Ainuh, kiäh láá historjálávt aassâm Jaapaan tavesuolluin tego Hokkaidōst, láá algâaalmug. Onnáá peeivi sij iä lah ennuv. Sii jieijâs kielâ, ainukielâ, sárnooh láá vala ucceeb juávkku. Puáris paddiimeh láá kuittâg ennuv, já tääl totkeeh adeleh taid tahojiärmán, vâi kielâ siäiluččij.
Kyoto ollâopâttuv tiätutekniik professor Tatsuya Kawahara lii njunošist projektist, mon ulmen lii vuorkkiđ ainukielâg paddiimijd kevttimáin tahojiermi sárnum tubdâmân.
– Kevttimáin mii teknologia taat proosees lii iänááš šoddâm automaatlâžžân. Sist lii tääl 300–400 tijmed data, Kawahara muštâl.
Totkei mield tahojiermi tobdá sarnum ainukielâ tääl siämmáá pyereest ko ainukielâ kandidaat. Proojeekt ij lah kuittâg lamaš älkkee.
– Jienâ kvaliteet ij lah nuuvt pyeri, tastko maaŋgah paddiimeh päddejuvvojii analogâlij piergâsijguin tááluin, kost lâi motomin larmâ. Tot lii uáli jo hástulâš, Kawahara iätá.
Jaapaan haldâttâs torjuin Kawahara juávkku lii tutkâm käävci sárnoo mainâsijd, ohtsis neeljilov tiijme verd paddiimijd. Paddiimeh láá uási arkkâduvâst, mast lii suulân 700 tijmed sarnum ainukielâ ain 1970-lovvoost ovdâskulij. Iänááš tobbeen láá mainâseh, moh láá vyerkkejum kasettáid. Jaapaan kulttuuraašij toimâttâh digitistškuođij paddiimijd ive 2015.
Tääl Kawahara juávkku oovded ainukielâ sárnumsyntees ađai vuáháduv, mast tahojiermi máttá jieš sárnuđ ainukielâ. Tahojiermi máttá jo ađđiistâllâđ toi sárnoi jienâ, kiäin láá eenâb ko love tijmed paddiimeh.
– Mun tuáivum, ete tággáár tahojiermi puáhtá išediđ Hokkaidō ulmuid – ainumadârvanhimijd teikâ nuorâ ulmuid – máttáđ ainukielâ, Kawahara iätá.
Suu mield tain teknologiain puávtáččii ovdâmerkkân rahtuđ virtuaalliih išedeijeeh, kiäh ravviiččii nuorâ uáppeid kieláin. Totkeeh meiddei halijdeh vuorkkiđ lase ainukielâ kuávlukielâid já uđđâsub materiaal.
Tahojiermihaahâ ij onnuu tuše positiivlâžžân äššin
Ko Kawahara juávhuinis vistig vaaldij ohtâvuođâ kielâsiärvus jesânáid, te maaŋgâs sist pollii tast, ete tahojiermi peht ainukielân puáđáččii feeilah, tego puástu jienâdemvyehi. Veikâ projektist láá fáárust ainukielâliih, kiäh tärhisteh algâalgâlijd teevstâid já tahojiermi puátusijd, te puohah iä kuittâg lah vissáseh tast, lii-uv haahâ pyeri vâi ij.
Ohtâ epideijee lii Maya Sekine, kote lii šoddâm Hokkaidōst Nibutanist, kost suulân 80 %:st ässein lii ainutuávááš. Suu peerâ lii ainu eeni peln.
– Lii vaigâd ettâđ, mon uáivilist mun lam proojeekt háárán. Ainuin kalga leđe tiätu kielâst, vâi sij iberdeh, mii lii puástud. Muu mielâst ličij tehálub finniđ já tärhistiđ taan ääigi data, Sekine iätá.
Sekine lii ráhtám jieijâs paddiimijd ainumainâsijn, maid suu ákku já Nibutani eres puáris ulmuuh láá muštâlâm. Sust lii meid YouTube-kanava, moos sun lii ráhtám videoid. Uđđâsumos video lii kuittâg jo kulmâ ive puáris.
Maya Sekine eeči Kenji Sekine vist lijkkoo haahân. Sun lii išedâm Kawahara juávhu finniđ paddiimijd. Kenji Sekine lii jaapaanlâš, mutâ sun juátká Maya eeni pargo já máttá ainukielâ.
– Tot lii muu eellimpargo. Mun halijdâm, ete lase ulmuuh máttájeh ainu. Muu mielâst tahojiermihaahâ lii pyeri äšši, Kenji Sekine iätá. Suu mielâst tääl tarbâšuuččii savâstâllâmpaddiimeh.
Maya Sekine smiättá tom-uv, lii-uv tahojiermi škovliimân kevttum data rijjâ finniimist já ulmui ooláádmuddoost. Tatsuya Kawahara mield algâalgâlii data tahheevuoigâdvuotâ lii aalmuglii ainumuseost Upopoyst. Motomij ainui mield Upopoy lii kuittâg tuše ohtâ uđđâ vyehi, moin jaapaanliih haldâšeh ainuid.
Ainui tile lii puáránâm majemui aaigij
Ainuh láá tiettum aainâs-uv 1400-lovvoost ovdâskulij. Sii historjást láá maaŋgah tuáruh sii jieijâs já jaapaanlij vuástá, ko jaapaanliih lavdii ain taveláá. Ainukulttuur kuávdás, Ezochi suálui, šoodâi Jaapaan uássin ive 1869, já tastmaŋa tot kuččui nommân Hokkaidō. Ainuh karttii šoddâđ jaapaanlâžžân. Sij monâttii enâmijdis sehe vuoigâdvuođâidis kuálástiđ luosâid já miäcástiđ kavrâsijd.
Ive 1875 Sahalin suolluu já Kuriilij suollui ainuh päggejuvvojii varriđ meddâl Jaapaan já Ruošâ koskâsii sopâmuš tiet. Maaŋgah värrejeijeeh jammii tavdáid.
Ive 1870 suulân 15 000 olmožid sarnuu ainukielâ. Ive 1917 áárvu mield sárnooh lijjii tuše 350, já meeri lii ain kiäppánâm tast. UNESCO listoost ainukielâ lii ”kriittisávt uhkevuálásâš”.
Majemui aaigij ainukulttuur já ainukielâ láá pajanâm oppeet. Ive 2019 Jaapaan lavâlávt tubdâstij ainuid algâaalmugin. Ainuh láá eenâb uáinusist jaapaanlii ohtsâškoddeest, já fáárust láá projekteh tego Tatsuya Kawahara tahojiermihaahâ. Siärvus jesâneh jiejah paijeentuálih já ovdedeh jieijâs kulttuur já kielâ.
– Kielâ lii puoh tehálumos äšši mijjân. Tot lii ohtâvuotâ mii kulttuur já áárvui kooskâst, siämmáánáál ko peerâ-uv. Mist lii stuorrâ peerâ, mij čokkânep jyehi eehid já purâdep, Maya Sekine muštâl.
Nuorâbeh suhâpoolvah pyehtih kielân uđđâ saanijd tego imeru kampi ‘šleđgâpostâ’. Imeru merhâšume lii kooskâš, já kampi meerhâš reeivâ.
– Kielâ jieš ij lah siämmáš ko tovle, mutâ tot ij häittid. Jyehi kielâ iälá já muttoo, Maya eeči Kenji Sekine iätá.
Käldeeh:
– Can AI speak the language Japan tried to kill? (www.bbc.com)
– Ainu people – History and Culture (www.ff-ainu.or.jp)
– AI and the Ainu Language (dajf.org.uk)
Kove: munechika tanaka (Wikimedia Commons)