Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá peividum ihán 1778. Nuotâstâsah suáittojii vuosmuu tove ulmui oovdâst pasepeeivi. Stiijlâ tááhust toh sajaduveh serenad já tánssámmuusik kooskân.
François-Pierre Goy kaavnâi kietâčalluid kuovâmáánu 2. peeivi Pariisi aalmuglâškirjerááju arkkâdâhvuárháin. Muusik lâi merkkejum 44‑sijđosii muštokiirján. Kavnâm ohtâvuođâst ij lam val vises, lâi-uv koččâmušâst tuođâi Mozart kietâčalâldâh, mut Goy epidij tom tállân.
– Mun lehâstim vihko já oinim nuottâsárgáid, moh lijjii tievâ paijeelsárgumijn, tiivoodmijn já lasattâsâin. Mun tubdim Mozart kietâčalâlduv, eromâšávt suu ovdâskulij kärŋiluddee G‑čovduu, Goy muštâl Le Monde ‑loostân.
Mozart-tutkâmân spesialistum Bibliotheca Mozartiana Salzburgist nonnij cuáŋuimáánust, et pitá nuotâsteijee lii tuođâi Mozart. Nuottâvihkoost iä kuittâg lah tuše Mozart miärkkumeh. Nuotâsteijee čaalij tahosijd 22‑ihásâžžân kuuđâ mánuppaje kukkosii Pariisi-määđhis ääigi. Sun máhđulávt finnij iše nuotâi čälimân Marie-Louise-Philippine de Bonnières de Guinesist, kote lâi Guines herttua nieidâ, roonnig Marie Antoinette aldaas luáttuolmooš já eromâš čepis huilist. Mozart lâi finnim pargonis máttááttiđ Marie-Louise. Máhđulávt tääl kavnum nuotâstmeh láá uáivildum eidu sunnuu oppâmpudâi várás.
Uđđâ Mozart-muusik kavnum lii hirmâd härvinâš. Ovdebáá tove näävt keevâi ive 2024 Saksa Leipzigist, kost kirjeráájust kavnui tubdâmettumis tävgitriopittá. Talle koččâmušâst ij kuittâg lamaš algâalgâlâš kietâčaalâ, pic maŋeláá rahtum kopio.
Kieskâd kavnum muusik lii moonnâm ohhoost päddejum vuosmuu tove. Čiččâm tahosid suáittojii vuosmuu tove ulmui oovdâst moonnâm pasepeeivi. Konsert maŋa nyevt 20 minuttid pištee ubâlâšvuotâ kulloo meid radiost France Musique ‑kanavast.
Huilist Mathilde Calderini já harpist Nicolas Tulliez lává valmâštâllâm vuosâeehid eromâš vuovvijn. Suoi hárjuttâláin lasâttes visteest Pariisi aalmuglii radiofinnoduv visteest. Suoi finnijn nuotâid esken oho ovdil vuosâeehid. Calderini já Tulliez lává kiävttám ennuv ääigi toos, moin naalijn pittáid kavnuuččij luándulâš tulkkum.
– Tággáár máhđulâšvuotâ munnui ij innig kuássin puáđi. Taat oro aaibâs epituođâlâžžân, suoi ettâv Le Monde ‑loostân.
Käldeeh:
– Mozart manuscript discovered at French National Library to be performed for the first time (www.lemonde.fr)
– Onbekende muziek van Mozart ontdekt in Nationale Bibliotheek Parijs (nos.nl)
Kove: Barbara Krafft (Wikimedia Commons)