Mun lam maŋgii kuullâm, ovdâmerkkân uđđâsij peht, ete kielâ iäláskittem lii tehálâš, já eromâšávt uhkevuálásij kielâi iäláskittem. Mutâ must lii taggaar tobdo, ete ulmuuh iä veltihánnáá aaibâs tárkká valagin tieđe, mondiet kielah, main láá motomin tuše suullân čyeti sárnod tâi ucceeb-uv, láá siämmáá teháliih ko ”maailmkielah”, ovdâmerkkân espanjakielâ teikkâ eŋgâlâskielâ.
Wikipediast kávnoo taggaar fakta: totkeeh arvâleh, ete taan ihečyeđe loopâst suullân 50–90 % ubâ maailm kielâin liččii jáámmám. Tot lii hirmos meeri. Jo onnáá peeivi jyehi nube ohhoost monâttuvvoo ohtâ kielâ mii maailmist. Jis smiättá, te oovtâ ivveest meeri lii paijeel kyehtlov kiellâd. Tot lii sorolâš, jiemge pyevti oskođ, ete mun meiddei motomin iäláččim taggaar maailmist, mast láá tuše 10 % tááláin kielâin.
Ađai, jis mij ep iššeed já iäláskit uhkevuálásijd kielâid, te mij monâttep hirmâd stuorrâ uási ubâ maailm kielâin. Mii maailm lii hirmâd kielâriges (motomij arvâlusâi mield 6 000 kiellâd), ige vissásávt kihheen tom rigesvuođâ já eromâšvuođâ haalijd monâttiđ. Ton lasseen kielâi šoddâmân lii moonnâm hirmâd ennuv äigi, te liihân uáli stuorrâ šaali, ko taah láppojeh nuuvt jotelávt.
Sáárá Seipiharju lii ettâm: ”Jis mun jiem sárnuččii anarâškielâ, te mun jiem liččii mun”. Ij taarbâš hirmâdávt smiettâđ, maid tot meerhâš. Suu anarâškielâ mättim lii toohâm sust tom, maggaar sun lii.
Jieijâs kielâ mättim muštâl, kii olmooš lii. Já tot lii eromâš tergâd, jis kulá mottoom algâaalmugân, ovdâmerkkân indiaanáid Kanadast teikkâ sämmiláid Suomâst. Ij lah ain älkkee eelliđ tagarijn enâmijn, kost váldukulttuur lii hirmâd ereslágán ko jieijâs kulttuur já eellimvyehi.
Nubij sanijguin: jieijâs kielâ lii torvolâš saje, moos peesih tuše motomeh, siämmáá juávkun kullee ulmuuh. Ige jieijâs kielâ adelem torvo haalijd monâttiđ, tastko tot lii uáli jo stuorrâ uási ulmuu identiteetist.
Na nabai munjin? Mun jiem lah sämmilâš. Mun lam maadâ-Suomâst meddâl, siämmáánáál ko puoh muu perruujesâneh-uv. Mondiet anarâškielâ, teikkâ eres uhkevuálásij kielâi iäláskittem, lii munjin mávsulâš? Tondiet ko mun tiäđám, ete mon tergâd jieijâs kielâ lii. Mun meiddei lam iällám enâmist, kost ij kullum muu eenikielâ, mii lii suomâkielâ, já tiäđám, maggaar tobdo tagarijn ulmuin lii, kiäi kielâ ij masa kihheen sáárnu.
Mun jiem meid haalijd, ete ubâ maailm kielâi meeri ličij tuše muádi čyeđe verd. Mii maailmijd tot talle ličij? Munjin lii adelum máhđulâšvuotâ išediđ anarâškielâ, te mun ááigum tom kevttiđ.
Kove: Fabrizio Brecciaroli