Algâkeesi luosâmereh láá lasanâm Tiänujuuvâst

Luánduriggodâhkuávdáá (LUKE) mield Tiänujuuhân vajâldeijee atlantluosâi meeri lii aainâs-uv algâkeesi tááhust lasanâm taan ive. Taat selvân LUKE luosâčuávumist, mast láá tiäđuh luosâi vaajâldmist ivveest 2018 ovdâskulij. Luosâčuávvum lii uárnejum Taažâ Puálmágist suullân 55 kilomeetter keččin ton saajeest, kogo Tiänu luáštá meerân. Čuávvum álgá vyesi-kesimáánust já nohá čohčâmáánu pelimuddoost.

Tiänujuuvâst luosâ pivdem lii lamaš kieldum eennâm- já meccituáluministeriö miärádâsâst jo kyehti ovdebáá keesi. Miärádâs ulmen lii lamaš Tiänu luosânaalij iäláskittem. Luosâčuávumist västideijee LUKE totkee Panu Orell mielâst puáđus čáittá, ete kuálástemkiäldu lii vaikuttâm positiivlávt Tiänu luosânaalij tilán. Syeinimáánu 9. peeivi räi Tiänujuuhân lijjii vajâldâm áárvu mield paijeel 25 000 luossâd, mii lii suullân siämmáá verd ko ubâ ive 2021 ääigi já 5 000–10 000 luossâd eenâb ko ive 2019, 2020 tâi 2022. Puátuseh iä kuittâg lah meendu lyetittetteeh vieresšlaajâ itteem tiet. Majemui iivij Tiänujuuhân lii puáttám ruošâluosâ, mii algâalgâlávt lii iälustâm Kuálhismeerâ taveuásist. Parâttemes iivij tot vaajâld Tiänujuuhân joba eenâb ko táválâš atlantluosâ. Ruošâluosâ lii vaigâd iäruttiđ atlantluosâst škajâluođânijguin vajâldempaje ääigi, mon keežild luosâi meeri ij veltihánnáá västid atlantluosâi tuođâlii mere. Tuođâliih puátuseh láá valmâšeh eskin čohčuv čuávvumtiäđui analysistem maŋa. Ruošâluosâ vaajâldškuát kuittâg juuhân eskin jonsahpeeivi ääigi, te puátuseh kesimáánu algâuásist láá lyetittetteebeh. Tiänun vajâldâm luosâi ohtsâšmeeri lâi kesimáánu 24. peeivi suullân siämmáá styeres ko vuosmuu čuávvumive ađai 2018, mii lii tuáistáážân meiddei puoh pyeremus ihe. Ton ive luosah vajâldii 7 897. Taan ive loho vist lii 7 870. Čuávuvâžžân pyeremuu ive ađai 2019 vajâldii paijeel tuhháát luossâd ucceeb ko taan ive, já puoh hyenemus ihe ađai 2020 lâi joba kuohtii hyeneeb ko taat ihe.

Tiänujuuvâ luosâpivdemkiäldu lii tovâttâm vädisvuođâid kuávlu kuálásteijeid já mađhâšemirâttâssáid. Luosâpivdo lii páihálij sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs, já kiäldu tiet pivdem ij lah lamaš máhđulâš muádi ihán. Maaŋgâs láá-uv vaattâm, ete aainâs-uv páihálijn ulmuin kolgâččij leđe vuoigâdvuotâ pivdeđ Tiänujuuvâst. Luosâ lii lamaš merhâšittee kiäsuttemvyeimi Ucjuuvâ maađhâšmist, já tääl ko ton pivdem ij lah máhđulâš, te kieldâ lii ferttim keksiđ muulsâiävtulijd vuovijd hokâttâllâđ mađhâšeijeid. Ucjuuvâ eellimvyeimijođetteijee Tanja Lepistö eeđâi kesimáánust Yle sahhiittâlmist, ete uđđâ kiäinui huksim mađhâšeijeid já pyeráinvyeijeid sehe ijâstâllâm- já ohjelmpalvâlusâi lasettem ličij tehálâš. Sun meid muštoot, ete Ucjuuvâ kuávlust láá riges kyeličääsih, veik luosâ ij liččiigin máhđulâš pivdeđ, já tondiet kuálástemtuuriism lii vala-uv tergâd, veik tot lii luosâpivdemkiäldu tiet pááccám ucceeb roolân.

Käldeeh:

– Tenojoen nousulohiseuranta (kalahavainnot.luke.fi)

– Yhä jatkuva lohen kalastuskielto on purrut Tenojoella (yle.fi)

– Kyttyrälohen kalastuksessa tulee huomioida Atlantin lohi (valtioneuvosto.fi)

Kove: Cock-Robin (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...