Mun lopedim algâivveest čäälliđ teehin kođđeemblogin taan ive ääigi aainâs-uv kulmii. Áinoo čuolmâ kuittâg lâi, ete kiiđâ ääigi mun lijjim nuuvt vaibâm, ete kietâtyejeh iä kiäsuttâm muu ollágin. Kiđđâ lâi kale uáli koorâs, ko mun irâttim valmâštuđ arâšoddâdemsyergist, já motomeh persovnliih-uv ääših tast lijjii. Kođđeem paasij aaibâs ollásávt, veikkâ mielâ ličij kale lamaš kođđeeđ. Návt lii jiešalnees tábáhtum tuše moddii muu elimist. Kuhes kođđeempuddâ nomâlâssân. Táválávt mun kale kođám tađe eenâb, mađe eenâb lii stressi.
Jis ij kiäsuttâm kođđeem, te mahtnii meid čäällim paasij. Mielâ ličij lamaš kale, mut säneh iä puáttám pápárân. Siämmást mun smiettim meid ennuv, ete mun jiem lah tuárvi pyeri čälimist. Sáttá leđe, ete puddâ lâi kuittâg pyeri-uv. Taat lii tääl muu vuosmuš olmâ čaalâ čäällimpuudâ maŋa, já mun lam movtáskâm.
Tääl ko must aalgij luámu muáddi peeivi tassaaš, te mun arvâlim, ete lii pággu väldiđ mottoom kođđeempargo auton fáárun. Mii luámuhhân koleh maŋgii autost, já automoheh joteh uáli távjá Kuopio kulij, ađai kilomeettereh šaddeh valjeest. Muu käälis haalijd ain vyeijiđ mii automuuhijn, ko mudoi sust sadda hyenes vajo. Munjin tot kale heivee. Mun puávtám čäälliđ, kođđeeđ já motomin veikkâ jurgâliđ-uv sáátust. Na maid tääl ko mun jiem haalijd porgâđ maiden? Mun smiettim já loopâst páguttim jieččân valjiđ mottoom uccâ kođđeempargo fáárun. Tot jo ton tááhust, ete mun jiem haalijd kesiluámu kulâttiđ puhelimáin ko koolgâm nuuvt ennuv leđe tain pargoelimist. Ko muu uábi kaandâst forgâ lii šoddâmpeivi, te mun arvâlim väldiđ motomijd pasâttâslaaigijd já kođđeeđ uccâ kandâžân ullosuhháid. Mun jiem tiäđustkin lamaš smiettâm läähji muuneeld, mut kalehân must tast ličij talle pyeri äigi. Nuuvtpa mun arvâlim kođđeeđ suhháid monâdijn. Mun halijdim kođđeeđ Párkku-suhháid, ko tai ravvuuh láá almostum anarâškielân (Kođđeemravvuuh ⅔), já toh láá munjin jo uáppáseh, nuuvt et tain lâi älkkee algâttiđ kuhheeb-uv kođđeempuudâ maŋa. Mun arvâlim meid, ete anarâškielâliih ravvuuh vaiguttiččii muu čäällimmielân já moohtân.
Muu pasâttâslääigih tast láá Filcolana Arwetta (ruánáá) já Nurja-sukkáläigi, kuohtuuh mudágeh já asettemeh. Arwettast mun lam kođđáám ennuv ovdâmerkkân kaperijd, kaulurijd já vaacâid. Tot läigi lii times já vuovâs liške vuástá. Nurja-sukkálääigist mun lam ohtii kođđáám olssân suhháid, já tast lii pááccám uccáá. Mun lijkkuum kevttiđ asettemes sukkálaaigijd, já ravvuu suháh láá mudoi-uv eenâb slim fit ađai suhháid lii älkkee pieijâđ kammui siisâ. Raavâ lii mudoi uáli älkkee, ađai puáhtá älkkeht kođđeeđ, veikkâ ij liččiigin kođđáám ennuv. Taat kođámuš suápá ton-uv tááhust pyereest autopargon.
Ko mij ijâstâlâim monâdijnân motomijd iijâid määđhi ääigi, te jo Oulust suháh lijjii valmâšeh. Nuuvtpa mun tarbâšim lase laaigijd. Käälis kaavnâi munjin määđhist suotâs uccâ läigikäävpi, mast lijjii pyeri palvâlus já ennuv mučis lääigih. Mun ostim jieččân nieidâžân times, mučis laaigijd ullotaaki várás. Sun jieš uážui valjiđ ivne. Já tastoo mun ostim oovtâ sukkálääigi kállásân. Jis tij leppeđ Ylivieskast, te mun avžuuttâm keččâliđ Ylivieskan Kotikutomo ky.
Artikkâlkooveest láá valmâš suháh. Vala ko mun peesâm Kuopion, mun koolgâm tiäđust-uv njuoskâdiđ já blokkađ. Mätki juátkoo, já forgâ mun algâttâm taaki kođđeem, mut tast mun muštâlâm tijjân čuávuváá tove.
Koveh: Henna Tervaniemi