Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm

Luánduvärikuávdáš (su. Luonnonvarakeskus, Luke) árvuštâlmij mield Suomâ kuobžânääli lii kiäppánâm. Ovdil ive 2023 miäcástempaje älgim arvâluvvoo, et Suomâst láá ohtsis 1 740–1 925 kuobžâd. Taat meeri lii nyevt 20 % ucceeb ko ive 2022 arvâlus.

Majemui neelji ive ääigi kuobžah láá miäcástum eenâb ko ovdil, já ive 2020 álgám kuobžânääli kiäppánem oro ain jotkuumin.

– Kuobžânääli kiäppánem lii kuittâg lamaš epitäässiv: kuobžah kiäppánii enâmustáá Nuorttâ-Suomâst, kost toh miäcástuvvojii eenâb. Ivij 2019–2022 nyevt 85 % paččum kuobžâin láá kuddum vuálá 100 kilomeetter keččin Suomâ nuorttârääjist. Uárji-Suomâ kuobžânäälist iä lah tábáhtum siämmáá stuorrâ nubástusah, muštâl totkee Samuli Heikkinen Luánduvärikuávdáást.

Kuobžâi näliárvuštâllâm vuáđuduvá stuorrâpiätuohtâvuotâulmui pajasmiärkkuumáid čivgâaiccâmijn, main lii árvuštâllum čivgâjuávhui meeri. Ive 2022 miärkkojii pajas 750 kuobžâuáinimid čivgâigijn, já talle jyehi juávhust aiccui aainâs-uv ohtâ vuálá oovtâihásâš čivgâ. Čivgâjuávhuh lijjii áárvu mield 167–203. Ubâ kuobžâmeeri rekinistoo toin naalijn, et čivgâjuávhui meeri kiärdoo luvvijn.

Käldee:

Karhukanta pienenee edelleen (www.luke.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...