Maht perruuh vajeh já piergejeh Anarist?

Mottoom äigi tassaaš Yle uđđâsijn lâi artikkâl Benjamin Mattusist já párnái pyereestvajemist Säämist. Artikkâl mield párnááh láá luholiih já iloliih sehe vajeh pyereest. Uuđâs lâi munjin eromâš pyeri luuhâđ sehe ucánjáhháá olâttâs-uv, ko tááláá ääigi uáinoo mediast, mon hyeneeht jiešalnees nuorah já párnááh vajeh koronaääigi maŋa já meid mon uccáá sij lihâdeh. Škoovlâst uáppeeh iä innig piergii tego ovdil: sii luuhâm- já čäällimtááiđuh láá huánánâm já mielâtiervâsvuotâčuolmah láá meid čuuvtij lasanâm. Mutâ miisun lii suijân toos, mon áánsust Säämist párnááh láá nuuvt luholiih? Luándu tiäđust-uv, mutâ lii-uv ton lasseen miinii eres-uv? Maid puávtáččij pyerediđ, jis tust ličij máhđulâšvuotâ vaiguttiđ toos?

Jis kiinii lii teehi varrim aaibâs ohtuu perruinis iäge lah torvoviärmáduvah Anarist, te sáttá leđe väädis kavnâđ já hárjániđ toos, ete maht ääših tuáimih ko palvâlusah láá kukken ijge almosjotolâh masa lah. Ovdâmerkkân ko apteek lii kukken, já jis pärni lii pyeccee ijge tust lah auto, te maht uážuh reeseepttalkkâsijd olssâd? Tiettih-uv tun, ete buusi fáárust toh talkkâseh joteh tuu kuuvl uáli älkkeht? Já mast taggaar tiätu kávnoo? Mun lam jieš tagarijd tiäđuid ferttim korrâsávt selvâttiđ love ihheed tassaaš, ko värrejim Anarân kaavpugist, aaibâs ohtuu. Maht Kela-taksi tuáimá? Maht mun peesâm tuáhtárân?

Tagarijd aašijd mun kolgim smietâškyettiđ, ko meridim njuškiđ fáárun Aanaar kieldâ “Inarin perhekeskus” uđđâ haahân, mon ulmen lii ovdediđ já čielgiđ perrui já perâpalvâlusâi viärmáduvâid. Taan haavâ koordinaattoreh Virve Multasuo já Ulla Kakko halijdáin vaanhimijd, kiäh pyehtih uásálistiđ vuáváámân pargopoojijn já káidusin. Mun lam jurdám, ete puoh tehálumos äšši já vyeimi mist lii siärvuslâšvuotâ, moin kalga ávhástâllâđ jyehi puudâst. Škoovlah láá uceh, siijdah láá uceh. Mij pyehtip jiejah mutteđ aašijd, jis táttu peri lii. Munjin lii hirmâd tehálâš, ete jieččân pärni opâččij vuoijâđ, vissâ tondiet ko mun lam jieš suáluikuávlust meddâl. Mii peerâ eelij Suáluičielgist jyehi oho mii vávváive ääigi váváivuojâdemkerhoost (ohtsis 200 km), mudoi mij lâim enâmustáá pääihist, čuoigâmin alda luándust vávváin. Vávváive maŋa mun huámmášim, ete lávgumsaajeest Suáluičielgist lâi liijkás tivrâs eelliđ, ko mun kolgim ton lasseen eelliđ autoin meid pargoost, já vaidâlim tast uápis pargeid tyebbin Holiday Club lávgumsaajeest. Čuolmân lii meid tot, ete Avveel vuojâdemhaalist iä pyevti uccpárnááh leđe, tastko áldást čääci ij lah tuárvi cuávis. Tot lii kale šaali, ko Avveel ličij ennuv aldeláá sehe ennuv häälbib. Holiday Club talle raahtij oovtâst Aanaar kirjeráájoin já kirjerájuautoin ulmui várás koortâid, moiguin vittâ ulmuu peesih lávgumsajan siisâ nuuvtá! Ađai kannat vaidâliđ já porgâđ maidnii ton ääši oovdân, mon halijdah mutteđ – máhđulâš lii, ete tast lii vaiguttâs!

Mii perruu mielâpuđâldâsah láá kuittâg pääihist já päikkiluándust, já taam mun anam-uv uáli jo stuorrâ áárvust, jiemge lah ahevuššâm kaavpugân. Mij pyehtip väzziđ jävririidon juoŋâsijd kuohâđ. Mun lam čuoigâm tuoddârist vávvá kerrisist, ko sun lâi 8 mánuppaijeed. Muu käälis lii máttááttâm munjin kárdum, já tääl mun puávtám jieš čäittiđ tom párnážân. Tuotâ lii, ete munnuu párnááh iä peesâ uásálistiđ siämmáálágánáid puđâldâssáid ko kaavpugpárnááh, mutâ lii-uv toos tuođâi tárbugin? Jispa mij lep luholiih eidu návt. Mijjân lii tuárvi, ete ohtsâškodde tuáimá já täsiárvu lii. Ton oovdân lii ain pargo.

Smiettih-uv perruuh kaavpugist, ete vuoi ko pärnivuođâ ääigi ij tääbbin vissâ peesâ loddepiivdon, moottorkiälháin vyeijiđ, kiđđâtäälvi jäävri alne uágguđ teikkâ cokkiittiđ tuulâ meecist kavnum cokkiittâsâiguin? Mun oskom, ete párnááh vajeh meid pyereest, veikkâ sij iä liččii kuássin Hoplopist iällámgin. Mist lii jieččân vyeimi tääbbin tavveen, já tot piso já kiävru nuuvt kuhháá ko mij anneep tast sehe nubijnân huolâ.

Aanaar kieldâ “Perhekeskus” haahân piäsá val fáárun. Vääldi ohtâvuođâ ton koordinaattorkuáhtás (Virve Multasuo já Ulla Kakko), jis tun halijdah ovdediđ om. maaŋgâkielâg perrui palvâlusâid teikkâ eres aašijd jieijâd päikkikuávlust.

Käldee:

Lii lukko šoddâđ Sáámán (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hundârušmeh purrâmušveerhij pyehtimist Suomân

Uuđâs, et Lidl ij innig pyevti heđâlmijd já ruonnâsijd kirdemrahtin lii sehe pyeri já hyenes äšši. Lii pyeri, ete purrâmušveerhij CO2-luástuh kiäppáneh, mutâ hyenes...

Uđđâ kirječällee anarâškielân

Saijoos šiljoost skirviittâleh ulmuuh kirkis piäiváduvvâst. Lii koskokko, cuáŋuimáánu 3. peivi, já Aanaar keessilis kirjerááju siste kullojeh ilolâš povvâstem, uccâumogáá iloliih jienah já olmoošjuávhu...

Áimutiettuu lágádâs: Suomâ puttásumos áimu kávnoo-uv Pallasist

Sveiccilâš IQAir-irâttâs raapoort tieđettij moonnâm ohhoost, et maailm puttásumos áimu kavnuuččij Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuáccámist. Tast muštâlii eres lasseen Helsingin Sanomat sehe meid Anarâš...

Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland. Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest....

Aleksi Virolainen lii vuosmuš syemmilâš, kote lii vuáittám maailm tehálumos Counter-Strike 2 -turnam

Syemmilâš Aleksi "Aleksib" Virolaisii juávkku Natus Vincere vuoitij Counter-Strike 2 -speelâ Major-turnaamist Kööbenhamânist maŋŋeed pasepeeivi ehidist njuhčâmáánu 31. peeivi. Major lii speelâ tehálumos já...