USA aalgât pollum kävppisuáđi – Kanada já Kiina västideh siämmáin viärjoin

Ovtâstum staatâi pyehtimtuulih Meksikost, Kanadast já Kiinast puáttee kálvoid láá puáttám vuáimán majebaargâ, njuhčâmáánu 4. peeivi. Meksiko já Kanada vuástásiih máávsuh maŋeduvvojii vistig, tastko eereeb iärrás Meksiko tarkkuuškuođij Ovtâstum staatâi rääji pyerebeht. Tääl Ovtâstum staatâi president Trump ij innig uáini máhđulâžžân velttiđ pyehtimtuulijd.

Tállân Trump ciälháttâs maŋa Kanada já Kiina almottii, et toh še piejih jieijâs pyehtimtuulijd amerikláid kálvoid. Taat oro piejâmin joton pollum maailmvijđosii kävppisuáđi. Taan mield amerikliih irâttâsah, moh pyehtih tävirijd Kanadast, Meksikost já Kiinast, kalgeh tääl mäksiđ laseviäruid Ovtâstum staatâi haldâttâsân. Ovtâstum staatâi kálvoid heiviittuvvoo 25 prooseent tulli, ko vuod kiinaláid täviráid heiviittuvvoo 20 prooseent tulli, mii taha tolebiššáá anonvaldum 10 prooseent tullimáávsu kyevtkiärdásâžžân.

Pyehtimtuulij peht Trump haalijd toohâđ Kanadast, Meksikost já Kiinast puáttám káálvuin tivrâsubboid ko ameriklijn káálvuin, vâi amerikliih uástáččii eenâb ameriklijd káálvuid. Ton lasseen pyehtimtuulih láá mavsâttem tast, et Trump mield fentanyyl-nommâsâš narkotiik puáhtoo enâmân meendu älkkeht tai kuulmâ eennâm peht. Trump haalijd meid páguttiđ Kanada já Meksiko porgâđ eenâb siirdolij vuástá, kiäh rastalditeh lovettáá Ovtâstum staatâi rääji.

Kanada njunošminister Trudeau iätá, et amerikliih kolgâččii mäksiđ eenâb piäiválijn káálvuin, bensiinist já autoin. Suu mielâst meid tuhátteh ulmuuh sättih monâttiđ pargosaajees: ”Pyehtimtuulih hettejeh luhostum kävppiohtâvuođâ já rikkoh kävppisopâmušâid, maid president Trump jieš vuáláčaalij ovdebáá pajestis.”

Trudeau iätá, et Kanada lii porgâm ennuv ton oovdân, vâi tot tiävdáččij Ovtâstum staatâi president tuoivuid. ”Veik vuálá prooseent Ovtâstum staatâi rääji alne orostittum fentanyylist puátá Kanadast, mij lep vaibâhánnáá porgâm probleem oovdân. Fentanyyltuáháväldimeh Kanadast Ovtâstum staatáid láá kiäppánâm 97 prosentid juovlâmáánu 2024 já uđđivemáánu 2025 kooskâst.”

Meiddei Kiina lii reagistám Ovtâstum staatâi miärádâsân já lii pajedâm pyehtimtuuli 10 prosentist 15 prosentân. Taat kuáská tiätu eennâmtuálupuovtâdâssáid. 15 prooseent tulli kuáská ameriklii káánán, niisun, maaisân já pumbulân. 10 prooseent tulli kuáská soijápáávuid, kusâ- já šavepiärgun, ruonnâsáid, heđâlmáid já mielkkipuovtâdâssáid.

Kiina aasât meid 15 ameriklâžžâd irâttâssâd tuálvumkocceemluvâttâlmân já 10 irâttâssâd nuuvt kočodum ”epilyetittettee ohtâdumij” liiston. Täst ovdâskulij kyevti uáivilân uáivildum tävirijd ij innig uážu vyebdiđ tuálvumkocceemluvâttâlmist leijee juávkun. Taah láá tävireh, moh pyehtih kevttuđ jo-uv suáldátláid ulmijd tâi siiviilulmijd. Epilyetittettee ohtâdumij uási lii vala korrâsub: toh iä innig uážu pyehtiđ iäge tuálvuđ maiden, iäge toh uážu innig investistiđ.

Vyerdimist lii, et meid Meksiko president Sheinbaum reagist jotelávt já aasât pyehtimraijiittâsâid amerikláid kálvoid.

Trump lii meiddei tieđettâm väldiđ anon 25 prooseent pyehtimtuuli Euroopist puohtum kálvoid. Taat ij lah vala vyeimist, mut meid kävppisuáti Ovtâstum staatâi já Euroop kooskâst oro älgimin.

Amerik pörssi lii reagistám rávhuttemeht Trump miärádâssáid. New Yorkist Dow Jones -indeks lii njeeijâm 1,48 prooseent. Tehelumosij uásusij, S&P500, indeks njeejâi 1,76 prooseent miinus pel. Kiinast Shanghaist pörssi lekkâsij čuuvtij vyeligubbon ko táválávt.

Käldee:

– VS start gevreesde handelsoorlog, Canada en China slaan direct terug (nos.nl)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...