Uusâ

Tieđâ

Tieđâ

Nubbe-uv geeninubástittum šave vááimu finnim almai lii jáámmám

Nubbe-uv olmooš, kote finnij vááimusirdemist geeninubástittum šave vááimu, lii jáámmám. Baltimorest leijee Maryland ollâopâttuv talhâstieđâlii kuávdáá mield ameriklâš Lawrence Faucette jaamij masa kuttâ oho...
Tieđâ

Fyysiik Nobel-palhâšume lii mieđettum Pierre Agostinân, Ferenc Krauszân já Anne L’Huillierân

Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia Nobel-komitea lii valjim taan ive fyysiik Nobel-palhâšume uážžon kulmâ totkee: Pierre Agostin, Ferenc Krausz já Anne L'Huillier. Vuáđuštâlmin lijjii totkei iskâdemvyevih, moh...
Tieđâ

Talhâstiettuu Nobel-palhâšume lii juohhum COVID-19-puáhuttâsâi rähtimist Katalin Karikón já Drew Weissmanân

Taat okko lii Nobel-okko. Vuosmustáá juohhui talhâstiettuu Nobel-palhâšume, mon finnijn taan ive Katalin Karikó já Drew Weissman tutkâmušâinis, moi áánsust COVID-19-pandemia vuástá rahtui jotelávt...
Tieđâ

Šave váimu sirdum ulmui nube tove olmooškode historjást

USAst lii nube tove olmooškode historjást sirdum šave váimu ulmuu roopân. Näävt almottuvvoo Maryland ollâopâttuv pyecceiviäsu tiäđáttâsâst. Čuopâdâs tohhui koskoho, já vástuppeeivi adelum tiäđáttâs mield...
Tieđâ

India luhostui niäljád enâmin siäivuđ mánudâžân luođânáin

Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast...
Tieđâ

Täsniluččiimeh uáinojeh pirrâ Euroop – Säämist hyenebeht

Perseidij täsniluččimnore lii alme fiijnâ almoon, já tot lii áinoo stuorrâ täsniluččimnore, mii uáinoo Suomâst lieggâ iveääigi. Taan ive Mánudâškin ij hettii täsniluččiimij oinum....
Tieđâ

Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusiolágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš...
Tieđâ

Algâkeesi luosâmereh láá lasanâm Tiänujuuvâst

Luánduriggodâhkuávdáá (LUKE) mield Tiänujuuhân pajaneijee atlantluosâi meeri lii aainâs-uv algâkeesi tááhust lasanâm taan ive. Taat selvân LUKE luosâčuávvumist, mast láá tiäđuh luosâi paijaanmist ivveest...
Tieđâ

Moonnâm tuorâstâh lâi eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Ubâ eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi aalmuglâš áimutieđâ lágádâs NCEP mield ubâ eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv...
Tieđâ

Tutkâmuš: Paijeel 70 prosentist syemmilijn kávnojeh koronavirus vyestiamnâseh

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs (THL) vyestiamnâstutkâm mield iänááš uásist ulmuin kávnojeh koronanjuámumân čujotteijee vyestiamnâseh. Ohtsis 73 prosentist vuorâsulmuin lii vyestiamnâstutkâmuš vuáđuld lamaš koronanjuámmum jo-uv ovdil...

Nubbe-uv geeninubástittum šave vááimu finnim almai lii jáámmám

Tieđâ
Nubbe-uv olmooš, kote finnij vááimusirdemist geeninubástittum šave vááimu, lii jáámmám. Baltimorest leijee Maryland ollâopâttuv talhâstieđâlii kuávdáá mield ameriklâš Lawrence Faucette jaamij masa kuttâ oho...

Fyysiik Nobel-palhâšume lii mieđettum Pierre Agostinân, Ferenc Krauszân já Anne L’Huillierân

Tieđâ
Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia Nobel-komitea lii valjim taan ive fyysiik Nobel-palhâšume uážžon kulmâ totkee: Pierre Agostin, Ferenc Krausz já Anne L'Huillier. Vuáđuštâlmin lijjii totkei iskâdemvyevih, moh...

Talhâstiettuu Nobel-palhâšume lii juohhum COVID-19-puáhuttâsâi rähtimist Katalin Karikón já Drew Weissmanân

Tieđâ
Taat okko lii Nobel-okko. Vuosmustáá juohhui talhâstiettuu Nobel-palhâšume, mon finnijn taan ive Katalin Karikó já Drew Weissman tutkâmušâinis, moi áánsust COVID-19-pandemia vuástá rahtui jotelávt...

Šave váimu sirdum ulmui nube tove olmooškode historjást

Tieđâ
USAst lii nube tove olmooškode historjást sirdum šave váimu ulmuu roopân. Näävt almottuvvoo Maryland ollâopâttuv pyecceiviäsu tiäđáttâsâst. Čuopâdâs tohhui koskoho, já vástuppeeivi adelum tiäđáttâs mield...

India luhostui niäljád enâmin siäivuđ mánudâžân luođânáin

Tieđâ
Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast...

Täsniluččiimeh uáinojeh pirrâ Euroop – Säämist hyenebeht

Tieđâ
Perseidij täsniluččimnore lii alme fiijnâ almoon, já tot lii áinoo stuorrâ täsniluččimnore, mii uáinoo Suomâst lieggâ iveääigi. Taan ive Mánudâškin ij hettii täsniluččiimij oinum....

Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusiolágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Tieđâ
Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš...

Algâkeesi luosâmereh láá lasanâm Tiänujuuvâst

Tieđâ
Luánduriggodâhkuávdáá (LUKE) mield Tiänujuuhân pajaneijee atlantluosâi meeri lii aainâs-uv algâkeesi tááhust lasanâm taan ive. Taat selvân LUKE luosâčuávvumist, mast láá tiäđuh luosâi paijaanmist ivveest...

Moonnâm tuorâstâh lâi eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Tieđâ
Ubâ eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi aalmuglâš áimutieđâ lágádâs NCEP mield ubâ eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv...

Tutkâmuš: Paijeel 70 prosentist syemmilijn kávnojeh koronavirus vyestiamnâseh

Tieđâ
Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs (THL) vyestiamnâstutkâm mield iänááš uásist ulmuin kávnojeh koronanjuámumân čujotteijee vyestiamnâseh. Ohtsis 73 prosentist vuorâsulmuin lii vyestiamnâstutkâmuš vuáđuld lamaš koronanjuámmum jo-uv ovdil...

Čuávuvááh vittâ ive láá lieggâsuboh ko kuássin, ennust WMO

Tieđâ
Kesimáánu algâ lâi lieggâsub ko kuássin ive 1940 maŋa. Maailmvijđosâš liegâsvuotâmittedmeh eennâm aaseest lijjii koskâmiärálávt paijeel 1,5 °C alebeh ko iivij 1850–1900 koskâárvu. Vyesimáánust...

THL munearvâlus: lasekoronapuáhuttâs puátimin aheulmuid já riskâjuávhoid čohčuv

Tieđâ
Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs THL (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) arvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo tievâsmittee koronapuáhuttâs máhđulávt jo čohčuv. Jis tot fálloo, te...

Aasia maadânuorttâuásist kávnojii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd

Tieđâ
Iivij 2021 já 2022 totkeeh kavnii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd Aasia maadânuorttâuásist Mekong-juuvâ kuávlust, muštâl WWF-siäđus vorâs raportstis. Šlaajâi juávhust láá 290 šaddod,...

Loddeinfluensa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Tieđâ
Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist láá finnim positiivlii puáttus loddeinfluensast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân. Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust,...

Äššitobdeeh irâtteh estiđ loddeinfluensa levânem Euroopist já maailmist

Tieđâ
Moonnâm kiiđâ tuhátteh lodeh jammii loddeinfluensan Wattenmeer (saksak.) / Waddenzee (hollandk.) kuávlust Saksa já Vuáládâhenâmij räjikuávlust. Tääl maaŋgâ eennâm äššitobdeeh láá vuáváámin tooimâid loddeinfluensa...

Lávvárduv já pasepeeivi koskâsâš ijjâ lii täsniluččiimij ijjâ

Tieđâ
Lávvárduv já pasepeeivi koskâsâš ijjâ lii täsniluččiimij ijjâ Euroopist. Talle puáhtá puorijn luhhoin uáiniđ täsniluččiimijd päljis čolmijgijn. Taan tove aktiivlâžžân láá Lyrideh, moh láá...

Kyeli kovvejui meerâst kieŋâlub saajeest ko kuássin ovdil

Tieđâ
Tutkâmjuávkku luhostui kuvviđ Pseudoliparis-suuhân kullee njamokyele Kuálhismeerâst 8 336 meetter kieŋŋâlvuođâst – kieŋâlub saajeest ko kuássin ovdil. Oovdiš ulâttâs lâi kyele kuvvim Mariaanij häävdist...

Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet páččoo onne kuhes tutkâmmáátkán

Tieđâ
Euroop komovuotâornijdume ESA (European Space Agency) pááčá onne (14.4.2023) Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet Jupiter Icy Moons Explorer Ranska Guayanast tijme 15:15 Suomâ ääigi. Algâalgâlâš...

Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet páččoo cuáŋuimáánu 14. peeivi

Tieđâ
Euroop komovuotâornijdume ESA (European Space Agency) čuávuvâš tutkâmmätki olá piäiváškode ulguubel Jupiterân. "Juice",  Jupiter Icy Moons Explorer (Jupiter jieŋâmáánui totkee) páččoo Ariane 5 -komovuotâskijppáin...

Artemis II -mánudâšmääđhi astronauteh láá väljejum

Tieđâ
Komovuotâornijdumeh NASA já CSA (Canadian Space Agency) lává vuossaargâ 3.4. valjim nelji astronaut, kiäh kirdeh Artemis II -vuároin Mánudáá pirrâ já maassâd Enâmân ive...

Ulmuuh kirdeh oppeet Mánudâžân paijeel 50 ive kooskâ maŋa

Tieđâ
Cuáŋuimáánu 3. peeivi lii historjálâš peivi Mánudâžân maađhâšmist: talle NASA já Kanada komovuotâornijdume CSA (Canadian Space Agency) almottává tijme 18 Suomâ ääigi, kiäh nelji...

Haavvârmielkki siskeeld viehâ ennuv sukkârijd

Tieđâ
Maaŋgâs láá molsom táválii kusâmielhi haavvârmiälkán, tastko tot lii eenâb eettisâš já ekologlâš. Puohah iä smietâ, ete haavvârmielkki lii riskâ paanij tiervâsvuotân. "Haavvârmielhist láá ennuv...

Venus já Jupiter cummâlistev nubijdis

Tieđâ
Uárjáábel almeest láá jo muáddi peeivi oinum aldaluvâi muáddi kirkis čuovâ, moh iteh piäiváá lyeštim maŋa. Taah láá planeteh Jupiter já Venus, moh láá...