Tiervuođah UNESCOst Pariisist. Lam čokkám kulmâ peeivi (24.–26.2.) LT4All-konferensist, mii lâi kielâteknologij ohtsâš maailmkonferens. Uásálisteeh pottii 86 enâmist.
Ohtân teeman konferensist lâi kielâi eellimvyeimi lasettem já meid kielâ eellimvyeimi monâttem. Pajedâm taam fáádá sierâ taan čalluu teeman.
Maailmist láá tääl 7 000 ellee kiellâd. UNESCO statistiikâi mield 2 500 kiellâd láppojeh taan ihečyeđe ääigi, jis mihheen ij tohhuu toi oovdân. Pirrâ maailm láá-uv puohlágán kielâiäláskittemhaavah já kielâ vuorkkimhaavah joođoost. UNESCO tiäđui mield maailmist láá lappum 250 kiellâd 1950-lovo rääjist. Majemui luvij ivij ääigi maailm kielâi uhkevuálásâšvuotâ já kielâi lappum láá lasanâm sosiaallij, pooliitlij já ekonomisij nubástusâi keežild. Muu persovnlávt orostitij tiätu tast, et maailmist láppoo koskâmiärálávt ohtâ kielâ jyehi vitnubálovváád peeivi. Taat lii hirmâd huolâstuttee. Kielah čäskih tondiet ko mottoom kievrâb kielâ šadda haldâšeijee kiellân, ige tot kyeđe saje ucceeb kielân toin naalijn, et tom kannattičij kevttiđ. Kielâ časkâm lii ain vädis äšši: tot tuálvu fárustis ain ennuv tiäđuid elimist já kulttuurist.
Puoh sämikielah láá uhkevuálásiih kielah, já uási sämikielâin láá jo lappum. Taamhân mij jo tiettip-uv. Mij lep monâttâm kiemâsämikielâ 1800–1900-lovvoost já äkkilsämikielâ muu jieččân eellimääigi 1900-lovo loopâst. Talle ko mun lijjim nuorâ uáppee 1980-lovvoost, professor Pekka Zaikov, kote lii eromâš tobdos kärjilkielâ totken, lâi kavnâm motomijd äkkilsämikielâ sárnoid já lâi vala peessâm sii paddiđ. Ain ellee sämikielâin piittâm- já umesämikielâ láá eromâš hyenes tiileest, já tain iä lah innig maŋgâgin sárnoo.
Mist láá anarâškielâst suullân 500 sárnod ko fáárun rekinist meid uđđâ kielâsárnoid. UNESCO mield kielâ taarbâš ucemustáá 10 000 sárnod, vâi kielâ sirdum čuávuváid suhâpuolváid ličij torvolub tiileest. Taat statistiik ij lah uces kielâi peln, nuuvt et mii pargon lii tuođâštiđ tom, et ucebáin-uv juávhoin kielâ ciävzá já piergiittâl, ko peri kielâ oovdán višá tuárvi ennuv porgâđ. Aainâs-uv mun halijdâm, et kielâ sirdoo vala muádičyeđe ive keččin-uv, já uđđâ sárnooh láá-uv sirdám aktiivlávt kielâ jieijâs maajeeldpuátteid.
LT4All-konferensist Peking kielâ- já kulttuurollâopâttuv totkee Ling Wang muštâlij sahâvuárustis maailm kielâi museost Kiijnast. Taan sahâvuáru ääigi mun pyerebeht iberdim, et puoh kielah láá siämmáá-árvusiih maailmist – meid toh, moh láá motomin lamaš já lappum. Monâttum kielah láá motomin lamaš uási olmooškode historjást, tallai ulmui maailm.
Tego Kiijnast-uv, meid sämmiliih tarbâšeh jieijâs kielâmuseo. Tággáár museo toimâččij pyereest ovdâmerkkân ollâopâttuvvâst teikâ mottoom sämikielâi tutkâmlágádâsâst, mii ij vala lah. Äigi muttoo já ääigi mield meid kielâ muttoo: kielân puátih uđđâ säänih, já nube tááhust puárrásub säänih iä šoodâ tobdosin tondiet ko toh iä innig kevttuu. Ellee kielâid kalga paijeentoollâđ já tuálvuđ ovdâskulij, mut kielâ iäláskitmân kulá meid pargo toohâđ kielâ vájáldum oosijd uáinojeijen. Ovdâmerkkân Inarilappisches Wörterbuch -sääni kiävttá sujâttemovtâmerkkân sääni kerris tondiet ko tot kuulâi vala 1950-lovvoost ulmui argâpeivelimân. Onnáá peeivi olmooš tiätá, mii lii kerris, mut mun jiem ovdâmerkkân lah kuássin tagaráin vuáijám. Kielâliih elementeh ovddii elimist liččii vuohâseh eidu kielâmuseost. Ličij vuovâs rähtiđ čáitálduv tast, maggaar te anarâškielâ lâi 150 teikâ 100 ihheed tassaaš. Mij tiettip, et kielâ jiennâdmist lijjii iäruh. Suomâkielâst totkoo puáris suomâkielâ adai nuuvt kočodum vanha kirjasuomi. Mondiet taat siämmáš pargo ij porguuččii meid sämikielâst?
Meiddei časkâm sämikielah, mii ärbikielah, kuleh sämmilij historján. Mun lieggâsávt kyedittâm taggaar proojeekt, mii čuákkee tiäđuid oohtân monâttum sämikielâin. Tot álgá tast, et Suomâst lasettuvvoo tiätu monâttum kiemâsämikielâst sämikielâi káártán já tot merkkejuvvoo časkâm kiellân siämmáánáál ko äkkilsämikielâ-uv lii ain kárttáást. Mijjân puohháid lii tehelâš uáiniđ já iberdiđ, kost lappum sämikielah láá motomin sarnum já mondiet toh láá lappum. Mijjân puohháid lii tehelâš uápásmuđ kielâfragmentáid, moh láá siäilum časkâm kielâst. Toh láá uási jo-uv mii jieččân teikâ mii ránnjáhiäimui historjást. Monâttum aašijd kalga anneeđ áárvust – jis ij mudoi te tondiet, et táálái já vala ellee sämikielâi uássin ij šodâččii kielâ časkâm. Meid páihálij ulmui tááhust tágárijn tiäđuin lii stuorrâ historjálâš árvu.
Lii agâstâllum, et časkâm kielâi tutkâm ličij meddâl tááláin sämikielâin. Näävthân ij tiäđustkin keevâ. Ijhân totkin lah kielâst meddâl, jis puáris kielâ elementeh totkojeh. Mij pyehtip kevttiđ sämikielâid čäällim- já tutkâmkiellân nuuvt ennuv ko halijdep já muštâliđ ääšist ko ääšist. Mij pyehtip meid čäälliđ maailm uđđâsijn sämikielân, ige tot meerhâš tom, et kielâ tile tast mahten kierdâččij.
Monâttum teikâ vájálduumin leijee kielâääših, kulttuur já monâttum kielah láá siämmáá rákkáseh tego toh uámikkâsah, kiäid mij jiejah muštâččep já kiäid mii maddâreh láá motomin tubdâm.
Käldeeh:
– What is the Difference Between an Extinct Language and a Dead Language? (www.globallanguageservices.co.uk)
– Some 2,500 languages face extinction: UNESCO official (www.hurriyetdailynews.com)
– World’s Disappearing Languages: List of Soon To Be Extinct Language (www.lindamandarin.com.sg)
– Language Endangerment: Key Topics in Linguistic Anthropology (www.cambridge.org)
Kove: Marja-Liisa Olthuis