ‑ já pirâsaašijn, sämimaađhâšmist, anarâšaašijn, Tiänun kyeskee aašijn já kulttuuraašijn.

Saavâjođetteijei ohtâsii ovdâsvástádâsân kuleh sämitiggelahâuđâsmittem, šoŋŋâdâhnubástus já luándulappum, tuotâvuotâ‑ já sovâdâttâmproosees sehe tave-eennâmlâš sämisopâmuš.

Käldee:

Saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi máccá vaanhimijriijâst vyesimáánust 2026: II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso juátká toos räi saavâjođetteijee sajasâžžân (samediggi.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....