Kuorgah láá vuod maccâmin tavas

Kesiludij maccâm läävee ain oinuđ já kulluđ. Mut maht tot puddâ Säämist kulloo, ko lodeh láá eskin joođoost Sáámán? Talle puáhtá kuovllistiđ, kost lodeh kuás-uv kirdâččeh. Taan tove kuorgâi mätki Skandinavian lii pajanâm uđđâsáid Vuáládâhenâmijn.

Kirdâččeijee já párgoo kuorgâmuáđi uáinim lii ain vises kiiđâ merkkâ. Taan kiiđâ-uv kuorgah láá vissásávt oppeet varriistâlmin tavas uápis pessimsojijdis: ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij Biesbosch luándukuávlust 8.–9.3. uáinojii 62 kuorgâd, moh láá tavas varriimis ääigi orostistám vuoiŋâstiđ ijjâpuudân. ”Táválávt kuorgah iä ooroost návt viestârist iäge stuorrâ muáttin ollágin. Tot, et toh val orosteh ijjâpajan, lii hirmâd eromâš”, muštâl meccivahtâ Harm Blom Omroep Brabant -loostân. ”Iđedist tijme 6.45 toh oppeet kirdelii”, sun muštâl. Eehid, ijjâ já iiđeed lijjii-uv eromâšeh páiháláid loddebongaráid.

Koskâ-Euroopist kuorgâi kiđđâvarrim lii jo joođoost, já tobbeen toh kirdeh stuorrâ muáttin Skandinavian. Suomen luonto -nettisiijđoi mield kuorgah tálvásteleh Maadâ-Euroopist já Afrik tavemuin oosijn. Suomân tolemuuh lodeh jyevdih njuhčâmáánu loopâst já majemuuh-uv cuáŋuimáánu ääigi. Laapi kuávlust vuosmuš kuorgâ oinui tijmá Laapi loddetieđâlii seervi (Lapin lintutieteellinen yhdistys) statistiik mield 12.4. Aatsinkijärvist.

Vuáládâhenâmáid Biesbosch kuávlun orostâm lodeh urruu meccivaavtâ mield lemin čoođâ vaibâm: ”Kolmâ piegâ, arve já muottui keežild toh láá spiehâstâm táválii kirdemkursâstis já orostâm já siäivum kuhheeb ááigán purrâmuš uuccâđ já juuhâđ čääsi; toh láá roijoom korrâ šooŋâst Belgia čoođâ”, sun iätá.

”Kuorgah láá jotelis kirdeeh, nuuvt et pyerebáin šooŋáin toh pyehtih jotelávt peessâđ jo Saksa pel”, meccivahtâ Blom smietâd Omroep Brabant -loostân.

Käldeeh:

62 kraanvogels gespot in de Biesbosch, liefhebbers zijn er dolblij mee (www.omroepbrabant.nl)

Kevätmuutto 2023 (www.lly.fi)

Kurki on pohjoisen luonnon yksi kiehtovimmista linnuista (suomenluonto.fi)

Kove: Karsten Madsen (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....