Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšvuotâpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin 28.9.2024.

Kirjálâšvuotâpalhâšume árvuštâllei mield Suongir lii puáhtám sämikielâlii kirjálâšvuotân uđđâ genre. Árvuštâlleeh aneh tehálâžžân, et 10−15-ihásáid lii čallum eidu sii ahejuávkun uáivildum kirje, mii váldá sii tuođâst. Kirje kieđâvuš nuorâi maailm háástuid sehe meid lusis fáádáid. Kirje sáttá meid išediđ rävisulmuid iberdiđ nuorâi juurdâmaailm já eellim.

Kirje kuuvijd lii ráhtám Nina Marie Andersen. Árvuštâllâmjuávkku uáiná, ete suu koveh heivejeh tevstáid eromâš pyereest. Kuuvij já teevstâ stiijlâ áánsust lohhest lii älkkee luuhâđ já iberdiđ siskáldâs, veikkâ tavesämikielâ ij liččiigin suu eenikielâ. Kirje oovded sämmilii kirjálâšvuođâ já movtijdit iärásijd sehe čäälliđ já luuhâđ sämikielân. Taat lii-uv Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume ulmen.

Čällee illood palhâšuumeest

Hanne-Sofie Suongir illood tast, ko eidu sunjin mieđettui Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume. ”Lii stuorrâ kunnee väldiđ vuástá taam palhâšume. Mun jiem máttám vyerdiđ taam ollágin. Palhâšume ilosmit já movtijdit muu juátkiđ čäällim. Lii suotâs kuullâđ, et árvuštâllâmjuávkku ana áárvust maidnii, mon mun lam čáállám. Mun lam uáli jo kijttevâš taan palhâšuumeest. Mun halijdâm meid kijtteđ kuástideijee Iđut já Nina Marie Andersen pyere ohtsâšpargoost”, Suongir iätá.

34-ihásâš Hanne-Sofie Suongir lii meddâl Tiänust, mut áásá Nessebyst Finnmarkist. Sun lii luuhâm psykologia Tromsa ollâopâttuvâst. Suongir vuossâmuš kirje Elle, guohcamanit poastakantuvrras almostui ive 2020, já tot lii jurgâlum meid tárukielân. Ive 2022 sust almostui párnáákirje Buorre idja, Sunnáš. Suu niäljád kirje lii meid forgâ puátimin, tot almostuvá vala taan ive ovdil juovlâi.

Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume lii juohhum ive 1994 rääjist. Tot juáhhoo jyehi nube ive vuáruluvâi jo-uv rävisulmuid uáivildum kiirján teikkâ párnáid tâi nuoráid uáivildum kiirján. Taan ive vuárust lâi párnáid tâi nuoráid uáivildum kirje. Palhâšummeen vyeittee uážžu 30 000 NOK já kuvse.

Käldee:

– Saamelaisneuvoston kirjallisuuspalkinto myönnettiin Hanne-Sofie Suongirille (www.saamicouncil.net)

Kove: Lubos Houska (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...