Maht perruuh vajeh já piergejeh Anarist?

Mottoom äigi tassaaš Yle uđđâsijn lâi artikkâl Benjamin Mattusist já párnái pyereestvajemist Säämist. Artikkâl mield párnááh láá luholiih já iloliih sehe vajeh pyereest. Uuđâs lâi munjin eromâš pyeri luuhâđ sehe ucánjáhháá olâttâs-uv, ko tááláá ääigi uáinoo mediast, mon hyeneeht jiešalnees nuorah já párnááh vajeh koronaääigi maŋa já meid mon uccáá sij lihâdeh. Škoovlâst uáppeeh iä innig piergii tego ovdil: sii luuhâm- já čäällimtááiđuh láá huánánâm já mielâtiervâsvuotâčuolmah láá meid čuuvtij lasanâm. Mutâ miisun lii suijân toos, mon áánsust Säämist párnááh láá nuuvt luholiih? Luándu tiäđust-uv, mutâ lii-uv ton lasseen miinii eres-uv? Maid puávtáččij pyerediđ, jis tust ličij máhđulâšvuotâ vaiguttiđ toos?

Jis kiinii lii teehi varrim aaibâs ohtuu perruinis iäge lah torvoviärmáduvah Anarist, te sáttá leđe väädis kavnâđ já hárjániđ toos, ete maht ääših tuáimih ko palvâlusah láá kukken ijge almosjotolâh masa lah. Ovdâmerkkân ko apteek lii kukken, já jis pärni lii pyeccee ijge tust lah auto, te maht uážuh reeseepttalkkâsijd olssâd? Tiettih-uv tun, ete buusi fáárust toh talkkâseh joteh tuu kuuvl uáli älkkeht? Já mast taggaar tiätu kávnoo? Mun lam jieš tagarijd tiäđuid ferttim korrâsávt selvâttiđ love ihheed tassaaš, ko värrejim Anarân kaavpugist, aaibâs ohtuu. Maht Kela-taksi tuáimá? Maht mun peesâm tuáhtárân?

Tagarijd aašijd mun kolgim smietâškyettiđ, ko meridim njuškiđ fáárun Aanaar kieldâ “Inarin perhekeskus” uđđâ haahân, mon ulmen lii ovdediđ já čielgiđ perrui já perâpalvâlusâi viärmáduvâid. Taan haavâ koordinaattoreh Virve Multasuo já Ulla Kakko halijdáin vaanhimijd, kiäh pyehtih uásálistiđ vuáváámân pargopoojijn já káidusin. Mun lam jurdám, ete puoh tehálumos äšši já vyeimi mist lii siärvuslâšvuotâ, moin kalga ávhástâllâđ jyehi puudâst. Škoovlah láá uceh, siijdah láá uceh. Mij pyehtip jiejah mutteđ aašijd, jis táttu peri lii. Munjin lii hirmâd tehálâš, ete jieččân pärni opâččij vuoijâđ, vissâ tondiet ko mun lam jieš suáluikuávlust meddâl. Mii peerâ eelij Suáluičielgist jyehi oho mii vávváive ääigi váváivuojâdemkerhoost (ohtsis 200 km), mudoi mij lâim enâmustáá pääihist, čuoigâmin alda luándust vávváin. Vávváive maŋa mun huámmášim, ete lávgumsaajeest Suáluičielgist lâi liijkás tivrâs eelliđ, ko mun kolgim ton lasseen eelliđ autoin meid pargoost, já vaidâlim tast uápis pargeid tyebbin Holiday Club lávgumsaajeest. Čuolmân lii meid tot, ete Avveel vuojâdemhaalist iä pyevti uccpárnááh leđe, tastko áldást čääci ij lah tuárvi cuávis. Tot lii kale šaali, ko Avveel ličij ennuv aldeláá sehe ennuv häälbib. Holiday Club talle raahtij oovtâst Aanaar kirjeráájoin já kirjerájuautoin ulmui várás koortâid, moiguin vittâ ulmuu peesih lávgumsajan siisâ nuuvtá! Ađai kannat vaidâliđ já porgâđ maidnii ton ääši oovdân, mon halijdah mutteđ – máhđulâš lii, ete tast lii vaiguttâs!

Mii perruu mielâpuđâldâsah láá kuittâg pääihist já päikkiluándust, já taam mun anam-uv uáli jo stuorrâ áárvust, jiemge lah ahevuššâm kaavpugân. Mij pyehtip väzziđ jävririidon juoŋâsijd kuohâđ. Mun lam čuoigâm tuoddârist vávvá kerrisist, ko sun lâi 8 mánuppaijeed. Muu käälis lii máttááttâm munjin kárdum, já tääl mun puávtám jieš čäittiđ tom párnážân. Tuotâ lii, ete munnuu párnááh iä peesâ uásálistiđ siämmáálágánáid puđâldâssáid ko kaavpugpárnááh, mutâ lii-uv toos tuođâi tárbugin? Jispa mij lep luholiih eidu návt. Mijjân lii tuárvi, ete ohtsâškodde tuáimá já täsiárvu lii. Ton oovdân lii ain pargo.

Smiettih-uv perruuh kaavpugist, ete vuoi ko pärnivuođâ ääigi ij tääbbin vissâ peesâ loddepiivdon, moottorkiälháin vyeijiđ, kiđđâtäälvi jäävri alne uágguđ teikkâ cokkiittiđ tuulâ meecist kavnum cokkiittâsâiguin? Mun oskom, ete párnááh vajeh meid pyereest, veikkâ sij iä liččii kuássin Hoplopist iällámgin. Mist lii jieččân vyeimi tääbbin tavveen, já tot piso já kiävru nuuvt kuhháá ko mij anneep tast sehe nubijnân huolâ.

Aanaar kieldâ “Perhekeskus” haahân piäsá val fáárun. Vääldi ohtâvuođâ ton koordinaattorkuáhtás (Virve Multasuo já Ulla Kakko), jis tun halijdah ovdediđ om. maaŋgâkielâg perrui palvâlusâid teikkâ eres aašijd jieijâd päikkikuávlust.

Käldee:

Lii lukko šoddâđ Sáámán (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Etna lii oppeet rusomin – kirdemjotolâh Catania kirdemkiedist koskâlduttum

Nuorttâ-Sisilia tevdui koovjâin majebaargâ, tastko Euroop stuárráámus aktiivlâš tullâvääri Etna rusoi suullân käävci kilomeetterid ollâ kovjâpoolvâ Sisilia oolâ. Kovjâ laavdâi pirrâ Etna kuávlu, meiddei...

NASA vuolgâttij ráp-muusik Venusân, mätki piištij suullân 14 minuttid

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuolgâttij ovtâstumstaatâlii ráp-artist Missy Elliott pitá komovuotân. NASA tiäđáttâs mield radioanteneh Kaliforniast vuolgâttii Elliott pitá "The Rain (Supa Dupa Fly)"...

Ovtâstum staatâi tááláš president Joe Biden kiäsádât presidentkištoost

Ovtâstum staatâi 46. president Biden almottij miärádâsâstis aalmugân syeinimáánu 21. peeivi viestâpalvâlus X:st: "Tii presidentin toimâm lii lamaš muu eellim stuárráámus kunnee." Biden čaalij...

Piäluštâsvuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštâsvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ, syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi, syeinimáánu 26. peeivi. Hárjuttâsân uásálisteh...

Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen

Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást...