Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon.

The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán.

Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii pirrâsân, kost toh puávtáččii eelliđ paldâluvâi ulmuiguin já riggodiđ páihálii ekosysteem.

Proojeekt pargeeh luoštii vittâ maijuu Lontoo Ealing-kaavpuguásán tijmá roovvâdmáánust. Maijui uđđâ päikkin šoodâi Paradise Fields. Tot lii 10 hehtaar vijđosâš vyemi Horsenden Hillist, mii lii kaavpuguási stuárráámus luándusuojâlemkuávlu. Kuávlu vijđodâh lii ohtsis 100 hehtaarid.

Maijui päikkiláádust kolgá aajâ vyeme čoođâ Grand Union -kanalân. Kuávlu pirrâ muhâttâllee väzzimpäälgis taha máhđulâžžân tom, et ulmuuh pyehtih puáttiđ čuávvuđ maijui feeriimijd já navdâšiđ luándust kaskoo kaavpugkuávlu.

Maijuuh láá maaššâm pyereest uđđâ aassâmkuávlustis. Moonnâm kiiđâ maijuvpeerâ stuárui-uv kuovttijn čivgáin já siämmást potkij Lontoo ihečuođij kukkosii puudâ uđđâ maijuvčivgâittáá.

Maijuučiivgah eelih vaanhimijdiskuin táválávt kyevti ive ahasâžžân.

Proojeekt lii ohtâ Stuorrâ-Britannia já ubâ Euroop maaŋgâin haavâin, moi ulmen lii macâttiđ maijuu vuod luándun. Ohtân suijân maijui maaccâtmân lii toi tehálâš rooli maaŋgâ eres šlaajâ eellimpirrâs háárán. Motomin maijuuh kočoduvvojeh-uv ekosysteeminsinerin. Tain kuávluin, kuus maijuuh láá maccâm, čääsi kvaliteet lii puáránâm, tulvâdem uccánâm já tiivrij sehe ellei meeri lii lasanâm.

Euroopmaaijuv masa jaamij suhâjämimân 1900-lovvoost. Stuorrâ-Britanniast maaijuv lappui jo ennuv tooleeb – majemustáá 1600-lovvoost – pivdem já eellimpirrâs monâttem keežild. Maijuuh pivdojii tuurhâ lasseen toi hajâráávsái tiet, main valmâštui castoreum-nommâsâš vuočâ. Tot kevttui ovdâmerkkân talkkâsijn já hajâčaasijn.

Maaijuvprojekteh pirrâ Stuorrâ-Britannia láá puáhtám puorijd puátusijd. Uáiniđ leš, et magareh fiäráneh vyerdih Lontoo uđđâ urbaanlijd maijuid.

Käldeeh:

– What’s so special about beavers? (www.rewildingbritain.org.uk)

– How beavers are returning to England’s forests (www.forestryengland.uk)

– Back from the brink: how bison, bears and beavers returned to Europe (www.theguardian.com)

Kove: Denitsa Kireva (Pexels)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...