Sämitige saavâ­jođetteijee Pirita Näkkälä­järvi máccá vaanhimij­riijâst 12.5.

Sämitigge muštâl tiäđáttâsâstis, ete saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi máccá vaanhimijriijâst vyesimáánu 12. peeivi 2026. Näkkäläjärvi paasij vaanhimijriijân uđđâivemáánust 2025. Suu sajasâžžân lii toimâm nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, kote juátká sajasâžžân ain vyesimáánu räi. Juuso tooimâi Sämitige saavâjođetteijen iivij 2019–2023.

Saavâjođetteijeejuávkku soovâi sajasâšorniistâlmijn vaanhimijriijâ várás juovlâmáánust 2024. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi ovdâsvástádâsah juáhhojii vuosmuu värisaavâjođetteijei Leo Aikion já nube värisaavâjođetteijei Tuomas Aslak Juuson. Ton lasseen värisaavâjođetteijeeh västidává tolebáá soppum ovdâsvástádâsâinis.

Vaanhimijriijâ ääigi Tuomas Aslak Juusost lii olesovdâsvástádâs. Sun västid eereeb iärrás stuárráábijn prosesijn, budjetaašijn, aalmugijkoskâsii tooimâst, sämikielâin, EU-aašijn já arâšoddâdmist.

Leo Aikio vist västid ovdâmerkkân iäláttâs-, vuoigâdvuotâ‑ já pirâsaašijn, sämimaađhâšmist, anarâšaašijn, Tiänun kyeskee aašijn já kulttuuraašijn.

Saavâjođetteijei ohtâsii ovdâsvástádâsân kuleh sämitiggelahâuđâsmittem, šoŋŋâdâhnubástus já luándulappum, tuotâvuotâ‑ já sovâdâttâmproosees sehe tave-eennâmlâš sämisopâmuš.

Käldee:

– Saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi máccá vaanhimijriijâst vyesimáánust 2026: II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso juátká toos räi saavâjođetteijee sajasâžžân (samediggi.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...