Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem ulmen lii pyerediđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já kepidiđ riddočaasij njivlom.

Tääl Helsig ollâopâttuv já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv totkeeh selvâtteh oovtâst tanskalijguin, maggaar meeci ištâdmist šodâččij puoh stuárráámus šoŋŋâdâhhiätu. Tutkâmušâin totkojeh eereeb iärrás muorâšlaajâi, meecij ráhtusij sehe meccikuávlui stuáruduv vaikuttâsah.

Kööbenhaammân ollâopâttuv totkeeh selvâtteh čiđđâdioksid já eres šaddovistekaasui molsom. Helsig já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâi totkeeh vist vuájuh jieijâs tutkâmušâst šadoi áápán širottiđ čuovâ sehe toos, maggaar vaikuttâs meecijn lii páihálii šooŋân, ovdâmerkkân ááimu lahtâvuotân já poolvâi šoddâmân.

Piäldui muttem meccin lasseet áimukeerdi turbulens, mii oovtâst lahtâvuođáin lasseet poolvâi šoddâm. ”Lii tiäđust, ete meecij paajaabeln láá eenâb poolvah ko piäldui paajaabeln. Tast šadda viehâ merhâšittee páihálâš čuáskudeijee vaikuttâs”, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv professor Annele Virtanen iätá.

Virtanen muštoot, ete veikkâ mecciluttem ulmen lii finniđ nuuvt stuorrâ šoŋŋâdâhhiäđu ko máhđulâš, te ij koolgâ vájáldittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee koččâmušâid.

Haavâ várás vuáđuduvvojeh kuhesáigásiih mittedemsajattuvah piäldoid já meccijd. Helsig ollâopâttuv išeprofessor Anna Lintusii mield haavâ maaŋgâtieđâlâš tutkâmuš taha máhđulâžžân pälgisliäkkoo tutkâmuš eennâmkiävtu máhđulâšvuođâin šoŋŋâdâhnubástus tuáston. ”Haahâ fáálá uáli jo mielâkiddiiváá máhđulâšvuođâ tarkkuđ mecciluttem vaikuttâsâid šoŋŋâdâhân stuorrâ mittokaavast”, sun muštâl.

Tanska uđđâsist mecciluttem vuáđuduvá eennâm haldâttâs sehe eennâmtuálu- já pirâsornijduumij koskâsii sopâmušân. Ive 2024 vuáláčallum sopâmuš ulmen lii tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus sehe čuávdiđ maaŋgâlágánijd pirâsčuolmâid, ovdâmerkkân čaasij njivlom, juuhâmčäcivaarij nyeskidume já eellimpirrâsij tuššâdem.

Käldeeh:
Tiede nyt: Tanska aikoo torjua ilmastonmuutosta metsittämällä valtavasti peltoja (suomenluonto.fi)
Suomalaistutkijat neuvomaan Tanskan metsitystä (www.uef.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...