Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu Oulu kaavpug muorâstuvváid kaasâid, moi siste lijjii pähkineh. Uárreeh kolgii kesâččiđ já sajâdiđ tiätu virruid, vâi toh finnejii pähkinijd meddâl kaasâin. Siämmáá ääigi pirrâsist lihâdii ulmuuh. Tutkâmušân väljejuvvojii 64 uárred.

Čuolmâčuávdimnahcâ lii luánduelleid tehálâš cevzimvyehi. Uárreid tot puáhtá merhâšiđ muorâstuvâst miänástume já naavcâ kavnâđ raavvâd. Uđđâ háástui čuávdim ulmui aldasijn váátá mušto kevttim, miärádâsâi toohâm já lattim heiviittem.

Tutkâmuš puátuseh čaittii, ete kaavpuguárree piergee purrâmâšskappumân lohtâseijee pargopittáin tađe hyenebeht, mađe eenâb láá ulmuuh pirrâsist. Eromâšávt sierâdemkieddi saje aldasijn hettij uárreid.

Olâttâssân totkeid poođij tot, ete pennui mieldiorroom huáputtij uárrei čuolmâčuávdim vuossâmuu keččâlmist. Taat čuujoot máhđulávt toos, ete uárreeh irâttii jotelubbooht finniđ pähkinijd, ovdil ko uhke ađai peenuv poođij meendu alda. Huápust toimâm merhâšij kuittâg táválávt hyenebijd puátusijd.

Oulu ollâopâttuv dooseent Olli Loukola muštâl, ete tutkâmušjuávhu kamerah čaittii, ete masa kyehti kuálmádâs ulmuin luoštii pennus luovâs, veikkâ kaavpug muorâstuvâin pennuuh kolgâččii leđe lääbžist. ”Maŋgâseh iä oro ibbeerdmin, ete pennui rijjâ lihâdem sáttá stressađ kaavpug luánduelleid.” Loukola tuáivu, ete uđđâ tutkâmuš išedičij tiäđulâšvuođâ lasettem aargâ uccâ valjiimij vaiguttâsâin elleid.

Uárrest lii šoddâm ain eenâb kaavpugellee. Tondiet ko puáris meecih já tai purrâmâš‑ já syejisajeh láá kiäppánâm, uárreeh láá sirdâšum kaavpugij muorâstuvváid já päikkišiljoid. Totkeeh tiädutteh, ete elleid huámášumán väldimáin kaavpugvuáváámist já piäiválijn taavijn ulmuuh pyehtih kepidiđ ellei taarbâšmettumis tedduid. Loukola mield ovdâmerkkân muorâstâhkuávluid puávtáččij sundáttâllâđ tienuuvt, ete luánduelleid váldáččij tobbeen pyerebeht huámášumán. ”Tohon puáhtá rähtiđ veikkâba ruánáávaavlijd, moh adeleh uárreid já eres-uv luánduelleid máhđulâšvuođâ jotteeđ saajeest nuubán”, sun iävtut.

Käldeeh:

Kaupunkioravien ongelmanratkaisukyky häiriintyy ihmisten läheisyydessä (www.oulu.fi)

Tutkijat tekivät oraville älykkyystestejä oululaispuistoissa – koirien läsnäololla oli yllättävä vaikutus tuloksiin (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...