Tieđâ

Japanist leevvân tääl varâlâš tavdâ, mii imâštât äššitobdeid

Härvinâš mut koddee bakteernjuámmum leevvân tääl Japanist ulâttâsliävttoin. Koččâmuš lii A-juávhu streptokokbakteerist, mii toovvât jiegâvarâlii šokkisyndroom. Majemui luuvij iivij streptokoknjuámumij meeri Japanist lii pissoom koskâmiärálávt...

Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo aaigijn. Motomeh...

Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes tiervâsvuotâorganisaatio WHO kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb...

Stuorrâ lävkki ovdâskulij orgaansirdemijn

Ovtâstum staatâin tuáhtáreh láá luhostum vuosmuu tove maailmist sirdeđ šave manemuš ulmui. Geeneetlávt nubástittum orgaan lii tääl pieijum 62-ihásii almai, kii tuáhtárij mield vaja...

Taan ive kuovâmáánu lâi pakkâsumos kuovâmáánu mittedemhistorjást

Kuovâmáánu 2024 lâi mittedemhistorjá puoh pakkâsumos kuovâmáánu maailmvijđosávt. Ulâttâspakkâ máánuh láá lamaš tääl oovce maŋaluvâi, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus. Taan ive kuovâmáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi...

Loddeinfluenssa lii levânâm Antarktisân

Antarktis nanamist lii kavnum vuossâmuu keerdi H5N1-virus, mii toovât loddeinfluenssa. Virus kavnui kyevti maadâäskilist (Stercorarius antarcticus). Luudij rááđuh kávnojii Argentiina Primavera-tutkâmsajattuv aldasijn Antarktis nannaam...

Pennâgááh, main lii kuhes njune, eelih kuhemustáá

Uđđâ tutkâmuš čáittá, et pennâgááh, main lii kuhes njune, eelih kuhheeb ko pennuuh, main lii uánehis njune. Tutkâmuš uáivitotkee tuáhtár Kirsten McMillan iätá, et...

Maailm vuossâmuš puáhuttâsohjelm malaria vuástá lii álgám Kamerunist

Kamerunist lii álgám maailm vuossâmuš puáhuttâsohjelm malaria vuástá. Ulmen lii puáhuttiđ 250 000 pärnid taan já puáttee ive ääigi. Párnááh puáhuttuvvojeh maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO...

Maht puáhtá suojâliđ äimisäpligijd roobootsinočyeppein?

Äimisäpligij meeri lii kiäppánâm Suomâst uáli jotelávt. Ohtân suijân toos láá roobootsinočyeppeeh. Satakunta elleisuojâlemservi tieđettij, et moonnâm ive ulmuuh puohtii tipšo tarbâšeijee äimisäpligijd eenâb...

NASA almoot Artemis-mánudâškirdemij sirdemist

NASA lii almottâm, et tot maajeed suunâttâllum Artemis 2- já Artemis 3-mánudâšmaađhijd. Taan ive loopân suunâttâllum Artemis 2 -kirdem majeduvvoo čohčâmáánun 2025. Taan kirdemvuárust...

Japanist leevvân tääl varâlâš tavdâ, mii imâštât äššitobdeid

Härvinâš mut koddee bakteernjuámmum leevvân tääl Japanist ulâttâsliävttoin. Koččâmuš lii A-juávhu streptokokbakteerist, mii toovvât jiegâvarâlii šokkisyndroom. Majemui luuvij iivij streptokoknjuámumij meeri Japanist lii pissoom koskâmiärálávt...

Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo aaigijn. Motomeh...

Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes tiervâsvuotâorganisaatio WHO kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb...

Stuorrâ lävkki ovdâskulij orgaansirdemijn

Ovtâstum staatâin tuáhtáreh láá luhostum vuosmuu tove maailmist sirdeđ šave manemuš ulmui. Geeneetlávt nubástittum orgaan lii tääl pieijum 62-ihásii almai, kii tuáhtárij mield vaja...

Taan ive kuovâmáánu lâi pakkâsumos kuovâmáánu mittedemhistorjást

Kuovâmáánu 2024 lâi mittedemhistorjá puoh pakkâsumos kuovâmáánu maailmvijđosávt. Ulâttâspakkâ máánuh láá lamaš tääl oovce maŋaluvâi, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus. Taan ive kuovâmáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi...

Loddeinfluenssa lii levânâm Antarktisân

Antarktis nanamist lii kavnum vuossâmuu keerdi H5N1-virus, mii toovât loddeinfluenssa. Virus kavnui kyevti maadâäskilist (Stercorarius antarcticus). Luudij rááđuh kávnojii Argentiina Primavera-tutkâmsajattuv aldasijn Antarktis nannaam...

Pennâgááh, main lii kuhes njune, eelih kuhemustáá

Uđđâ tutkâmuš čáittá, et pennâgááh, main lii kuhes njune, eelih kuhheeb ko pennuuh, main lii uánehis njune. Tutkâmuš uáivitotkee tuáhtár Kirsten McMillan iätá, et...

Maailm vuossâmuš puáhuttâsohjelm malaria vuástá lii álgám Kamerunist

Kamerunist lii álgám maailm vuossâmuš puáhuttâsohjelm malaria vuástá. Ulmen lii puáhuttiđ 250 000 pärnid taan já puáttee ive ääigi. Párnááh puáhuttuvvojeh maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO...

Maht puáhtá suojâliđ äimisäpligijd roobootsinočyeppein?

Äimisäpligij meeri lii kiäppánâm Suomâst uáli jotelávt. Ohtân suijân toos láá roobootsinočyeppeeh. Satakunta elleisuojâlemservi tieđettij, et moonnâm ive ulmuuh puohtii tipšo tarbâšeijee äimisäpligijd eenâb...

NASA almoot Artemis-mánudâškirdemij sirdemist

NASA lii almottâm, et tot maajeed suunâttâllum Artemis 2- já Artemis 3-mánudâšmaađhijd. Taan ive loopân suunâttâllum Artemis 2 -kirdem majeduvvoo čohčâmáánun 2025. Taan kirdemvuárust...

Uđđiveraketteh hyenedeh ááimu já tovâtteh tiervâsvuotâčuolmâid

Torvolâšvuotâ- já kemikaalvirgádâh Tukes arvâl, et syemmiliih pääčih ivemolsom ääigi čuođijd tuháttijd kiiluid uđđiverakettijd áimoid. Keevâtlávt taat meerhâš miljovnijd ovtâskâs pávkkánâsâid. Tiervâsvuotâsyergi lii huolâst uđđâiverakettijn...

Nubbe-uv geeninubástittum šave vááimu finnim almai lii jáámmám

Nubbe-uv olmooš, kote finnij vááimusirdemist geeninubástittum šave vááimu, lii jáámmám. Baltimorest leijee Maryland ollâopâttuv talhâstieđâlii kuávdáá mield ameriklâš Lawrence Faucette jaamij masa kuttâ oho...

Fyysiik Nobel-palhâšume lii mieđettum Pierre Agostinân, Ferenc Krauszân já Anne L’Huillierân

Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia Nobel-komitea lii valjim taan ive fyysiik Nobel-palhâšume uážžon kulmâ totkee: Pierre Agostin, Ferenc Krausz já Anne L'Huillier. Vuáđuštâlmin lijjii totkei iskâdemvyevih, moh...

Talhâstiettuu Nobel-palhâšume lii juohhum COVID-19-puáhuttâsâi rähtimist Katalin Karikón já Drew Weissmanân

Taat okko lii Nobel-okko. Vuosmustáá juohhui talhâstiettuu Nobel-palhâšume, mon finnijn taan ive Katalin Karikó já Drew Weissman tutkâmušâinis, moi áánsust COVID-19-pandemia vuástá rahtui jotelávt...

Šave váimu sirdum ulmui nube tove olmooškode historjást

USAst lii nube tove olmooškode historjást sirdum šave váimu ulmuu roopân. Näävt almottuvvoo Maryland ollâopâttuv pyecceiviäsu tiäđáttâsâst. Čuopâdâs tohhui koskoho, já vástuppeeivi adelum tiäđáttâs mield...

India luhostui niäljád enâmin siäivuđ mánudâžân luođânáin

Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast...

Täsniluččiimeh uáinojeh pirrâ Euroop – Säämist hyenebeht

Perseidij täsniluččimnore lii alme fiijnâ almoon, já tot lii áinoo stuorrâ täsniluččimnore, mii uáinoo Suomâst lieggâ iveääigi. Taan ive Mánudâškin ij hettii täsniluččiimij oinum....

Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusiolágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš...

Algâkeesi luosâmereh láá lasanâm Tiänujuuvâst

Luánduriggodâhkuávdáá (LUKE) mield Tiänujuuhân pajaneijee atlantluosâi meeri lii aainâs-uv algâkeesi tááhust lasanâm taan ive. Taat selvân LUKE luosâčuávvumist, mast láá tiäđuh luosâi paijaanmist ivveest...

Moonnâm tuorâstâh lâi eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Ubâ eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi aalmuglâš áimutieđâ lágádâs NCEP mield ubâ eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv...

Tutkâmuš: Paijeel 70 prosentist syemmilijn kávnojeh koronavirus vyestiamnâseh

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs (THL) vyestiamnâstutkâm mield iänááš uásist ulmuin kávnojeh koronanjuámumân čujotteijee vyestiamnâseh. Ohtsis 73 prosentist vuorâsulmuin lii vyestiamnâstutkâmuš vuáđuld lamaš koronanjuámmum jo-uv ovdil...

Čuávuvááh vittâ ive láá lieggâsuboh ko kuássin, ennust WMO

Kesimáánu algâ lâi lieggâsub ko kuássin ive 1940 maŋa. Maailmvijđosâš liegâsvuotâmittedmeh eennâm aaseest lijjii koskâmiärálávt paijeel 1,5 °C alebeh ko iivij 1850–1900 koskâárvu. Vyesimáánust...

THL munearvâlus: lasekoronapuáhuttâs puátimin aheulmuid já riskâjuávhoid čohčuv

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs THL (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) arvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo tievâsmittee koronapuáhuttâs máhđulávt jo čohčuv. Jis tot fálloo, te...

Aasia maadânuorttâuásist kávnojii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd

Iivij 2021 já 2022 totkeeh kavnii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd Aasia maadânuorttâuásist Mekong-juuvâ kuávlust, muštâl WWF-siäđus vorâs raportstis. Šlaajâi juávhust láá 290 šaddod,...

Loddeinfluensa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist láá finnim positiivlii puáttus loddeinfluensast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân. Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust,...