Eestieennâm laavlâjuhleh uárnejuvvojii moonnâm oholoopâ

Eestieennâm ärbivuáváliih laavlâ- já tanssâjuhleh (eestikielân üldlaulupidu) uárnejuvvojii 3.7.–6.7. Tallinnast. Njunoškonsert lâi pasepeeivi. Tábáhtus, mii uárnejuvvoo jyehi viiđâd ive, kulá UNESCO immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân.

Laavlâjuhleh algii virgálávt lávárduv ráiđuväzzimáin. Ráiđu juuđij Rijjâvuođâ jolgâdâsâst (eest. Vabaduse väljak) Tallinna laavlâlyeve kuuvl. Tobbeen lyeve paaldâst leijee toornân cokkiittui tullâ, mon maŋa Eestieennâm president Alar Karis sáárnui juhleaalmugân. Savâstis sun tiäduttij tom, mon tehálâš lii anneeđ huolâ iärásijn.

Lávárduv konsertist lávdástii paijeel 21 000 lávlod já tánssájeijed. Keččeeh lijjii 45 000. Ehidist oorvij, mutâ tot ij häittidâm uásálisteid.

Njunoškonsert uárnejui pasepeeivi, já tot piištij suulân čiččâm tijmed. Liipuh toos vuábdojii loopân jo maŋgâ oho tassaaš. Njunoškonsertân uásálistii 58 000 keččed já paijeel 32 000 lávlod. Tom algâttij posonjâsorkester, mon maŋa pottii kaandâi já almai kuoroh, párnái kuoroh, nisonij kuoroh, sinfoniaorkestereh já siäháliihâs kuoroh. Fáárust lijjii ohtsis 40 oovdânpyehtimid.

Loopâst lávlojii ärbivuáváliih pitáh tego Miina Härma ”Tuljak”, Peep Sarapik ”Ta lendab mesipuu poole” já Gustav Ernesaks ”Mu isamaa on minu arm”.

Siämmáá ääigi laavlâjuhlijguin uárnejuvvojii tanssâjuhleh já aalmugmuusikjuhleh. Tanssâjuhlijd uásálistii 10 938 tánssájeijed já ohtsis suulân 44 000 keččed. Aalmugmuusikjuhlijd uásálistii 765 musikkárid.

Ubâ juhleh monnii pyereest, já ovdâmerkkân stuárráábeh päärtih iä šoddâm. Juuhlij jođetteijeeh kijttii valjeeht puoh lávloid, tánssájeijeid já eres uásálisteid.

– Muu vuoiŋâ já váimu láá puttáseh, já mun lam uáli jo ilolâš, laavlâjuuhlij taiđâlâš jođetteijee Heli Jürgenson muštâlij tobdoinis.

Laavlâ- já tanssâjuhleh uáinojeh ennuv Tallinna aargâst. Lávárduv kááđuh jotojuávhu kiäinust kiddejuvvojeh jotoluvâst. Ubâ juuhlij ääigi almolâš jotolâh lii nuuvtá puohháid, já tot jotá täävjib ko táválávt. Suulân jyehi lovváád eestieennâmlâš uásálist tábáhtus orniimân mottoomnáál.

Jo paijeel 150 ive ärbi aalgij Tarttost

Äärbi ovdedij almai kuoro Vanemuise jođetteijee Johann Voldemar Jannsen. Vuosmuuh laavlâjuhleh uárnejuvvojii Tarttost ive 1869. Toid uásálistii 46 almai kuorod já vittâ posonjâsorkester. Ääigi mield juhleh láá sirdâšum pisovávt Tallinnan. Laavlâjuhlijd láá ovtâstum meid tanssâjuhleh. Taan ive laavlâjuhleh lijjii 28:deh já tanssâjuhleh vist 21:muuh.

UNESCO noobdij laavlâjuuhlijd immateriaallâžžân kulttuurärbin ive 2003.

Laavlâjuuhlijn lii stuorrâ merhâšume eestieennâmlij identiteetân já rijjâvuotân. Sovjetlito ääigi juuhlijn lâi pággu oovdânpyehtiđ ruoššâkielâlijd lavluid, mutâ eestieennâmliih siäiluttii kuittâg vuoigâdvuođâ lávluđ jieijâs kielân. Juhleh annojii-uv Eestieennâm nube jiečânâšvuotâtuáru symbolin.

Tääl lávlum já tánssám ilon lii oppeet stuárráb tárbu, tastko Ruošâ volliittemsuáti Ukrainast juátkoo ain já Euroop torvolâšvuotâtile lii epivises.

Käldeeh:

– Virolaisten laulu soi kohti keskikesää – sää ei lannista perinteikästä suurtapahtumaa (yle.fi)

– Laulujuhlat, 150-vuotias osa virolaista identiteettiä (visitestonia.com)

– Laulupeo avakontsert pakkus unustamatuid elamusi (2025.laulupidu.ee)

– Algas XXVII laulupeo traditsiooniline suurkontsert (2025.laulupidu.ee)

– XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu on lõppenud, ainulaadsed „Iseoma” hetked jäävad (2025.laulupidu.ee)

– Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu hõlmas linnaruumis ligi 200 000 inimest (2025.laulupidu.ee)