Piervâl já Piäju láá varrim, já uđđâ tipšoargâ lii šievnáál joođoost. Tääl ko párnááh já pargeeh láá uđđâ saajeest já uđđâ šiljo-uv lii vaalmâš, te puáhtá šuáhkádiđ! Tääl lii meid älkkeb vaanhimáid viežžâđ párnáid škoovlâst já tipšoost, ko toh láá nuuvt alda nubijdis.
Siämmáá viäsust anarâškielâg kielâpiervâlijguin láá meid pajekielâg tipšosaje Urbi já suomâkielâg tipšo Tammukat. Šiljoh já viäsuh láá juohhum nuuvt, ete sämikielâg juávhuh jyehih oovtâ šiljo já nube peln lii suomâkielâg tipšosaje. Mutâ maid párnááh jiejah smiettih uđđâ soojijn? Já magareh nubástusah láá lamaš?
Mun eellim sahhiittâlmin párnáid já pargeid já valdim tiäđust-uv jieččân vávvákuáhtás fáárun, vâi suoi meid peessâv siämmást uápásmuđ puátteevuođâ tipšosajasis. Ilolâš páárnášjuávkku lii táálu siste jo sierâdmin. Vuosmužžân Aarni Vapaavuori, 2, muštâl, ete uđđâ tipšosaje lii kale pyeri. Alisa Veskoniemi, 4, maainâst jieijâs uđđâ mielâpuđâldâsâst: ”Mun lam ain tobbeen olgon tobbeen evnisuiloost. Lijkkuum taan šiiljon eenâb ko puáris Piäju šiiljon. Tääbbin láá ennuv veikkâ mii – já toh tuolmâmpyeráh‑uv!”
Nabai lii-uv tääbbin njaalgâ purrâmuš faallâmnáál? Mii lii párnái mielâpurrâmuš?
Taimi Vapaavuori, 4, västid: ”Tääbbin lii njaalgâ purrâmuš, já muu mielâpurrâmuš lii makaronloovâ. Mun meiddei halijdâm suilođ táválii suiloost.” Uccviiljâš Aarni še lijkkoo makaronân.
Miisa Veskoniemi, 2, muštâl, ete suu mielâpurrâmuš láá muroh. Nils-Juhháán Morottaja, 4, lii vises, ete suu mielâpurrâmuš lii kyelimäälis. Nakkimäälis vist lii 4‑ihásii Vassi Tervaniemi já 3‑ihásii Elli-Birit Morottaja mielâpurrâmuš. Vassi ij lijkkuu siipuulkastikân.
Talle ko koijâdâlškuáđám, mii lii juáhháást mielâsierâ, párnááh movtáskeh čuuvtij!
Aarni huikká vuosmužžân: ”Hippasierâ Toivoin!”
Toivo Huokosii, 3, mielâst puoh pyeremus hommá uđđâ tipšosaajeest lii tot ko piäsá teivâđ uđđâ skipárijguin, tego ”tuin já tuu jyemeháiguin”. Toivo mielâsierâ lii piccasierâ, mon sun sierâdškuát tállân ko lii muštâlâm tast. Toivo mana láávu siisâ sierâdemvisteest já liäibu tobbeen piccaid, maid sun talle fáálá puohháid.
Alisa mielâsierâ lii My Little Ponijguin sierâdem. Taimi mielâsierâ lii arvetävgisierâ, mast sun čuážžu arvetäävgi alne.
Unna-Maarit Sofia Salonen, 4, lijkkoo hirmâd ennuv uđđâ tipšosajan. Pyeremuuh ääših láá tääbbin puoh: suiloh, čierâstâllâmluákká já skipáreh. Suu mielâpurrâmuš láá puoh purrâmušah, já mielâsierah láá kirjeh. ”Mun lijkkuum puoh kirjijd. Mun jiem kuittâg vala määti luuhâđ”, Unna-Maarit muštâl.
Linne Kangasniemi, 5, lijkkoo meid uđđâ tipšosajan já iätá, ete puoh hitruumus hommá tääbbin lii čierâstâllâmluákká táálu siste. Sun lijkkoo meiddei evnisuuilon.
Tilma Kangas, 3, čáittá ilolâžžân jieijâs sierâkasa já tom, maht tom kalga kevttiđ, vâi puáhtá sierâdiđ kävppisierâ.
Hans Andârâs Morottaja, 2, imâštâl nuuvt ennuv muu puhelimist paddimpiergâs, ete ilolâš kandâ ij oostâ kuldâliđ muu koččâmušâid ollágin! Uáli iberdittee äšši kale. Talle puoh párnááh puátih keččâđ, maht mun paddiim jienâid já saavâid já maht taid puáhtá talle kuldâliđ maŋeláá. Linne maainâst skalkkâsaavâid hitruuvuođâ tiet, ko mun lam paddiimin: ”Keejâ, káátust lii uárree!” Já mij puohah tiäđust-uv keččâp, kost tot uárree sátáččij leđe.
Sofia Morottaja, 5, muštoot, ete sun lii puoh stuárráámus nieidâ Piäjust já ete puoh hitruumus hommá uđđâ saajeest láá speelah sehe čierâstâllâmluákká táálu siste. Vassi lii ilolâš, ete suu skippáár, kote sárnu ”Urbi-kielâ” (pajekielâ, toim. huám.), lii aldasijn tipšoost já sierâd siämmáá šiljoost.
Talle Vassi, Elli-Birit já Sofia halijdeh čäittiđ, mon hitruus čierâstâllâmluákká sist tobbeen lii, já tot tuođâi-uv oro lemin hävski! Čierâstâllâm maŋa álgá leđe jo huáppu vyelgiđ olgos, vâi sij peesih kaččâđ, suilođ já sierâdiđ vorâs ááimust skipárijguin.
Tipšooh láá tuđâvááh uđđâ soojijd
Avni Hakovirta, Piervâl västideijee párnáitipšoo, lijkkoo meid čuuvtij uđđâ viäsun:
”Tileh táálust láá pyerebeh. Lii čuuvtij eenâb tile, já jienâsierânistem lii meid pyereeb, ij lah skaajâ. Puáhtá tile peeleest meid jyehiđ párnáid ucebáid juávhoid ain táárbu mield, mii lii pyeri. Stuárráámus nubástus lii tot, ete purrâmuš puátá teehi stuorrâ kievkkânist Avelist, ko mij lep ovdil ain jieš mälistâm. Ovdilhân mist lâi ain ohtâ pargee mälistemvuárust. Tast láá peleh já peleh. Kaleba mälistem lii hirmâd hävski já tast šadda taggaar pääihinálásâš tobdo, mutâ tääl mist lii eenâb äigi leđe párnáiguin, ko ij taarbâš anneeđ purrâmušâst huolâ. Kyehti kievkkân láá tääbbin ton várás, ete puáhtá kuittâg tyellitälli toollâđ ärbivuáválijd mälistempeeivijd oovtâst párnáiguin. Taan čoovčâ mij lep iällám saremeecist já lep liäibum sarepiirak.”
”Jyehi oho mij eellip párnáiguin meecist, já taan čoovčâ-uv lii puátimin ärbivuáválâš meccimokkepeivi, kuás mij lep meecist ubâ peeivi. Párnááh uáđih peivinaharijd teltai siste já purâdeh tobbeen olgon še.”
Piäju kuhesáigásâš párnáitipšoo Heidi Mattus lii meid siämmáá uáivilist mälistempargoost: tast láá sehe hyenes peleh já pyereh peleh. ”Purrâmuš lâi njálgásub ovdil, tääl tot lii váhá ereslágán. Táálu lii aaibâs ’ihana’, peeljih iä rašo innig siämmáánáál korrâ laarmâ keežild”, sun iätá.
Piäju västideijee párnáitipšoo Tiina Lehmuslehti moijáá šiljoost, tastko tile lii šiljoost-uv tuárvi, párnááh láá kuárŋumin ilolâžžân já piäiváš páštá. Párnááh, tipšooh já vanhimeh láá uáli jo tuđâvááh!
Koveh: Anna Askala