Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin 28.9.2024.

Kirjálâšvuotâpalhâšume árvuštâllei mield Suongir lii puáhtám sämikielâlii kirjálâšvuotân uđđâ genre. Árvuštâlleeh aneh tehálâžžân, et 10−15-ihásáid lii čallum eidu sii ahejuávkun uáivildum kirje, mii váldá sii tuođâst. Kirje kieđâvuš nuorâi maailm háástuid sehe meid lusis fáádáid. Kirje sáttá meid išediđ rävisulmuid iberdiđ nuorâi juurdâmaailm já eellim.

Kirje kuuvijd lii ráhtám Nina Marie Andersen. Árvuštâllâmjuávkku uáiná, ete suu koveh heivejeh tevstáid eromâš pyereest. Kuuvij já teevstâ stiijlâ áánsust lohhest lii älkkee luuhâđ já iberdiđ siskáldâs, veikkâ tavesämikielâ ij liččiigin suu eenikielâ. Kirje oovded sämmilii kirjálâšvuođâ já movtijdit iärásijd sehe čäälliđ já luuhâđ sämikielân. Taat lii-uv Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume ulmen.

Čällee illood palhâšuumeest

Hanne-Sofie Suongir illood tast, ko eidu sunjin mieđettui Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume. ”Lii stuorrâ kunnee väldiđ vuástá taam palhâšume. Mun jiem máttám vyerdiđ taam ollágin. Palhâšume ilosmit já movtijdit muu juátkiđ čäällim. Lii suotâs kuullâđ, et árvuštâllâmjuávkku ana áárvust maidnii, mon mun lam čáállám. Mun lam uáli jo kijttevâš taan palhâšuumeest. Mun halijdâm meid kijtteđ kuástideijee Iđut já Nina Marie Andersen pyere ohtsâšpargoost”, Suongir iätá.

34-ihásâš Hanne-Sofie Suongir lii meddâl Tiänust, mut áásá Nessebyst Finnmarkist. Sun lii luuhâm psykologia Romsa ollâopâttuvâst. Suongir vuossâmuš kirje Elle, guohcamanit poastakantuvrras almostui ive 2020, já tot lii jurgâlum meid tárukielân. Ive 2022 sust almostui párnáákirje Buorre idja, Sunnáš. Suu niäljád kirje lii meid forgâ puátimin, tot almostuvá vala taan ive ovdil juovlâi.

Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume lii juohhum ive 1994 rääjist. Tot juáhhoo jyehi nube ive vuáruluvâi jo-uv rävisulmuid uáivildum kiirján tâi párnáid teikkâ nuoráid uáivildum kiirján. Taan ive vuárust lâi párnáid teikkâ nuoráid uáivildum kirje. Palhâšummeen vyeittee uážžu 30 000 NOK sehe kuvse.

Käldee:

– Saamelaisneuvoston kirjallisuuspalkinto myönnettiin Hanne-Sofie Suongirille (www.saamicouncil.net)

Kove: Lubos Houska (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...