Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu Oulu kaavpug muorâstuvváid kaasâid, moi siste lijjii pähkineh. Uárreeh kolgii kesâččiđ já sajâdiđ tiätu virruid, vâi toh finnejii pähkinijd meddâl kaasâin. Siämmáá ääigi pirrâsist lihâdii ulmuuh. Tutkâmušân väljejuvvojii 64 uárred.

Čuolmâčuávdimnahcâ lii luánduelleid tehálâš cevzimvyehi. Uárreid tot puáhtá merhâšiđ muorâstuvâst miänástume já naavcâ kavnâđ raavvâd. Uđđâ háástui čuávdim ulmui aldasijn váátá mušto kevttim, miärádâsâi toohâm já lattim heiviittem.

Tutkâmuš puátuseh čaittii, ete kaavpuguárree piergee purrâmâšskappumân lohtâseijee pargopittáin tađe hyenebeht, mađe eenâb láá ulmuuh pirrâsist. Eromâšávt sierâdemkieddi saje aldasijn hettij uárreid.

Olâttâssân totkeid poođij tot, ete pennui mieldiorroom huáputtij uárrei čuolmâčuávdim vuossâmuu keččâlmist. Taat čuujoot máhđulávt toos, ete uárreeh irâttii jotelubbooht finniđ pähkinijd, ovdil ko uhke ađai peenuv poođij meendu alda. Huápust toimâm merhâšij kuittâg táválávt hyenebijd puátusijd.

Oulu ollâopâttuv dooseent Olli Loukola muštâl, ete tutkâmušjuávhu kamerah čaittii, ete masa kyehti kuálmádâs ulmuin luoštii pennus luovâs, veikkâ kaavpug muorâstuvâin pennuuh kolgâččii leđe lääbžist. ”Maŋgâseh iä oro ibbeerdmin, ete pennui rijjâ lihâdem sáttá stressađ kaavpug luánduelleid.” Loukola tuáivu, ete uđđâ tutkâmuš išedičij tiäđulâšvuođâ lasettem aargâ uccâ valjiimij vaiguttâsâin elleid.

Uárrest lii šoddâm ain eenâb kaavpugellee. Tondiet ko puáris meecih já tai purrâmâš‑ já syejisajeh láá kiäppánâm, uárreeh láá sirdâšum kaavpugij muorâstuvváid já päikkišiljoid. Totkeeh tiädutteh, ete elleid huámášumán väldimáin kaavpugvuáváámist já piäiválijn taavijn ulmuuh pyehtih kepidiđ ellei taarbâšmettumis tedduid. Loukola mield ovdâmerkkân muorâstâhkuávluid puávtáččij sundáttâllâđ tienuuvt, ete luánduelleid váldáččij tobbeen pyerebeht huámášumán. ”Tohon puáhtá rähtiđ veikkâba ruánáávaavlijd, moh adeleh uárreid já eres-uv luánduelleid máhđulâšvuođâ jotteeđ saajeest nuubán”, sun iävtut.

Käldeeh:

– Kaupunkioravien ongelmanratkaisukyky häiriintyy ihmisten läheisyydessä (www.oulu.fi)

– Tutkijat tekivät oraville älykkyystestejä oululaispuistoissa – koirien läsnäololla oli yllättävä vaikutus tuloksiin (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....