Tieđâ

WHO: tuberkulosân puáccám ulmui meeri tääl lii alemus taavdâ čuávvumhistorjá ääigi

Ive 2023 tuberkulospyecceeh lijjii maailmist suullân käävci miljovnid, čiälgá maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO raportist. Taat lii ollâgumos meeri, maid WHO lii kuássin mittedâm ton ääigi...

Pođâštäsni C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) paijaan eehidaalman

Pođâštäsni Tsuchinshan-ATLAS iiđij Suomâst vyeligâsân eehidaalman 11.10. Tot uáinoo aainâs-uv kyehti oho jyehi eehid ain aleláá, mut tot muttoo siämmást sevŋâdubbon. Pyeremusávt tot lii...

Euroop komovuotâornijdume ESA väriastronautij škovlim álgá roovvâdmáánust

Euroop komovuotâornijdume ESA ive 2022 väriastronautin väljejum juávkku aalgât vuosmuu kyevti mánuppaje pištee škovlimohjelmis ESA Euroop Astronautkuávdáást (EAC) Kölnist roovvâdmáánust 2024. Škovlimpajeh sist láá...

70 astronautid uásálisteh almugijkoskâsii astronautkongresân Vuáládâhenâmijn

Astronautij servi The Association of Space Explorers (ASE) tuálá jyehi-ihásii kongresis taan tove Vuáládâhenâmijn ESA-ESTEC komovuotâkuávdáást Noordwijkist 30.9.–6.10.2024. Anarâš aavis lii fáárust čuávumin kongres...

Šadoi, kuobbârij já tiäpui tieđâliih noomah tärhistuvvojeh: rasistlii noomâ sajan adeluvvoo uđđâ nommâ

Šaddotietteeh pirrâ maailm láá meridâm mutteđ maŋgâi šadoi tieđâlijd noomâid tagarijn tábáhtusâin ko noomâ uássin lii rasistlâš termâ. Tággáár miärádâs lii vuosmuš, mii tieđâlijn...

WHO kulluuttij almugijkoskâsii tiervâsvuotâetitile apinapuáhu tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO kulluuttij almugijkoskâsii tiervâsvuotâetitile Mpox-virus ađai apinapuáhu levânem keežild porgemáánu 14. peeivi. Almugijkoskâsâš tiervâsvuotâetitile lii WHO ollâgumos váruttemtääsi. Ton kulluuttem ulmen lii...

WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke. Ive 2023 rääjist Kongost...

22.7.2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi maailmvijđosávt

Vuossaargâ 22.7.2024 lâi Eennâmpáálust puoh pakkâsumos peivi, mon olmooškodde lii kuássin mittedâm. Taan peeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 17,15 °C, tieđeet Copernicus-palvâlus. Eskin pasepeivi...

Mánudáást lii kavnum kuovđâšm, mii sáttá toimâđ puátteevuođâst astronautij toorjâsajattâhhân

Italialâš totkeejuávkku lii kavnâm kuovđâšm Mánudáást "Rávhálâšvuođâ meerâst" valdum tutkakuuvijn. Koveh váldojii jo ive 2010. Tot lii vuosmuš kuovđâšm, mii lii kavnum Mánudáást. Ovdil...

Kuuđhah mättih amputistiđ šlajâskipárijdis ruovjijd

Ko juurdâš ryevji amputistem, te mielân puátá vuosmustáá kiiruurg, kii tom parga. Ellei maailmist meid kuuđhah pyehtih toimâđ kirurgin. Uđđâ tutkâmuš muštâl, et kuuđhah...

WHO: tuberkulosân puáccám ulmui meeri tääl lii alemus taavdâ čuávvumhistorjá ääigi

Ive 2023 tuberkulospyecceeh lijjii maailmist suullân käävci miljovnid, čiälgá maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO raportist. Taat lii ollâgumos meeri, maid WHO lii kuássin mittedâm ton ääigi...

Pođâštäsni C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) paijaan eehidaalman

Pođâštäsni Tsuchinshan-ATLAS iiđij Suomâst vyeligâsân eehidaalman 11.10. Tot uáinoo aainâs-uv kyehti oho jyehi eehid ain aleláá, mut tot muttoo siämmást sevŋâdubbon. Pyeremusávt tot lii...

Euroop komovuotâornijdume ESA väriastronautij škovlim álgá roovvâdmáánust

Euroop komovuotâornijdume ESA ive 2022 väriastronautin väljejum juávkku aalgât vuosmuu kyevti mánuppaje pištee škovlimohjelmis ESA Euroop Astronautkuávdáást (EAC) Kölnist roovvâdmáánust 2024. Škovlimpajeh sist láá...

70 astronautid uásálisteh almugijkoskâsii astronautkongresân Vuáládâhenâmijn

Astronautij servi The Association of Space Explorers (ASE) tuálá jyehi-ihásii kongresis taan tove Vuáládâhenâmijn ESA-ESTEC komovuotâkuávdáást Noordwijkist 30.9.–6.10.2024. Anarâš aavis lii fáárust čuávumin kongres...

Šadoi, kuobbârij já tiäpui tieđâliih noomah tärhistuvvojeh: rasistlii noomâ sajan adeluvvoo uđđâ nommâ

Šaddotietteeh pirrâ maailm láá meridâm mutteđ maŋgâi šadoi tieđâlijd noomâid tagarijn tábáhtusâin ko noomâ uássin lii rasistlâš termâ. Tággáár miärádâs lii vuosmuš, mii tieđâlijn...

WHO kulluuttij almugijkoskâsii tiervâsvuotâetitile apinapuáhu tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO kulluuttij almugijkoskâsii tiervâsvuotâetitile Mpox-virus ađai apinapuáhu levânem keežild porgemáánu 14. peeivi. Almugijkoskâsâš tiervâsvuotâetitile lii WHO ollâgumos váruttemtääsi. Ton kulluuttem ulmen lii...

WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke. Ive 2023 rääjist Kongost...

22.7.2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi maailmvijđosávt

Vuossaargâ 22.7.2024 lâi Eennâmpáálust puoh pakkâsumos peivi, mon olmooškodde lii kuássin mittedâm. Taan peeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 17,15 °C, tieđeet Copernicus-palvâlus. Eskin pasepeivi...

Mánudáást lii kavnum kuovđâšm, mii sáttá toimâđ puátteevuođâst astronautij toorjâsajattâhhân

Italialâš totkeejuávkku lii kavnâm kuovđâšm Mánudáást "Rávhálâšvuođâ meerâst" valdum tutkakuuvijn. Koveh váldojii jo ive 2010. Tot lii vuosmuš kuovđâšm, mii lii kavnum Mánudáást. Ovdil...

Kuuđhah mättih amputistiđ šlajâskipárijdis ruovjijd

Ko juurdâš ryevji amputistem, te mielân puátá vuosmustáá kiiruurg, kii tom parga. Ellei maailmist meid kuuđhah pyehtih toimâđ kirurgin. Uđđâ tutkâmuš muštâl, et kuuđhah...

Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij...

Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst...

Elon Musk SpaceX áigu stivriđ ISS-komovuotâsajattuv Kuálhismeerân

Komovuotâfinnodâh SpaceX lii uážžum pargo Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuvâst (NASA, National Aeronautics and Space Administration): ovtâstumstaatâlii miljardöör Elon Musk omâstem SpaceX stivree almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS,...

Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán. Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh...

Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást....

USA haalijd äigistiellâs Mánudâžân

Vielgis táálu haalijd, ete Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh Nasa vuáđudičij äigistiellâs Mánudâžân. "Tastko Nasa, priivaat irâttâsah já komovuotâhaldâttuvah pirrâ maailm vuávájeh kirdemijd Mánudâžân, te torvolâšvuođâ já...

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang'e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot...

Kyevti enâmist láá lappum puoh jieŋâduvah

Sloveniast já Venezuelast láá lappum puoh jieŋâduvah. Toh láá vuossâmuuh staatah 1700-lovo maŋa, main puoh jieŋâduvah láá lappum. Šoŋŋâdâhnubástus sujâttuvvoo táválávt talle ko jieŋâduvah...

Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih...

Dinosauruseh uáinojii olmâ ellen 200 ihheed tassaaš – onnáá peeivi tiäđuh láá ennuv, mutâ iärvádâsah láá vala eenâb

Olmooškode oskomušâin sáttá árvuštâllâđ, ete ulmuuh láá smietâdâm omâs kávnusijd jo tuháttijd iivijd. Kiina piätukyevdikulttuur sáttá leđe álgám eidu dinosaurusij fossiilijn. Talle ko ráptukeđgikuáivuttuvah šodâškuottii...

Arktisâš kuávlu lihmee-uv kulmii nuuvt jotelávt ko eres kuávluh maailmist

Syemmiliih totkeeh oinii kyehti ive tassaaš almostum tutkâmušâst, ete arktisâš kuávlu lihmee joba neljii jotelubbooht ko maailm eres kuávluh, veikkâ ovdil lihmimjotteelvuotâ lâi 2–3-kiärdásâš. Arktisâš...

Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu já vaaigut šlaajâi eellimpirrâsân

Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu táválii tooimâ. Nubástus vaaigut toos, ete šadoi šoddâmpaje lii kuhheeb ko ovdil. Meid maaŋgâlágánij iälánij aktivlâšvuođâ äigi lii kukkom šoŋŋâdâhnubástus tiet....

Eevnih mikrofonij akustiik inspiraation?

Muotâ lii suddâm Anarist, já tivreh láá maccâm luándun – já nuuvt eevnih-uv. Ovtâstum staatâi New Yorkist leijee Binghamton ollâopâttuv akustiiktotkeeh láá tutkâm tom, maht...

Uđđâ komovuotâteleskoop koveh láá tääl uáinimnáál

Vuossâmuuh tieđâliih artikkâleh, moh láá čallum komovuotâteleskoop Euclid väldim kuuvij vuáđuld, láá tääl almostum. Teleskoop nuurrâm tiäđui áánsust totkeeh láá kavnâm čuođijd uđđâ galaksijd,...

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang'e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel tooláá pasepeeivi Suomâ ääigi. Taat Mánudáá sevŋis peeli ij kuássin oinuu Enâmân. Tiäđu mooduul siäivumist lii adelâm...