Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem ulmen lii pyerediđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já kepidiđ riddočaasij njivlom.

Tääl Helsig ollâopâttuv já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv totkeeh selvâtteh oovtâst tanskalijguin, maggaar meeci ištâdmist šodâččij puoh stuárráámus šoŋŋâdâhhiätu. Tutkâmušâin totkojeh eereeb iärrás muorâšlaajâi, meecij ráhtusij sehe meccikuávlui stuáruduv vaikuttâsah.

Kööbenhaammân ollâopâttuv totkeeh selvâtteh čiđđâdioksid já eres šaddovistekaasui molsom. Helsig já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâi totkeeh vist vuájuh jieijâs tutkâmušâst šadoi áápán širottiđ čuovâ sehe toos, maggaar vaikuttâs meecijn lii páihálii šooŋân, ovdâmerkkân ááimu lahtâvuotân já poolvâi šoddâmân.

Piäldui muttem meccin lasseet áimukeerdi turbulens, mii oovtâst lahtâvuođáin lasseet poolvâi šoddâm. ”Lii tiäđust, ete meecij paajaabeln láá eenâb poolvah ko piäldui paajaabeln. Tast šadda viehâ merhâšittee páihálâš čuáskudeijee vaikuttâs”, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv professor Annele Virtanen iätá.

Virtanen muštoot, ete veikkâ mecciluttem ulmen lii finniđ nuuvt stuorrâ šoŋŋâdâhhiäđu ko máhđulâš, te ij koolgâ vájáldittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee koččâmušâid.

Haavâ várás vuáđuduvvojeh kuhesáigásiih mittedemsajattuvah piäldoid já meccijd. Helsig ollâopâttuv išeprofessor Anna Lintusii mield haavâ maaŋgâtieđâlâš tutkâmuš taha máhđulâžžân pälgisliäkkoo tutkâmuš eennâmkiävtu máhđulâšvuođâin šoŋŋâdâhnubástus tuáston. ”Haahâ fáálá uáli jo mielâkiddiiváá máhđulâšvuođâ tarkkuđ mecciluttem vaikuttâsâid šoŋŋâdâhân stuorrâ mittokaavast”, sun muštâl.

Tanska uđđâsist mecciluttem vuáđuduvá eennâm haldâttâs sehe eennâmtuálu- já pirâsornijduumij koskâsii sopâmušân. Ive 2024 vuáláčallum sopâmuš ulmen lii tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus sehe čuávdiđ maaŋgâlágánijd pirâsčuolmâid, ovdâmerkkân čaasij njivlom, juuhâmčäcivaarij nyeskidume já eellimpirrâsij tuššâdem.

Käldeeh:
− Tiede nyt: Tanska aikoo torjua ilmastonmuutosta metsittämällä valtavasti peltoja (suomenluonto.fi)
− Suomalaistutkijat neuvomaan Tanskan metsitystä (www.uef.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...