Haavvârmielkki siskeeld viehâ ennuv sukkârijd

Maaŋgâs láá molsom táválii kusâmielhi haavvârmiälkán, tastko tot lii eenâb eettisâš já ekologlâš. Puohah iä smietâ, ete haavvârmielkki lii riskâ paanij tiervâsvuotân.

”Haavvârmielhist láá ennuv sukkâreh, ađai tot lii háitulâš paanijd, tego mii ihenis eres sukkârheerskuid. Mun jieš leškiistâm haavvârmielhi kááhván já ovdâmerkkân juhâmuš, mon mun juuvâm, siskeeld 4,5 graamâ sukkârijd čyeđe graamâst”, iätá pänitalhâstiettuu tuáhtár Päivi Siukosaari.

”Haavvârmielhi valmâštâsâst šaddeh rijjâ sukkâreh, moi tiervâsvuođâvaikuttâsah láá siämmáálágáneh ko vielgis sukkârist. Ađai haavvârmielkki siskeeld luándulii sukkâr veikkâ pyevtittâsâst ličij ij lasettum sukkâr -tekstâ.”

Ferttiiččij-uv pänituáhtár mield haavvârmielhi kevttimist käähvist talle luoppâđ ollásávt?

”Paanij tiervâsvuođâ tááhust ličij pyeremus juuhâđ käähvi nuhtán, mutâ maaŋgâs lijkkojeh juuhâđ käähvi sukkâráin teikkâ mielhijn. Kusâmielhist iä lah rijjâ sukkâreh tegu haavvârmielhist. Haavvârmielhi puáhtá kuittâg juuhâđ, mut tast finnejum sukkâreh rekinistojeh fáárun peeivi sukkârfinnimmiärán.”

”Avžuuttâs lii, ete uážžu puurrâđ enâmustáá 50 grammâd já mielâstubbooht 25 grammâd peeivist. Sukkâr puáhtá uážžuđ peeivi ääigi huámmášhánnáá ovdâmerkkân keccupist teikkâ sääpist.”

Jis haalijd juuhâđ haavvârmielhi, te moos te kolgâččij kiddiđ huámášume, ete päänih iä kierdâččii hirmâd ennuv?

”Pänitiervâsvuođâ uáinust uážuččij juuhâđ monnii eres juhâmuš ko čääsi enâmustáá vittii peeivist. Te ij kannat juuhâđ käähvi kuás peri, pic káhvástâllâmpuudâ kannat ovtâstittiđ ovdâmerkkân iiđeedpittáin teikkâ peivimálásáin.”

”Tehálumos äšši tiettiđ lii, ete käähvi haavvârmielhijn lii siämmáš äšši ko käähvist ličij sukkâr. Te talle ij koolgâ jurdeđ, ete tom puávtáččij šloggâđ veikkâ mon ennuv.”

Tuuli Paadar

Käldee:

Kauramaidon sisältämä sokeri saattaa yllättää – ”Haitallista siinä missä mikä tahansa muukin sokeri­pitoinen herkku” (www.hs.fi)

Kove: StockSnap (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...