Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm

Luánduvärikuávdáš (su. Luonnonvarakeskus, Luke) árvuštâlmij mield Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm. Ovdil ive 2023 miäcástempaje älgim arvâluvvoo, et Suomâst láá ohtsis 1 740–1 925 kuobžâd. Taat meeri lii nyevt 20 % ucceeb ko ive 2022 arvâlus.

Majemui neelji ive ääigi kuobžah láá miäcástum eenâb ko ovdil, já ive 2020 álgám kuobžânääli kiäppánem oro ain jotkuumin.

– Kuobžânääli kiäppánem lii kuittâg lamaš epitäässiv: kuobžah kiäppánii enâmustáá nuorttâ-Suomâst, kost toh miäcástuvvojii eenâb. Ivij 2019–2022 nyevt 85 % paččum kuobžâin láá kuddum vuálá 100 kilomeetter keččin Suomâ nuorttârääjist. Uárji-Suomâ kuobžânäälist iä lah tábáhtum siämmáá stuorrâ nubástusah, muštâl totkee Samuli Heikkinen Luánduvärikuávdáást.

Kuobžâi näliárvuštâllâm vuáđuduvá stuorrâpiätuohtâvuotâulmui pajasmiärkkuumáid čivgâaiccâmijn, main lii árvuštâllum čivgâjuávhui meeri. Ive 2022 miärkkojii pajas 750 kuobžâuáinimid čivgâigijn, já talle jyehi juávhust aiccui aainâs-uv ohtâ vuálá oovtâihásâš čivgâ. Čivgâjuávhuh lijjii áárvu mield 167–203. Ubâ kuobžâmeeri rekinistoo toin naalijn, et čivgâjuávhui meeri kiärdoo luvvijn.

Käldee:

Karhukanta pienenee edelleen (www.luke.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...