Hansâ (nuuvt ko sun jieš jieijâs kirjeest koččood) Morottaja, Kuobžâ-Saammâl Hansâ, šoodâi ive 1935. Suu pärnivuođâ päikki lâi Samudjäävrist, mutâ sun aasâi kuhháá, masa ubâ räviselimis Helsigist. Suu kirje Tovlááh muštoh kulá anarâšâi eellimkerdi kirjeärbivuáhán. Eellimkeerdij čälleeh taan räi láá puoh puáttám siämmáá kuávlust, tavenuorttii Anarist. Hansâ lasseen Issá Mattus, Ilmar Mattus já Haansâ viljâ Kuobžâ-Saammâl Matti láá čáállám eellimkeerdijd, Matti jieijâs eejist Kuobžâ-Samâlist. Sii kuávlust puáris eellimvyehi já anarâškielâ láá siäilum kuhháá, já tiäđust-uv sij puohah láá lamaš kielâaktivisteh já -miästáreh. Pyeri nuuvt. Hansâ lii lamaš fáárust meiddei totkee Anna Idströmáin čälimin tehálii já uáli mielâkiddiiváá Idiomsänikirje (Inarinsaamen idiomisanakirja, 2006), moos láá nurrum anarâškielân jiešvuođâliih eđâlduvah, moid iä lah vastuuh suomâkielâst. Hansâ jaamij ive 2022.
Hansâ jieš muštâl Tovlááh muštoh -kirje čälimist Yle Säämi sahhiittâlmist návt: ”Mun lam čuággám mainâsijd, maid ohtâgin tááláin ulmuin ij tieđe.” Sun lâi ohtii Anarist elimin já koijâdâlâi ulmuin tovláin aašijn já huámášij, ete ulmuuh iä innig mušte tovláid, já tast sun finnij moovtâ čäälliđ kirje. Sun čäliškuođij kirje kuittâg esken talle ko tiätureh pottii. Taat piergâs išedij čälimist, tastko aanoost lijjii sämipustaveh já čäällim lâi älkkee tivvoođ.
Tovlááh muštoh -kirjeest láá kulmâ uási. Vuossâmuu uásist Hansâ muštâl jieijâs elimist pärnivuođâst ovdâskulij. Fáárust láá muštâlusah tast, maggaar suu já suu perruu eellim lâi Samudjäävrist. Maŋeláá sun muštâl, maht sun sirdâšui pargoelimân, mii tuálvui suu ain olgoenâmáid-uv. Uásist láá meiddei mainâseh jyehilágánijn päikkikuávlu tábáhtusâin, moh láá hitruuh tâi mudoi pááccám suu mielân. Muu mielân láá pááccám ovdâmerkkân muštâlusah tast, maht moottorkiälkká poođij Anarân já Samudjáávrán 1960-lovvoost. Hansâ muštâl maaŋgâid hiärváás smavvâ mainâsijd tast, maht saatij keevvâđ, ko meccikuávlu ulmuuh máttááttâllii vyeijiđ já tivvoođ taggaar uđđâ ruustig. Hansâ meiddei čáálá, maht suu eeči oskoi, ete moottorkiälkká ij puávtáččii ennuvgin nubástusâid ulmui elimáid. Nuuvt kuittâg keevâi, já vuálá love ive ääigi vuájááneergih nuhhii já ruttâtuálust šoodâi ain merhâšitteb uási ulmui elimist, moos tivrâs moottorkiälkká lâi uásild suijân.
Nube uásist Hansâ muštâl pivdomainâsijd. Taan uási luhâmist lohhee sänivuárkká piäsá vijđániđ, ko teevstâst puáhtá kavnâđ ovdâmerkkân puohlágánij pivdoluudij noomâid sehe kuálástem- já pivdosaanijd. Pivdo lâi Haansân mielâsâš pargo, mielâsub ko kuálástem, já eromâšávt pissopivdo kiäsuttij suu jo nuorrân. Samudjävri kuávlust riävskápivdoost šoodâi tehálâš lasetienâs, já tast Hansâ čáálá viehâ vijđásávt. Pivdomainâsijn lii ennuv ärbitiätu, eres lasseen puáris iäláttâssáid kullee oskomušah já ovdâšeh. Mielâkiddiivâš lâi luuhâđ pivdemvuovijn, moh láá tááláá kieldum, tego kiđđâloddáástmist já ketkipivdoost. Hansâ muštâl meiddei tast, maht pivdo muttui eromâšávt meecij čuoppâm keežild já maht motomeh anarâšah jotkii pivdo kiälduin peerusthánnáá.
Kuálmád uásist Hansâ sirdâšuvá oovtâ anarâššáid mielâsumos mainâstemšlaajân, persovnmainâsáid. Tai mainâsij fáddánhân läävejeh šoddâđ ulmuuh, kiäh láá monnii náál luándus, tavijdis tâi toimâidis keežild eromâšeh. Já nuuvt lii meiddei Haansâ kirjeest. Fáárust lii tiäđust-uv kenski anarâšâi peeggâlmumos mainâspersovn Reedrik ađai Nijlâs Jovn Reedrik. Hansâ muštâl Reedrik pegâlmâs uksâkyeddimmainâs, mii lii maŋgii muštâlum kiirjijn já loostâin. Sun kuittâg iätá, ete maainâs lii jyehi keerdi puástud mainâstum. Tääl kirjeest puáhtá luuhâđ, maht tot olmânáál moonâi. Maŋgii lohhee uážžu povvustiđ já kiheštiđ Aanaar kuávlu ulmui sätitábáhtussáid já fiäránáid. Motomin tábáhtusah iä lamaškin nuuvt hitruuh, já fáárust láá muštâlusah tast, maht ulmuuh láá skelmušum tâi pettum moin naalijn.
Hansâ iätá jieš, ete kirjeest láá hitruus, uánihis mainâseh. Tegu ain anarâšâi muštâlusâid luvâdijn tâi kuldâldijn, lohhee piäsá oovtmaanoost povvustiđ! Uási tain mainâsijn láá čoggum eres ulmuin já puáris loostâid luhâmáin, já nuuvt tovlááh mainâseh pottii oppeet Haansâ mielân. Sun arvâl meiddei, ete uánihis mainâseh liččii ulmuid älkkeebeh luuhâđ, ko eromâšávt puáris lohheeh iä lah nuuvt hárjánâm luuhâđ sämikielâ.
Tááláid ulmuid já kielâuáppeid tegu munjin kirje heivee eromâš pyereest. Nuuvtko mun lijjim muuneeld nabdam, kirje kielâ lii uáli riges. Hansâ lii kiävttám jieijâs kuávlukielâ já valjeeht eđâlduvâid, moh láá uáli mielâkiddiivááh. Suotâs lâi meiddei uáiniđ motomin Haansâ kevttim muštâlempreesens, mii lii ohtâ anarâšâi puáris muštâlemtäve jiešvuođâin. Veikkâ aainâs-uv must lâi sänikirje nube kieđâst masa ubâ luuhâmpaje, mun lijjim olâttum tast, mon njyebžil kirje lâi luuhâđ. Hansâ lii oppeet porgâm tehálii pargo anarâšâi puáris kulttuur vuorkkiimist. Sun lâi ohtâ muu vuosmuu kielâmáttáátteijein, ko mun oppâmäigistân luvâškuottim anarâškielâ. Tääl šoodâi nuuvt pyeri mielâ, ko viijmâg peessim luuhâđ taam kirje já muštâččiđ Hansâ-rohe.
Kaisu Nikula
Kove: Fabrizio Brecciaroli