Kuorgah láá vuod maccâmin tavas

Kesiludij maccâm läävee ain oinuđ já kulluđ. Mut maht tot puddâ Säämist kulloo, ko lodeh láá eskin joođoost Sáámán? Talle puáhtá kuovllistiđ, kost lodeh kuás-uv kirdâččeh. Taan tove kuorgâi mätki Skandinavian lii pajanâm uđđâsáid Vuáládâhenâmijn.

Kirdâččeijee já párgoo kuorgâmuáđi uáinim lii ain vises kiiđâ merkkâ. Taan kiiđâ-uv kuorgah láá vissásávt oppeet varriistâlmin tavas uápis pessimsojijdis: ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij Biesbosch luándukuávlust 8.–9.3. uáinojii 62 kuorgâd, moh láá tavas varriimis ääigi orostistám vuoiŋâstiđ ijjâpuudân. ”Táválávt kuorgah iä ooroost návt viestârist iäge stuorrâ muáttin ollágin. Tot, et toh vala orosteh ijjâpajan, lii hirmâd eromâš”, muštâl meccivahtâ Harm Blom Omroep Brabant -loostân. ”Iđedist tijme 6.45 toh oppeet kirdelii”, sun muštâl. Eehid, ijjâ já iiđeed lijjii-uv eromâšeh páiháláid loddebongaráid.

Koskâ-Euroopist kuorgâi kiđđâvarrim lii jo joođoost, já tobbeen toh kirdeh stuorrâ muáttin Skandinavian. Suomen luonto -nettisiijđoi mield kuorgah tálvásteleh Maadâ-Euroopist já Afrik tavemuin oosijn. Suomân tolemuuh lodeh jyevdih njuhčâmáánu loopâst já majemuuh-uv cuáŋuimáánu ääigi. Laapi kuávlust vuosmuš kuorgâ oinui tijmá Laapi loddetieđâlii seervi (Lapin lintutieteellinen yhdistys) statistiik mield 12.4. Aatsinkijärvist.

Vuáládâhenâmáid Biesbosch kuávlun orostâm lodeh urruu meccivaavtâ mield lemin čoođâ vaibâm: ”Kolmâ piegâ, arve já muottui keežild toh láá spiehâstâm táválii kirdemkursâstis já orostâm já siäivum kuhheeb ááigán purrâmuš uuccâđ já juuhâđ čääsi; toh láá roijoom korrâ šooŋâst Belgia čoođâ”, sun iätá.

”Kuorgah láá jotelis kirdeeh, nuuvt et pyerebáin šooŋáin toh pyehtih jotelávt peessâđ jo Saksa pel”, meccivahtâ Blom smietâd Omroep Brabant -loostân.

Käldeeh:

– 62 kraanvogels gespot in de Biesbosch, liefhebbers zijn er dolblij mee (www.omroepbrabant.nl)

– Kevätmuutto 2023 (www.lly.fi)

– Kurki on pohjoisen luonnon yksi kiehtovimmista linnuista (suomenluonto.fi)

Kove: Karsten Madsen (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...