Brittiliih iä lah tuđâvááh Brexitân

Brexit ađai “Britannia vuolgâ” lâi proosees, mon loppâpuáđusin Britannia iäruttui Euroop unionist.

Brexit aalgij ive 2016 aalmugjienâstmist. Talle brittiliih meridii iäruttuđ Euroop unionist. Jienâstem puátusân láá maaŋgah suujah, el. Britannia jiešmeridemvuoigâdvuotâ, pargovyeimi rijjâ lihâdemvuotâ já Euroop patâreijeikriisâ.

Brittilij mielâst Brexitist lii lamaš ävkki aainâs-uv jiečânâs enâmânvarrimpolitiik tááhust. Tääl enâmânvärrejeijeeh ferttejeh sárnuđ eŋgâlâskielâ pyereest, mii tiäđust-uv taha sii integraatio ohtsâškoodán älkkeebin.

Hááituh láá kuittâg lamaš eenâb ko äävhih. Ton čuávumuššân Britanniast pyehtih monâttuđ joba 100 000 fiinaanssyergi pargosaijeed, tastko ton syergi finnoduvah láá varriimin Euroop union enâmáid – eromâšávt Irlandân. Ton lasseen maaŋgâin finnoduvâin láá lamaš stuorrâ vädisvuođah sirduđ uđđâ asâttâssáid já lavváid. Tot lii távjá lamaš meiddei tiivrâs. Tuulih láá maccâm Britannia já Euroop union kooskân, mon keežild tävirij já ulmui lihâdem lii tääl čuuvtij vaigâdub. Statistiikeh čäittih, et Brexit lii hiäjusmittám Britannia ekonomia. Pargovyeimi vänivuotâ lii meid lamaš stuorrâ čuolmâ, tastko pargeeh iä lah innig älkkeht finnimnáál Euroop unionist.

Brexitist láá lamaš hááituh meiddei Euroop unionân. Britannia lâi tehálâš ruttâdeijee EU:n, já tondiet Euroop union ruttâdemtáárbuh äštih šoddâđ puátteevuođâst. Ton lasseen Brexit čuávumuššân Euroop union viehâdâh kiäppánij suulân 13 %. Brexit lii tovâttâm vädisvuođâid meiddei ovtâskâs EU enâmáid. Ovdâmerkkân ranskalij kuálásteijei iäláttâs lii tääl vaarâst hiäjusmuđ, tastko masa 30 % sii kyelisalâsist poođij Britannia kuálástemkuávluin.

Majemui koijâdâlmij mield stuárráámus uási ađai suullân kyehti kuálmádâs brittilijn láá tääl ton uáivilist, et Brexit lâi stuorrâ feilâ. Tuše kuálmádâs vala aneh tom šiev juurdân.

Käldee:

​From Brexit to Regrexit (www.npr.org)

Kove: Pete Linforth (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...