Anarâš aavis tiävdá kyehti ive 6.3.2025

Anarâš aavis tiävdá onne kyehti ive. Taat čaalâ lii aavis 717. artikkâl. Ennuv lukko aavisân!

Taan ive mii stuorrâ ovdâsvástádâssân lii almostittiđ vittâ čalluu ohhoost. Kulmáin čalluin, mii lii ruttâmieđetteijei tuhhiittem ucemus artikkâlmeeri ohhoost, ij piergii. Lostâ šadda talle meendu oovtâpiälálâžžân.

Anarâš aavis čuávu maailm tábáhtusâid. Tot ij liijkágin čääli puoh aašijn. Anarâš aavis ij vala paste leđe stuorrâ aavis sullâsâš lostâ, mađe várás lii cegâttum stuorrâ toimâttâh já mast pargeeh láá spesialistum toimâtteijeeh. Mij lep tuše muádis pargoost. Lii kuittâg čielgâs, et maailmist tábáhtuvá eidu tääl ennuv. Mij tiettip ovdâmerkkân tom, et paavi lii lamaš kyehti oho pyecceiviäsust já meid tom, et Suomâ čyeigeeh láá piergim uáli pyereest majemui aigij Ruándimist. Mij ep paste intensiivlávt čuávvuđ Ukraina suáđi. Nube tááhust suátitábáhtusâi čuávvum lii lusis pargo: jiävtáš uuđâs lii onne jo puárásmâm tondiet ko jyehi iijâ – vaidâlittee kale – kirdeh lase poomih já ulmuuh jäämih. Ohtâgin ij haalijd Anarâš aavisist suátiloostâ. Tom, mast toimâtteijee čáálá, kalga čuávvuđ loopâ räi.

Mij iskâp leđe maaŋgâpiälásiih. Mij ep pyevti jorgettiđ lostâčalluid meendu čuuvtij tiätu kuávlun, tego suátán, valastâlmân teikâ páiháláid aššijd. Mij ep meid pyevti tieđettiđ maailm tábáhtusâin 24/7-prinsiipáin. Viiđâ čalluu siisâ ohhoost ij čaavâ ubâ maailm. Tiäđust-uv tot uáinoo tääl čoođâ, et mii váimu jorgeet kielâašij piälán, já mij lep meid čáállám kielâaašijn. Loostâ kuástideijee Anarâškielâ servihân lii kielâservi.

Mij ep liččii ciävzám torjuuttáá. Fabrizio njunoštoimâtteijen lii kuáddám stuárráámuu ovdâsvástádâs aavis čalluin. Sun lii vaijaam saijeeđ puoh almostittemoornigân. Jasmina lii lamaš mii uđâs- já blogitoimâtteijen. Mun, Marja-Liisa, lam sehe čáállám mainâsijd já luuhâm artikkâlij kielâ. Majemui aigij Giellagas-instituut anarâškielâ uáppeeh láá čalâččâm uđđâsijd kurssâpargonis. Meiddei motomeh freelancer-toimâtteijeeh láá išedâm. Kielâteknologia lii lamaš mijjân šiev reŋgâ.

Anarâš aavis ij almostuu išettáá. Lieggâ kijttoseh puoh iššeest! Mij tuáivup ain ohtsâšpargo täst ovdâskulij-uv.

Kove: WOKANDAPIX (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....