Kuorgah láá vuod maccâmin tavas

Kesiludij maccâm läävee ain oinuđ já kulluđ. Mut maht tot puddâ Säämist kulloo, ko lodeh láá eskin joođoost Sáámán? Talle puáhtá kuovllistiđ, kost lodeh kuás-uv kirdâččeh. Taan tove kuorgâi mätki Skandinavian lii pajanâm uđđâsáid Vuáládâhenâmijn.

Kirdâččeijee já párgoo kuorgâmuáđi uáinim lii ain vises kiiđâ merkkâ. Taan kiiđâ-uv kuorgah láá vissásávt oppeet varriistâlmin tavas uápis pessimsojijdis: ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij Biesbosch luándukuávlust láá 8.–9.3. oinum 62 kuorgâd, moh láá tavas varriimis ääigi orostistám vuoiŋâstiđ ijjâpuudân. ”Táválávt kuorgah iä ooroost näävt viestârist iäge stuorrâ muáttin ollágin. Tot, et toh val orosteh ijjâpajan, lii hirmâd eromâš”, muštâl meccivahtâ Harm Blom Omroep Brabant -loostân. ”Iđedist tijme 6:45 toh oppeet kirdelii”, sun muštâl. Eehid, ijjâ já iiđeed lijjii-uv eromâšeh páihálijd loddebongaráid.

Koskâ-Euroopist kuorgâi kiđđâvarrim lii jo joođoost, já tobbeen toh kirdeh stuorrâ muáttin Skandinavian. Suomen luonto -nettisiijđoi mield kuorgah tálvásteleh Maadâ-Euroopist já Afrik tavemuin oosijn. Suomân tolemuuh lodeh jyevdih njuhčâmáánu loopâst já majemuuh-uv cuáŋuimáánu ääigi. Laapi kuávlust vuosmuš kuorgâ lii tijmá oinum Laapi loddetieđâlii seervi (Lapin lintutieteellinen yhdistys) statistiik mield 12.4. Aatsinkijärvist.

Vuáládâhenâmáid Biesbosch kuávlun orostâm lodeh urruu meccivaavtâ mield lemin čoođâ vaibâm: ”Kolmâ piegâ, arve já muottui keežild toh láá spiehâstâm táválii kirdemkursâstis já orostâm já siäivum kuhheeb ááigán purrâmuš uuccâđ já juuhâđ čääsi; toh láá roijoom korrâ šooŋâst Belgia čoođâ”, sun iätá.

”Kuorgah láá jotelis kirdeeh, nuuvt et pyerebáin šooŋáin toh pyehtih jotelávt peessâđ jo Saksa pel”, meccivahtâ Blom smietâd Omroep Brabant -loostân.

Käldeeh:

62 kraanvogels gespot in de Biesbosch, liefhebbers zijn er dolblij mee (www.omroepbrabant.nl)

Kevätmuutto 2023 (www.lly.fi)

Kurki on pohjoisen luonnon yksi kiehtovimmista linnuista (suomenluonto.fi)

Kove: Karsten Madsen (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...