Luánduriggodâhkuávdáá (LUKE) mield Tiänujuuhân pajaneijee atlantluosâi meeri lii aainâs-uv algâkeesi tááhust lasanâm taan ive. Taat selvân LUKE luosâčuávvumist, mast láá tiäđuh luosâi paijaanmist ivveest 2018 ovdâskulij. Luosâčuávvum lii uárnejum Puálmágist, Taažâst, suulân 55 kilomeetter keččin ton saajeest, kogo Tiänu luáštá meerân. Čuávvum álgá vyesi-kesimáánust já nohá čohčâmáánu pelimuddoost.
Tiänujuuvâst luosâ pivdem lii lamaš kieldum Eennâm- já meccituáluministeriö miärádâsâst jo kyehti ovdebáá keesi. Miärádâs ulmen lii lamaš Tiänu luosânaalij iäláskittem. Luosâčuávvumist västideijee LUKE totkee Panu Orell mielâst puáđus čáittá, ete kuálástemkiäldu lii vaikuttâm positiivlávt Tiänu luosânaalij tilán. Syeinimáánu 9. peeivi räi Tiänujuuhân lijjii pajanâm áárvu mield paijeel 25 000 luossâd, mii lii suulân siämmáá verd ko ubâ ive 2021 ääigi já 5 000–10 000 luossâd eenâb ko ubâ iivij 2019, 2020 teikkâ 2022. Puátuseh iä kuittâggin lah meendu lyetittetteeh vieresšlaajâ itteem tiet. Majemui iivij Tiänujuuhân lii puáttám ruošâluosâ, mii algâalgâlávt lii iälustâm Kuálhismeerâ taveuásist. Parâttemes iivij tot paijaan Tiänujuuhân joba eenâb ko táválâš atlantluosâ. Ruošâluosâ lii vaigâd iäruttiđ atlantluosâst škajâluođânem pajanempaje áigásii analysistemmuddoost, mon keežild luosâi meeri ij veltihánnáá västid tuođâlii atlantluosâi mere. Tuođâliih puátuseh láá valmâšeh eskin čohčuv, ko škajâluođânem lii lopâttum já čuávvumtiäđuh láá analysistum. Ruošâluosâ paijaanškuát kuittâg juuhân eskin jonsahpeeivi ääigi, te puátuseh kesimáánu algâuásist láá lyetittetteebeh. Tiänun pajanâm luosâi ohtsâšmeeri lâi kesimáánu 24. peeivi suulân siämmáá styeres ko vuosmuu čuávvumive ađai 2018, mii lii tuáistáážân meiddei puoh pyeremus ihe. Ton ive luosah pajanii 7 897. Taan ive loho vist lii 7 870. Čuávuvâžžân pyeremus ive ađai 2019 pajanâm luosâi meeri lâi paijeel tuháttist ucceeb ko taan ive, já puoh hyenemus ive ađai 2020 joba kuohtii hyeneeb ko taan ive.
Tiänujuuvâ luosâpivdemkiäldu lii tovâttâm vädisvuođâid kuávlu kuálásteijeid já mađhâšemirâttâssáid. Luosâpivdo lii páihálij sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs, já kiäldu tiet pivdem ij lah lamaš máhđulâš muádi ihán. Maaŋgâs láá-uv vaattâm, ete aainâs-uv páihálijn ulmuin kolgâččij leđe vuoigâdvuotâ pivdeđ Tiänujuuvâst. Luosâ lii lamaš merhâšittee kiäsuttemvyeimi Ucjuuvâ maađhâšmist, já tääl ko ton pivdem ij lah máhđulâš, te kieldâ lii ferttim keksiđ muulsâiävtulijd vuovvijd hokâttâllâđ mađhâšeijeid. Ucjuuvâ eellimvyeimijođetteijee Tanja Lepistö eeđâi kesimáánust Yle sahhiittâlmist, ete uđđâ kiäinui huksim mađhâšeijeid já pyerástâlleid sehe ijâstâllâm- já ohjelmpalvâlusâi lasettem ličij tehálâš. Sun meid muštoot, ete Ucjuuvâ kuávlust láá riges kyeličääsih, veik luosâ ij liččiigin máhđulâš pivdeđ, já tondiet kuálástemtuurism lii vala-uv tergâd, veik tot lii luosâpivdemkiäldu tiet pááccám ucceeb roolân.
Käldeeh:
– Tenojoen nousulohiseuranta (kalahavainnot.luke.fi)
– Yhä jatkuva lohen kalastuskielto on purrut Tenojoella (yle.fi)
– Kyttyrälohen kalastuksessa tulee huomioida Atlantin lohi (valtioneuvosto.fi)
Kove: Cock-Robin (Pixabay)