Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin Apertium-jurgâlemohjelm Kielâteknost já tiäđust-uv smietâm, maht tibi te mijjân lii kevâmin.

Vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh muštâleh, et äššigâsah láá jiejah jurgâlškuáttám tevstâidis AI iššijn. Sij kevttih jurgâlemohjelmijd, tego ChatGPT, Google Translate teikâ Deepl, já jurgâleijee pargon lii tastoo tärhistiđ maašinjurgâlus. Jurgâleijeeh eteh, et pargomeeri lii keevâtlávt suullân siämmáš ko teevstâ jurgâlmist-uv. Teevstâ tivomist máksoo kuittâg tuše uccâ uásáš tast, mii máksoo jurgâlmist.

Jurgâleijeeh muštâleh NOS-loostân, et nubástus lii tábáhtum majemui kyevti ive ääigi. Sii mielâst AI lii sujâlâš taksai huánnánmân. Tahojiermi ij kuittâg vala lah aldagin olmoošjurgâleijee tääsist, nuuvt et teevstâst láá ennuv feeilah.

Jurgâlemohjelmij kevttim lii vyeledâm äššigâsâi vátámâšâid. Äššigâsâi mielâst uánihâš šleđgâpostâi čälimân AI lii tuárvi pyeri, veik feeilah pásáččii-uv. Jurgâleijee pálkkááttem kiäččoo meendu stuorrâ kolloon.

Eromâšávt áámmátjurgâleijeeh láá huámmášâm taksai huánánem. Sij finnejeh pargoidis stuorrâ jurgâlemtoimâttuvâi peht. Jurgâleijeeh muštâleh, et stuorrâ jurgâlemtoimâttuvah koččoh ain tävjibeht vyelediđ hoodijd. Maŋgâseh láá-uv vyeledâm sänihade 12 seentist 10 seentin. Tääl oppeet koijâduvvoo, pyehtih-uv sij jurgâliđ säne kavccijn senttijn. Maŋgâsân taat lii lamaš rääji. Mudoi-uv jurgâleijeeh muštâleh, et tijmá sij ožžuu siisâ tuše pele ton jurgâlempargomeereest, mon sij ovdil láá finnim. Jis jurgâleijee meerrid siäiluttiđ ovdii jurgâlemhaddees, te talle sun ij innig finnii jurgâlempargoid eidu tien tiätu jurgâlemtoimâttuvvâst, mii fáálá palvâlusâidis háálbán. Tággáár jurgâleijee lii tastoo ”meendu tiivrâs”, veik jurgâleijee uáinust käävci seenti palhijn ij innig ele – ij tallegin, veik jurgâleijee ličij-uv olespiäiválii pargoost. AI-jurgâlusâi täärhistmist tiänáá tuše 2–5 seenti per sääni. Täst šadda-uv čielgâ kove tast, et taksah iä lah huksejum ollágin realistlávt.

Ucebeh jurgâlemtoimâttuvah halijdeh kištottâllâđ jurgâlusâin já faallâđ palvâlusâid háálbán, mut nube tááhust sij halijdeh meid mäksiđ olmâ päälhi jurgâleijeid. Taat lii stuorrâ dilemma.

Jurgâleijein, kiäh meid máttáátteh jurgâlem, lii moonnâm osko jieijâs ámáttân. Maŋgâseh sist láá uđđâsistškovliimin jieijâs. Motomeh optimisteh vajeh liijká oskođ pyerebáid jurgâlemmarkkânáid. Sist lii tobdo, et jis äššigâs huámmáš hyenes AI-jurgâlus tääsi, te sun pálkkát olmoošjurgâleijee.

Jurgâleijeeh aneh AI išeniävvunis. Ton iššijn puáhtá jurgâliđ jotelubbooht, mut šiev kvaliteet máksá ain eenâb ko ton verd, maid äššigâs lii vaalmâš mäksiđ.

Maht anarâškielâst?

Munjin tiätu taksai vyeleedmist já pargokove muttuumist lâi tiätunáál váruttâs puátteevuođâ várás. Mun lam jieš lamaš fáárust huksiimin Kielâtekno Apertium -jurgâlemohjelm, mii jurgâl tavesämikielâst anarâškielân. Mij lep testam tom uánihis tevstâi já kuhebij čaabâkirjálij tevstâi jurgâlmân. Maašin lii jurgâlâm vuosâversio, já olmooš lii ain tivvoom jurgâlusâid, já tánávt tot tiäđust-uv kolgâččij moonnâđ. Teevstâid ij aainâskin kuássin kolgâččii almostittiđ toin naalijn, et toh láá tuše maašinjurgâlusah. Jurgâlemohjelm tuáimá moinnii naalijn, já mun lam kuullâm, et ovdâmerkkân YLE toimâtteijee jurgâl ohjelmáin uđđâsijd anarâškielân. Eidu tääl kihheen ij lah innig porgâmin jurgâlemohjelmáin, nuuvt et tot lii siämmáá tääsist ko tot lâi ive 2016.

Nubbe-uv jurgâlemohjelm lii. Tarto ollâopâttuv tiätutekniik instituutist tuáimee TartuNLP-laboratorio lii njuhčâmáánust lasettâm maaŋgâid suomâ-ugrilijd kielâid Neurotõlge-nommâsii maašinjurgâleijeesis, fáárust meiddei anarâškielâ. Anarâš aavisist almostum Petter Morottaja čalluu mield ton tääsi mulsâšud.

Anarâš aavis čaalij keessiv meid tast, et Google Translate -jurgâlempalvâlusân lasettuvvojii 110 uđđâ kiellâd, já ohtâ tain lii tavesämikielâ. Jurgâlempalvâlus peht puáhtá tääl jurgâliđ tavesämikielâst eres kieláid sehe eres kielâin tavesämikielân. Ličij pyeri kuullâđ, magareh fiäráneh taan jurgâlemohjelm kevttimist láá.

Tavesämikielâst jurgâluvvoo ovdâmerkkân maadâsämikielân, já taat jurgâlemohjelm lii kale aktiivlii kiävtust. Sämikielâ kielâteknologia professor Trond Trosterud muštâl, et Kielâtekno Apertium -ohjelmáin jurgâluvvojeh ovdâmerkkân Ávvir-lostâ teikâ áámmátkirjálâšvuotâ já tutkâmartikkâleh. Meid maadâsämikielâst tavesämikielân jurgâluvvoo. Taah láá tagareh teevstah, maid ulmuuh halijdeh iberdiđ. Meiddei tieđâliih artikkâleh já graduh jurgâluvvojeh jurgâlemohjelmáin.

Tääl jyehi saajeest kulloo, et jurgâlusâid kalga kištottiđ. Kii te hälbimuin taksain fáálá šiev jurgâlus? Lii-uv hälbi ain hirmâd pyeri? Ij lah mihheen jiermijd kuáivuškyettiđ jieijâs ámáttân häävdi. Nube tááhust anarâškielâ jurgâleijeeh iä lah vala nuuvtkin maaŋgâs. Jiem osko, et hoddijn val kuhes ááigán lii tárbugin kištottâllâđ.

Muu raavâ lii liijká jurgâleijeid: elleđ skeŋkkii jieijâd áámmáttááiđu nuuvtá markkânáid! Šiev pargoost kannat já kalga-uv mäksiđ.

Kove: Gino Crescoli (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...