Tove Skutnabb-Kangas muušton

Lii väädis fattiđ saanijn kiddâ, ko paaldâst vuálgá tieđâlâš toorjâ, rähis pargoskippáár já ustev. Totkee Tove Skutnabb-Kangas lii kuáđđám taam maailm. Sun lâi šoddâm Helsigist 6.7.1940 já sun jaamij Lundist Ruotâst 29.5.2023.

Taan čallust halijdâm muštâččiđ suu toin naalijn, maht mun suu muštám já maid sun munjin persovnlávt merhâšij. Moddijn saanijn lii älkkee ettâđ, et sun merhâšij hirmâd ennuv.

Tove sáárnui eellimpargonis kyevti- já maaŋgâkielâgvuođâ peeleest já piäluštij kielâlijd olmoošvuoigâdvuođâid. Sun sáárnui ton peeleest, et maailmist lii normaallub leđe kyevti- já maaŋgâkielâg olmooš ko oovtâ kielâ sárnoo. Sun lâi almugijkoskâsávt aktiivlâš totkee já tuubdâi maailm kielâtiilijd tego jieijâs lummoid. Sun lâi hárjánâm kielâsosiolog. Suu meritij listo lii kukke, já tom lii pyeremus eelliđ jieš luhâmin tääbbin. Tovein lâi älkkee sárnuđ kielâiäláskitmist, já sust lijjii ain áášán ko áášán ávháliih ravvuuh. Eidu sun lâi tot olmooš, kote sáárnui kielâpiervâlij peeleest, miäruštâlâi eenikielâ toppuu pyerebeht já eelij jieš-uv kyevti- já maaŋgâkielâlávt eidu tego sun máttááttij.

Talle ko mun lijjim nuorâ uáppee já maister, Tove lâi munjin ovdâkove. Mun halijdim tiettiđ kielâsosiologiast eenâb, já suu paaldâst já suin lâi älkkee oppâđ uđđâ uáinuid já aašijd. Sust šoodâi munjin tieđâlâš enni. Ko mun rávásmim totken, sust šoodâi muu pargoskippáár, almugijkoskâsij ašij uápisteijee já totkeeustev. Muoi iän uáinám nuuvtkin távjá mut čalâččáim kale távjá. Sun tieđij, mii munjin kulloo já mun tiettim, maht sust moonâi. Ahe ij orroom suu tiettuu toohâm mahten hettiimin. Sun poorgâi já moonâi čuuvtij korrâsubbooht ko maaŋgah nuorâbeh. Muoi áigoim sárnuđ Skypest aldemui aigij, mut tot äigi ij innig kiergânâm puáttiđ.

Pyeremustáá mun tuubdâm Tove ton ääigist, ko mij – Tove lasseen Suvi Kivelä (tááláš King) já mun – čaalijm anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs dokumentistmist monografia Revitalising Indigenous Languages: How to recreate a Lost Generation. Taat kirje almostui ive 2013 Multilingual Matters -rááiđust Linguistic Diversity and Language Rights. Mij čälleeh lâim fáárust sierâ tuáváin, já mii roolih tievâsmittii nubijdis. Mun lijjim vuosmuš čällee proojeekt hoovdâ roolist, Suvi nubben čällen proojeekt kielâuáppen já toimâtteijen já Tove kuálmádin čällen almugijkoskâsâš ašij äššitobden. Čäällimurko ruttâdeijee Suomâ Kulttuurruttârááju tuoivân lâi dokumentistiđ taam sii ruttâdem kielâiäláskittemmeetood nuuvt pyereest ko máhđulâš toin naalijn, et kirje falâččij maailm eres-uv kieláid myenster, moin naalijn lappum kielâsuhâpuolvâ puáhtá tuovŋâđ já macâttiđ. Hástu lâi koorâs, mut mun lijjim tiätunáál toos vaalmâš. Mut must lâi čuolmâ: mun puđâldim Säämi maailmist, mut stuárráb maailm perspektiiv lâi hástu. Toos uápásmem ličij vaattâm ennuv eenâb ääigi, mii ij eidu talle lamaš. Tondiet Tove finnim ohtân čällen kiirján lâi pyeremus äšši, maid mun jo puohtim tien monografia šoddâmân kuvâttâllâđ. Sust lâi vijđes uáinu toos, moin naalijn kielâ iäláskittoo maailmist. Tot išedij. Kirje valmâštui, já eidu tagaráin čäällimstijláin ko mijjân heivij. Mun čaallim váhá tego byrokraat, Suvi valjij muštâleijee stiijlâ já Tovest lâi stäđis tieđâlâš keččâmkuávlu. Mii haalun ličij lamaš pieijâđ fáárun vala kuuvijd, mut tot ij luhostum: kirje kuástideijee lâi ton mielâ, et kirje kalga leđe nuuvt hälbi ko máhđulâš já et kuuvijd finnee neetin sierâ siijđon. Kiiba eres ko Tove suunâttâlâi toos-uv šiev aalgâ. Sust ij vuottum maggaargin teknisâš palo. Sun tuše tieđij já ooinij, maggaar tien siijđost koolgâi šoddâđ.

Tove juuđij ubâ maailmist siämmáá älkkeht ko kyeli vuojâd čääsist. Sun lâi halijdum luvâldâllee. Majemui ivij sun ij kuittâg innig halijdâm jotteeđ já kiäldádâđâi sahâvuárupovdiimijn. Mut sun tuuđhâi liijká ennuv, čaalij já lâi ain virkkuu já aktiivlâš veik suu tiervâsvuotâ ij innig lamaš pyeremus máhđulâš. Tutkâm já almostittem vissásávt oonij suu virkkun. Mut liijká, veik sun lâi 80-ihásâš, suu liähtu lâi korrâsub ko mii nuorâbij. Jyehi läävhi sun smietâi pyereest. Muštám tom, ko mun aigum vuoššâđ mijjân teejâ ohtsii teivâdem ääigi. Tove ij luáštám muu vala moonnâđ tejâpáánu kuuvl kievkkânân pic pahudij: ”Piejâ vistig tom tiätumaašin joton. Tot kiergân lekkâsiđ tassaažân ko tun puáđáh. Toin naalijn šiäštojeh maaŋgah tivrâs minutteh.” Já kirje čälimist eidu sun lâi tot, kote čievčâi pootân já toolâi liävtu. Mun liččim ovdánâm váhá rávhálubbooht.

Kirje valmâštume maŋa Tove luuvâi já kommentistij muu tieđâlijd artikkâlijd, já sun avžui muu čäälliđ eenâb-uv. Tove tuoivâ lâi muáddi ive tassaaš, et mii monografia finniiččij joođhâ, adai peividem toos, mii anarâškielân kulloo eidu onnáá peeivi, tastko kielâ kevttimarenah láá šoddâm eenâb, láá puáttám uđđâ sárnooh já kielâ kiävttu lii čuuvtij vijđánâm. Taam tuoivuu mij kolgâp kunnijâttiđ já čäliškyettiđ jotelumosávt.

Ive 2020 mun finnejim jieččân pargoost almugijkoskâsii LinguaPax-palhâšume, mii annoo kielâtiettuu Nobel-palhâšummeen. Tot merhâšij munjin hirmâd ennuv, já kiiba ereskin ko Tove já suu käälis Robert Phillipson láin tien jurduu tyehin já tom oovdedmin. Eidu talle must lâi huáppu, jiemge mun lijjii mahten kiergâniđ jurgâliđ jieččân CV eŋgâlâskielân. Kiiba ereskin ko Tove tom jurgâlistij jeđe vuolgâttij ovdâskulij já čaalij val fáárun reeivâ, mondiet eidu mun kolgim finniđ LinguaPax-palhâšume. Sun vala tieđettij vijđáht jieijâs ohtâvuođâi peht jieijâs iävtukkâs valjiimist. Sun liijká maŋgii tien proosees ääigi muu váruttij tast, et motomeh iävtukkâsah lijjii maailm tääsist korrâseh, já et jiem kolgâččii leđe pettâšum, jis jiem tien palhâšume finniiččiigin. Já nuuvt luholávt kuittâg keevâi, et munjin mieđettui LinguaPax-palhâšume, mon mun tuođâi anam ollâ áárvust. Tove lâi palhâšuumeest moovtâ, já sun lii jieš-uv motomin siämmáá palhâšume finnim.

Majemuš stuárráb äšši lâi pajeláhháá ihe tassaaš. Mun uuccim sämikielâ professuur Oulu ollâopâttuvâst. Taat valjimproosees lii jo uáinám oovtâ ive šoddâmpeeivis já lii ain joođoost. Ko uuccâmäigi lâi, tot lâi hirmâd uánihâš: kuulmâ oho siste totkee koolgâi čäälliđ suullân 30 sijđod šiev eŋgâlâskielân. Vátámâš lâi koorâs. Mottoom savâstâlmist mun tast muštâlim Toven já sun avžui muu vuolgâttiđ olssis pápárijd. Sun luuvâi taid čoođâ, tipšoi kielâ, čaalij jieš-uv val muáddi siijđo muu peeleest lase. Mun oonnim tom stuorrâ áárvust. Muoi tiäđust-uv passijm vyerdiđ puáttus. Mun lam ain vyerdimin. Tove ij innig peesâ puátusijn kuullâđ.

Jyehi ive loopâst Tove čaalij ustevijdis juovlâreeivâ. Tast sun muštâlij, mii sunjin tieđâlávt já priivaatelimist kullui. Ennuv iloh, meid soroh já huolâ. Majemui ivij suu tiervâsvuotâ ij innig lam puoh pyeremus, mut liijká sun oonij alnestis huolâ.

Tääl mij iäráseh kolgâp oovtâst nahettiđ juálgásân taid stuorrâ stevilijd, moh Tovest paccii. Luhhoost Tove kiergânij mii nuorâbijd uápistiđ já škovliđ. Mun oskom, et oovtâst, já nubijdân tuárjumáin, mij pastep-uv tom porgâđ. Ko juurdâš Tove eellimpargo, te tast puáhtá ilodiđ, et maaŋgah ääših šoddii valmâšin.

Stuorrâ muurâš tiävdá kuittâg vááimu, ko rähis ustev lii mii kuáđđám. Vuoiŋâst ráávhust, rähis Tove. Mist lii tuu hirmâd ahheev.

Käldee:

– Monikielisyyden esitaistelija Tove Skutnabb-Kangas on kuollut (sverigesradio.se)

Kove: CASLE / Fabrizio Brecciaroli