Roboteh tánssájeh, käččih pelimaratonijd já taištâleh riggein. Kiina uárnee stuorrâ tábáhtusâid, main tot oovdânpuáhtá enâmis ovdánâm roobootteknologia. Liijká roboteh vuábdojeh meendu uccáá, já paijeelpuovtâdem uhked roobootráhtulâšvuođâ. Priivaatsektorijn vuárdoo, et toh investistáččii pyerebij robotij rähtimân, já toh kolgâččii meid iskâđ lasettiđ robotij vyebdim olgoenâmáid.
Kiinast láá čielgâsávt maailm stuárráámuuh roobootmarkkâneh. Ive 2023 Kiina puovtâdij 276 000 robotid ráhtulâšvuotân, mii taha paijeel pele maailm roobootpuovtâdmist. Stuorrâ mereh iä kuittâg vuáđuduu markkântárboid pic staatâ politiikân. Love ihheed tassaaš roobootráhtulâšvuotâ nomâttui Kiinast ohtân ekonomiaovdedem njunošsyergin. Ton maŋa kosten eres sajeest maailmist ij lah investistum siämmáá ennuv robotiikân ko Kiinast.
Tääl kuittâg vädisvuottân ij lah robotij meeri pic toi kvaliteet. Maaŋgah kiinaliih roboteh iä lah tuárvi pehtileh teikâ toh láá meendu tivrâseh päikkieennâm markkânáid. Čuolmâ oro lemin tot, et staatâ stivree meendu ennuv roobootráhtulâšvuođâ ovdánem: maaŋgah irâttâsah automatisisteh puovtâdmis, vâi toh uážuččii staatâtorjuid iäge tondiet, et toh pehtilitáččii tooimâs. Nuuvtpa markkântárbu já faallâm iä távjágin kuáhtáá.
Ohtâ hiäjus markkânijn kierdee irâttâs lii SH Robotics. Tot lii suunâttâllâm jiešstivrejeijee teknisii piergâs, mast lii roobootkietâ eennâmmuorjij nurâmân. Eennâmmuorjij nuurrâm lii kuittâg herkis proosees, já jis rooboot norá muorjijd meendu korrâ kieđáin, te myerjih tapčaseh já pillâšuveh. Rooboot parga meid hitásubbooht ko olmooš, já ton skappum lii tiivrâs. Rooboot kevttim kannat esken talle ko irâttâsâst láá kiävtust maaŋgah ohtâduvah já vala ulmuuh kocemin proosees. Kiinaliih viljâleijeeh iä kuittâg suite tágárijd suumijd mäksiđ.
Čuávdusin jurdâččuvvoo robotij tuálvum olgoenâmáid. Ive 2023 Kiina tuálvui robotijd 20 prosentid eenâb ko ovdebáá ive. Siämmáásullâsii tuálvum lasanem Kiina vuárdá meid ive 2024 já ton maŋa-uv. Muádi ivveest tuálvum Ovtâstum staatáid lii lasanâm viiđâkiärdásâžžân. Meid Euroop markkânijn vuárdoo kiddiistume lasanem robotij kuáttá. Koijâdem lasanem lii vyerdittettee, tastko Ovtâstum staatâin já Euroopist pälkkikoloh láá čuuvtij stuárráábeh ko Kiinast, já tondiet roboteh ulmui saajeest liččii kiäsuttetteeh.
Euroopist váruttuvvoo kuittâg jo tääl, et staatâtorjui iššijn hálbum kiinaliih roboteh uhkedeh páihálii ráhtulâšvuođâ. Tondiet Euroop enâmeh smiettih raijiittâsâid robotij enâmânpyehtimân. Tondiet Kiina kalga tääl vyebdiđ ennuv robotijd olgoenâmáid nuuvt kuhháá ko tot lii máhđulâš, já nube tááhust tot kalga toohâđ robotij vyebdim kiäsuttetten meid kiinaláid uásteid. Mon ennuv tastoo roboteh tuođânálásávt pastaččii porgâđ ulmui pargoid lii meid vala aainâs-uv mottoom muudon ávus koččâmuš.
Käldee:
– China’s robotindustrie onder druk, te veel inefficiënte robots (nos.nl)
Kove: Pete Linforth (Pixabay)