Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii ”aldaluándu elleeh”. Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân. Puoh materiaaleh láá finnimnáál suomâ- já ruotâkielân. Tai materiaalijguin párnááh pyehtih uápásmuđ aldaluándu elleid, oppâđ iberdiđ toi táárbuid já pyereestvaijeem merhâšume sehe suogârdiđ, maht kohtâliđ elleid pyereest. Oppâmateriaaleh heivejeh párnái šoddâdmân pääihist, kerhoin já škoovlâin. Materiaalijd puáhtá tiiláđ nuuvtá SEY-nettisiijđoin.

Valjimnáál láá kyehti raavâkirje: Ystävämme luonnossa -raavâkirje lii uáivildum vyeliškovlâahasáid, Eläimet lähelläsi -raavâkirje vuod arâšoddâdmân. Ton lasseen SEY-siijđost kávnojeh meid digimateriaaleh, moiguin puáhtá uápásmuđ ovdâmerkkân ellei navccáid já eellimpirrâsáid, čuávdiđ ruossâháid, uásálistiđ tiätukištoid tâi veikkâ rähtiđ loddevuovdâ. Oppâmateriaalin lii meid tiilámnáál Luonto on kotimme -plaakaat, moin puáhtá uápásmuđ luánduelleid jieškote-uvlágánijn iveaaigijn. Tágáreh materiaaleh liččii anoliih meiddei anarâškielân.

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...