Tieđâ

Kuuđhah mättih amputistiđ šlajâskipárijdis ruovjijd

Ko juurdâš ryevji amputistem, te mielân puátá vuosmustáá kiiruurg, kii tom parga. Ellei maailmist meid kuuđhah pyehtih toimâđ kirurgin. Uđđâ tutkâmuš muštâl, et kuuđhah...

Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij...

Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst...

Elon Musk SpaceX áigu stivriđ ISS-komovuotâsajattuv Kuálhismeerân

Komovuotâfinnodâh SpaceX lii uážžum pargo Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuvâst (NASA, National Aeronautics and Space Administration): ovtâstumstaatâlii miljardöör Elon Musk omâstem SpaceX stivree almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS,...

Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán. Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh...

Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást....

USA haalijd äigistiellâs Mánudâžân

Vielgis táálu haalijd, ete Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh Nasa vuáđudičij äigistiellâs Mánudâžân. "Tastko Nasa, priivaat irâttâsah já komovuotâhaldâttuvah pirrâ maailm vuávájeh kirdemijd Mánudâžân, te torvolâšvuođâ já...

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang'e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot...

Kyevti enâmist láá lappum puoh jieŋâduvah

Sloveniast já Venezuelast láá lappum puoh jieŋâduvah. Toh láá vuossâmuuh staatah 1700-lovo maŋa, main puoh jieŋâduvah láá lappum. Šoŋŋâdâhnubástus sujâttuvvoo táválávt talle ko jieŋâduvah...

Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih...

Kuuđhah mättih amputistiđ šlajâskipárijdis ruovjijd

Ko juurdâš ryevji amputistem, te mielân puátá vuosmustáá kiiruurg, kii tom parga. Ellei maailmist meid kuuđhah pyehtih toimâđ kirurgin. Uđđâ tutkâmuš muštâl, et kuuđhah...

Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij...

Euroopist lii saje, kost čuoškah láá suullân luhhii eenâb ko Laapist

Kuásnii šadda taggaar tobdo, ete kosten iä pyevti leđe nuuvt ennuv čuoškah ko Anarist syeinimáánu aalgâst. Euroopist lii kuittâg saje, kost návt lii. Koskâ-Ruotâst...

Elon Musk SpaceX áigu stivriđ ISS-komovuotâsajattuv Kuálhismeerân

Komovuotâfinnodâh SpaceX lii uážžum pargo Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuvâst (NASA, National Aeronautics and Space Administration): ovtâstumstaatâlii miljardöör Elon Musk omâstem SpaceX stivree almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS,...

Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán. Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh...

Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást....

USA haalijd äigistiellâs Mánudâžân

Vielgis táálu haalijd, ete Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh Nasa vuáđudičij äigistiellâs Mánudâžân. "Tastko Nasa, priivaat irâttâsah já komovuotâhaldâttuvah pirrâ maailm vuávájeh kirdemijd Mánudâžân, te torvolâšvuođâ já...

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang'e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot...

Kyevti enâmist láá lappum puoh jieŋâduvah

Sloveniast já Venezuelast láá lappum puoh jieŋâduvah. Toh láá vuossâmuuh staatah 1700-lovo maŋa, main puoh jieŋâduvah láá lappum. Šoŋŋâdâhnubástus sujâttuvvoo táválávt talle ko jieŋâduvah...

Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih...

Dinosauruseh uáinojii olmâ ellen 200 ihheed tassaaš – onnáá peeivi tiäđuh láá ennuv, mutâ iärvádâsah láá vala eenâb

Olmooškode oskomušâin sáttá árvuštâllâđ, ete ulmuuh láá smietâdâm omâs kávnusijd jo tuháttijd iivijd. Kiina piätukyevdikulttuur sáttá leđe álgám eidu dinosaurusij fossiilijn. Talle ko ráptukeđgikuáivuttuvah šodâškuottii...

Arktisâš kuávlu lihmee-uv kulmii nuuvt jotelávt ko eres kuávluh maailmist

Syemmiliih totkeeh oinii kyehti ive tassaaš almostum tutkâmušâst, ete arktisâš kuávlu lihmee joba neljii jotelubbooht ko maailm eres kuávluh, veikkâ ovdil lihmimjotteelvuotâ lâi 2–3-kiärdásâš. Arktisâš...

Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu já vaaigut šlaajâi eellimpirrâsân

Šoŋŋâdâhnubástus siävut luándu táválii tooimâ. Nubástus vaaigut toos, ete šadoi šoddâmpaje lii kuhheeb ko ovdil. Meid maaŋgâlágánij iälánij aktivlâšvuođâ äigi lii kukkom šoŋŋâdâhnubástus tiet....

Eevnih mikrofonij akustiik inspiraation?

Muotâ lii suddâm Anarist, já tivreh láá maccâm luándun – já nuuvt eevnih-uv. Ovtâstum staatâi New Yorkist leijee Binghamton ollâopâttuv akustiiktotkeeh láá tutkâm tom, maht...

Uđđâ komovuotâteleskoop koveh láá tääl uáinimnáál

Vuossâmuuh tieđâliih artikkâleh, moh láá čallum komovuotâteleskoop Euclid väldim kuuvij vuáđuld, láá tääl almostum. Teleskoop nuurrâm tiäđui áánsust totkeeh láá kavnâm čuođijd uđđâ galaksijd,...

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang'e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel tooláá pasepeeivi Suomâ ääigi. Taat Mánudáá sevŋis peeli ij kuássin oinuu Enâmân. Tiäđu mooduul siäivumist lii adelâm...

Kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid

Uđđâ tutkâmuš mield kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid varrimmäđhistis kesi- já tälvikuávlui kooskâst. Lodeh tálvástâlleh Koskâmeerâ pirrâsist já värrejeh kiđđuv Nuorttâ-Euroopân já Kiina suundán pessiđ....

Voyager 1-luođân vuolgât oppeet tiäđuid eennâmpáálun

Voyager 1-luođân vuolgât oppeet anolijd tiäđuid eennâmpáálu oolâ, muštâl Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA. Voyager 1 lii puoh kaidâmuš ulmuu rähtim já komovuotân vuolgâttum tiŋgâ. Luođân...

Komovuođâst tohhum aicâstuvah muštâleh, maht moonnâm ihe lii keččâlâddâm Euroop

Euroop Unioon šoŋŋâdâhtutkâmušpalvâlus Copernicus muštâl, ete ive 2023 šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsah uáinojeh vala-uv ubâ Euroopist, já robdâmuš šoŋŋâalmoneh vaikutteh miljovnáid ulmuid. Copernicus lii Euroop komovuotâseervi já...

Ulmuuh láá aassâm Saana-tuoddâr kuávlust jo tuháttijd iivijd – totkeeh oceh tääl enâmist já jävriponneest ulmuu vaikuttâsâid luándun

Ko majemuš jieŋâpaje addelškuođij piärán tavveen, te vuossâmužžân enâmân levânii tundrašadoh, moh iä tarbâšâm ennuv raavvâd. Tai maajeeld pottii šaddoporree elleeh, já tai maajeeld...

Eennâmpáálu tyehišiljoost kavnui ”uáđđee jietânâs” – kihheen ij nabdam, ete Loderaiđâlâsâst lâi návt stuorrâ čapis räigi

Euroop komovuotâseervi (ESA) Gaia-nommâsii haavâ totkeeh láá kavnâm Loderaiđâlâsâst vyerdimettum stuorrâ čapis rääigi, mii lii ESA mield Eennâmpáálu tyehišiljoost, veikkâ kosmisii mittokaavast. Mätki čapis...

Japanist leevvân tääl varâlâš tavdâ, mii imâštât äššitobdeid

Härvinâš mut koddee bakteernjuámmum leevvân tääl Japanist ulâttâsliävttoin. Koččâmuš lii A-juávhu streptokokbakteerist, mii toovvât jiegâvarâlii šokkisyndroom. Majemui luuvij iivij streptokoknjuámumij meeri Japanist lii pissoom koskâmiärálávt...

Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo aaigijn. Motomeh...

Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes tiervâsvuotâorganisaatio WHO kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb...

Stuorrâ lävkki ovdâskulij orgaansirdemijn

Ovtâstum staatâin tuáhtáreh láá luhostum vuosmuu tove maailmist sirdeđ šave manemuš ulmui. Geeneetlávt nubástittum orgaan lii tääl pieijum 62-ihásii almai, kii tuáhtárij mield vaja...