Anarâš aavis tiävdá kyehti ive 6.3.2025

Anarâš aavis tiävdá onne kyehti ive. Taat čaalâ lii aavis 717. artikkâl. Ennuv lukko aavisân!

Taan ive mii stuorrâ ovdâsvástádâssân lii almostittiđ vittâ čalluu ohhoost. Kulmáin čalluin, mii lii ruttâmieđetteijei tuhhiittem ucemus artikkâlmeeri ohhoost, ij piergii. Lostâ šadda talle meendu oovtâpiälálâžžân.

Anarâš aavis čuávu maailm tábáhtusâid. Tot ij liijkágin čääli puoh aašijn. Anarâš aavis ij vala paste leđe stuorrâ aavis sullâsâš lostâ, mađe várás lii cegâttum stuorrâ toimâttâh já mast pargeeh láá spesialistum toimâtteijeeh. Mij lep tuše muádis pargoost. Lii kuittâg čielgâs, et maailmist tábáhtuvá eidu tääl ennuv. Mij tiettip ovdâmerkkân tom, et paavi lii lamaš kyehti oho pyecceiviäsust já meid tom, et Suomâ čyeigeeh láá piergim uáli pyereest majemui aigij Ruándimist. Mij ep paste intensiivlávt čuávvuđ Ukraina suáđi. Nube tááhust suátitábáhtusâi čuávvum lii lusis pargo: jiävtáš uuđâs lii onne jo puárásmâm tondiet ko jyehi iijâ – vaidâlittee kale – kirdeh lase poomih já ulmuuh jäämih. Ohtâgin ij haalijd Anarâš aavisist suátiloostâ. Tom, mast toimâtteijee čáálá, kalga čuávvuđ loopâ räi.

Mij iskâp leđe maaŋgâpiälásiih. Mij ep pyevti jorgettiđ lostâčalluid meendu čuuvtij tiätu kuávlun, tego suátán, valastâlmân teikâ páiháláid aššijd. Mij ep meid pyevti tieđettiđ maailm tábáhtusâin 24/7-prinsiipáin. Viiđâ čalluu siisâ ohhoost ij čaavâ ubâ maailm. Tiäđust-uv tot uáinoo tääl čoođâ, et mii váimu jorgeet kielâašij piälán, já mij lep meid čáállám kielâaašijn. Loostâ kuástideijee Anarâškielâ servihân lii kielâservi.

Mij ep liččii ciävzám torjuuttáá. Fabrizio njunoštoimâtteijen lii kuáddám stuárráámuu ovdâsvástádâs aavis čalluin. Sun lii vaijaam saijeeđ puoh almostittemoornigân. Jasmina lii lamaš mii uđâs- já blogitoimâtteijen. Mun, Marja-Liisa, lam sehe čáállám mainâsijd já luuhâm artikkâlij kielâ. Majemui aigij Giellagas-instituut anarâškielâ uáppeeh láá čalâččâm uđđâsijd kurssâpargonis. Meiddei motomeh freelancer-toimâtteijeeh láá išedâm. Kielâteknologia lii lamaš mijjân šiev reŋgâ.

Anarâš aavis ij almostuu išettáá. Lieggâ kijttoseh puoh iššeest! Mij tuáivup ain ohtsâšpargo täst ovdâskulij-uv.

Kove: WOKANDAPIX (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...