Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu Oulu kaavpug muorâstuvváid kaasâid, moi siste lijjii pähkineh. Uárreeh kolgii kesâččiđ já sajâdiđ tiätu virruid, vâi toh finnejii pähkinijd meddâl kaasâin. Siämmáá ääigi pirrâsist lihâdii ulmuuh. Tutkâmušân väljejuvvojii 64 uárred.

Čuolmâčuávdimnahcâ lii luánduelleid tehálâš cevzimvyehi. Uárreid tot puáhtá merhâšiđ muorâstuvâst miänástume já naavcâ kavnâđ raavvâd. Uđđâ háástui čuávdim ulmui aldasijn váátá mušto kevttim, miärádâsâi toohâm já lattim heiviittem.

Tutkâmuš puátuseh čaittii, ete kaavpuguárree piergee purrâmâšskappumân lohtâseijee pargopittáin tađe hyenebeht, mađe eenâb láá ulmuuh pirrâsist. Eromâšávt sierâdemkieddi saje aldasijn hettij uárreid.

Olâttâssân totkeid poođij tot, ete pennui mieldiorroom huáputtij uárrei čuolmâčuávdim vuossâmuu keččâlmist. Taat čuujoot máhđulávt toos, ete uárreeh irâttii jotelubbooht finniđ pähkinijd, ovdil ko uhke ađai peenuv poođij meendu alda. Huápust toimâm merhâšij kuittâg táválávt hyenebijd puátusijd.

Oulu ollâopâttuv dooseent Olli Loukola muštâl, ete tutkâmušjuávhu kamerah čaittii, ete masa kyehti kuálmádâs ulmuin luoštii pennus luovâs, veikkâ kaavpug muorâstuvâin pennuuh kolgâččii leđe lääbžist. ”Maŋgâseh iä oro ibbeerdmin, ete pennui rijjâ lihâdem sáttá stressađ kaavpug luánduelleid.” Loukola tuáivu, ete uđđâ tutkâmuš išedičij tiäđulâšvuođâ lasettem aargâ uccâ valjiimij vaiguttâsâin elleid.

Uárrest lii šoddâm ain eenâb kaavpugellee. Tondiet ko puáris meecih já tai purrâmâš‑ já syejisajeh láá kiäppánâm, uárreeh láá sirdâšâm kaavpugij muorâstuvváid já päikkišiljoid. Totkeeh tiädutteh, ete elleid huámášumán väldimáin kaavpugvuáváámist já piäiválijn taavijn ulmuuh pyehtih kepidiđ ellei taarbâšmettumis tedduid. Loukola mield ovdâmerkkân muorâstâhkuávluid puávtáččij sundáttâllâđ tienuuvt, ete luánduelleid váldáččij tobbeen pyerebeht huámášumán. ”Tohon puáhtá rähtiđ veikkâba ruánáávaavlijd, moh adeleh uárreid já eres-uv luánduelleid máhđulâšvuođâ jotteeđ saajeest nuubán”, sun iävtut.

Käldeeh:

Kaupunkioravien ongelmanratkaisukyky häiriintyy ihmisten läheisyydessä (www.oulu.fi)

Tutkijat tekivät oraville älykkyystestejä oululaispuistoissa – koirien läsnäololla oli yllättävä vaikutus tuloksiin (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...