Totkeeh láá uáinistâm vuosmuu keerdi, ete väälis máttá rähtiđ já kevttiđ tyejipiergâs. Oovtâ miekkivälispopulaatio válláh njizzeh panijdiskuin merâponneest ruškistiäbu já kustejeh tain jamâliške meddâl. Enâmustáá tom pargeh puáris elleeh, main lii ennuv jamâliške.
Ruškistiäbbu lii nanos já njyebžil. Kyehti vállá piejih tiäbu jieijâs kooskân já talle skuvrejeh jieijâs kyeimis vuástá muáddi miinut. Táválávt paarrân láá siämmáá perruu jesâneh teikâ siämmááahasiih válláh. Tondiet totkeeh oskoh, ete skuvriimist lii sosiaallâš merhâšume válláid.
– Kieđâlijn, ulmuin-uv, kuoskâttâs keeppid streesi já iššeed nanodiđ koskâvuođâid. Mij tiettip, ete miekkiválláh távjá kuoskâtteh jieijâs juávhu eres jesânijd ropâinis já vepsijdiskuin, mutâ tiäbu kevttim tánávt sáttá pehtilittiđ fiäráán, muštâl Darren Croft. Sun lii totkee Exeter ollâopâttuvâst já toimâjođetteijee vállái tutkâmkuávdáást (Center for Whale Research).
Miekkiválláh láá fiätuliih elleeh, mutâ ovdil taam ij lamaš uáinistum, ete toh mátáččii kevttiđ tyejipiergâsijd tánávt. Elleemaailmist aainâs-uv simpanseh, elefanteh, vielgisvuoptâtamarineh (valkotöyhtötamariini) já uđđâkaledoniavuorâččâsah (uudenkaledonianvaris) láá tobdoseh tyejipiergâsij kevttimist. Kuittâg lii uáli jo härvinâš, ete elleeh kevttih tyejipiergâsijd ohtâsâžžân ävkkin, tego taah miekkiválláh tääl pargeh.
– Muu ij oolât tot, ete tain láá muálkkáás sosiaalliih vuáruvaikuttâsvyevih, tastko mij tiettip, ete toh ovdedeh noonâ čonnâsijd nubijdiskuin, ete toh láá eromâš fiätuliih já čuávdih čuolmâid eellimpirrâsistis, iätá tutkâmuš njunoščällee Michael Weiss. Sun parga tutkâmstivrejeijen vállái tutkâmkuávdáást.
Totkeeh tutkii miekkiválláid cuáŋuimáánust syeinimáánu loopâ räi moonnâm ive. Tutkâmušâst kiävttojii droonih, moiguin totkeeh puohtii tarkkuđ válláid aldeláá. Tutkâmuš almostui Current Biology -tieđâloostâst 23.6.2025.
Eidu kavnum lattim lii vaarâst lappuđ
Populaatio, mii kiävttá ruškistiäbu návt, áásá merâkuávluin, moh kuleh Ovtâstum staatâi Washington uásistaatân já Kanada Brittilii Kolumbia provinsân. Populaatio lii eromâš uhkevuálásâš, tastko vorrâsumos rekinistem mield toos kuleh innig 73 miekkivälisid. Válláh poreh iänááš kunâgâsluosâid, moh kiäppáneh lijgekuálástem, šoŋŋâdâhnubástus já eellimpirrâsij pillâšume keežild. Meerâi lieggânem hettee ruškistiäbu-uv, tastko tot lijkkoo kolmâ čáácán.
Totkeeh iä lah huámášâm, ete eres merâkuávlui miekkiválláh anaččii ruškistiäbu ävkkin.
– Miekkiválláh láá vaarâst, já mist lii riskâ toos, ete mij monâttep taam áinoošlajâsii lattim. Jis mij monâttep válláid, te mij ep kenski kuássin innig uáini taam lattim taan planetist. Mij ep moonât tuše 73 välisid. Mij monâttep puoh, maid toh láá porgâm tuháttij já tuháttij iivij, Weiss iätá.
Käldeeh:
– Tutkijat havaitsivat ensi kertaa valaan osaavan valmistaa työkalun (yle.fi)
– Killer whales seen grooming each other with kelp in first for marine tool use (www.theguardian.com)
Kove: Robert Pittman (Wikimedia Commons)
Ađai nubij sanijguin mij monâttep oovtâ miekkivälisaalmug já ton ubâ kulttuur. Mielâkiddiivâš artikkâl!