Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem ulmen lii pyerediđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já kepidiđ riddočaasij njivlom.

Tääl Helsig ollâopâttuv já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv totkeeh selvâtteh oovtâst tanskalijguin, maggaar meeci ištâdmist šodâččij puoh stuárráámus šoŋŋâdâhhiätu. Tutkâmušâin totkojeh eereeb iärrás muorâšlaajâi, meecij ráhtusij sehe meccikuávlui stuáruduv vaikuttâsah.

Kööbenhaammân ollâopâttuv totkeeh selvâtteh čiđđâdioksid já eres šaddovistekaasui molsom. Helsig já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâi totkeeh vist vuájuh jieijâs tutkâmušâst šadoi áápán širottiđ čuovâ sehe toos, maggaar vaikuttâs meecijn lii páihálii šooŋân, ovdâmerkkân ááimu lahtâvuotân já poolvâi šoddâmân.

Piäldui muttem meccin lasseet áimukeerdi turbulens, mii oovtâst lahtâvuođáin lasseet poolvâi šoddâm. ”Lii tiäđust, ete meecij paajaabeln láá eenâb poolvah ko piäldui paajaabeln. Tast šadda viehâ merhâšittee páihálâš čuáskudeijee vaikuttâs”, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv professor Annele Virtanen iätá.

Virtanen muštoot, ete veikkâ mecciluttem ulmen lii finniđ nuuvt stuorrâ šoŋŋâdâhhiäđu ko máhđulâš, te ij koolgâ vájáldittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee koččâmušâid.

Haavâ várás vuáđuduvvojeh kuhesáigásiih mittedemsajattuvah piäldoid já meccijd. Helsig ollâopâttuv išeprofessor Anna Lintusii mield haavâ maaŋgâtieđâlâš tutkâmuš taha máhđulâžžân pälgisliäkkoo tutkâmuš eennâmkiävtu máhđulâšvuođâin šoŋŋâdâhnubástus tuáston. ”Haahâ fáálá uáli jo mielâkiddiiváá máhđulâšvuođâ tarkkuđ mecciluttem vaikuttâsâid šoŋŋâdâhân stuorrâ mittokaavast”, sun muštâl.

Tanska uđđâsist mecciluttem vuáđuduvá eennâm haldâttâs sehe eennâmtuálu- já pirâsornijduumij koskâsii sopâmušân. Ive 2024 vuáláčallum sopâmuš ulmen lii tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus sehe čuávdiđ maaŋgâlágánijd pirâsčuolmâid, ovdâmerkkân čaasij njivlom, juuhâmčäcivaarij nyeskidume já eellimpirrâsij tuššâdem.

Käldeeh:
Tiede nyt: Tanska aikoo torjua ilmastonmuutosta metsittämällä valtavasti peltoja (suomenluonto.fi)
Suomalaistutkijat neuvomaan Tanskan metsitystä (www.uef.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...