Tääl ko anarâškielâ čálloo eenâb, te lii kulluuškuáttám, et lii suotâs, et fálloo luhâmuš mut ko lii nuuvt hiđes luuhâđ sämikielân. Taat lii aaibâs vyerdittettee. Sämikielâ lii lamaš sárnumkielâ, päikkikielâ, já teevstah láá lamaš fáállun uáli uccáá. Jis ij sattuu leđe škovlâlâš, te iä vänioppâkirjehkin šoodâ luhhuđ. Onnuuččij veik mielkkipurkki, mast puávtáččij luuhâđ ovtâskâs saanijd, hárjuttâllâđ ráávhust já oovtâkiärdánávt. Anarâš-lostâ-uv almostuvá nuuvt harvii.
Miäštárin šadda tuše hárjuttâlmáin. Tot táiđu, mon olmooš haalijd haldâšiđ pyereest, váátá tuháttijd kiärdumijd. Taat kuáská puoh aššijd. Olmooš kalga leđe kierdâvâš já hárjuttâllâđ ennuv. Siämmáš kuáská meid luuhâmtááiđun: luuhâđ uáppá tuše luhâmáin. Juurdâš veik párnáid. Iähân sijgin tušij tiet oopâ škoovlâst vistig puustavijd já stavâlistemtááiđu, já ton maŋa sij luvâškyetih oovtâkiärdánis celkkuid já loppâloopâst meid kuhebijd teevstâid. Máttáátteijee stivree sii luuhâmpálgá väzzimist. Mij sämikielâ já sämikielân lohheeh – eromâšávt vuorâsulmuuh, kiäh kolgâččijm jo leđe čäällim- já luuhâmtááiđu miäštáreh – lep jo hárjuttâllâm luuhâm- já čäällimtááiđu škoovlâst, já tääl mij leggistup-uv kaskoo luuhâmmeerâ. Mij kolgâp piergiittâllâđ kuhes tevstâigijn, kuhes celkkuigijn, uđđâ sanijgijn, viärráámuu tááhust val čulkkokieláin. Lii-uv talle iimâš, et olmooš tobdá, et jiemhân mun kustoo määtigin nuuvt njyebžilávt luuhâđ?
Sämikielâ čäällim já luuhâm tile lii mii jo lii. Hiđes luuhâmmáttu ij lah siämmáš äšši ko hyenes luuhâmmáttu. Ko lohá oovtâ teevstâ, te tot sáttá orroođ vaigâdin. Mut talle ko lii luuhâm kulmâlov tekstâd, te kolgâččij jo huámášiđ iäru já tom, et luuhâm šadda-uv älkkeebin. Mut maht te peessâđ kuulmâlov teekstân, jis oovtâ-uv teevstâ luuhâm lii toskálâš fiäráán? Olssis puáhtá leđe ármulâš toin naalijn, et ij iiskâgin algâttiđ luuhâm kuhes romanáin, pic väljee uánihis teevstâid. Tevstâi luuhâm ovdán pyeremustáá toin naalijn, et hárjuttâl maŋgii ohhoost. Muu mielâst lii kielân já lohhee kielâtááiđun puástud čäliškyettiđ oovtâkiärdánub kielâ uánihub celkkuigijn. Lii pyereeb hárjuttiđ lohhee olmâ kielâ maailmân mut uánihub hárjuttâllâmpudâigijn.
Anarâš aavis fáálá vorâs já jotelis luhâmuš ucemustáá vittii ohhoost. Mainâseh iä lah mielâttes kuheh. Mun kočom tággáár uánihis tevstâi luvâdem kähvikoppâmetodin. Talle puáhtá toppiistiđ mainâs já luuhâđ tom veik iiđeedkäähvi juvâdijnis. Ääigi mield puáhtá tastoo mittediđ jieijâs luuhâmjotteelvuođâ ovdánem kähvikoppâmetodáin já hästiđ kähvikoopâs: mon kuhháá tibi te kähvikoppâ kuorrân ovdilgo tekstâ lii luhhum? Kalga-uv leškiistiđ val nube-uv koopâ ovdilgo tekstâ šadda luhhuđ? Nabai mii lii tile kuálmádlovváád teevstâ luuhâm maŋa?
Sämikielân luvâdem ij lah tuše äigiájánâs. Tot lii kulttuurtaho sämikielâ oovdedmân. Toin naalijn puáhtá huksiđ uási jieijâs identiteetist já nonniđ tom sunde, kuus kulij jieš haalijd kielâlávt jotteeđ. Jyehi tekstâ tuálvu lohhes aldeláá tom ulmuu, kenen sun haalijd šoddâđ. Tekstâ kalga pozettiđ jurduid. Já jieš-uv puáhtá kuuloold čäliškyettiđ teevstâid já toin naalijn riggodiđ eres sämikielâ sárnoi maailm.
Kove: Bayzid Islam Farib (Pixabay)