Astronautij servi The Association of Space Explorers (ASE) tuálá jyehi-ihásii kongresis taan tove Vuáládâhenâmijn ESA-ESTEC komovuotâkuávdáást Noordwijkist 30.9.–6.10.2024. Anarâš aavis lii fáárust čuávumin kongres teknisijd sessioid já motomijd eres-uv tábáhtuumijd. Vuosmuu kongrespeeivi tuállojii maaŋgah mielâkiddiivâš sahâvuáruh.
Fáárust láá 70 astronautid pirrâ maailm, já eres puávdejum uásálisteeh láá čyeđe verd. Tábáhtume hovdâšeijee astronaut André Kuipers vuordij fáárun 100 astronautid, mut uásálisteemeeri paasij ucebin, tastko ryeššilâš kosmonauteh iä finnim viisumijd Euroopân Ukraina suáđi keežild. Taam Kuipers šalligâš, mut ibbeerd kale suujâid pyereest toos, mondiet viisumeh iä mieđettuu.
Mii seervijd lii The Association of Space Explorers, ASE?
The Association of Space Explorers lii áinoo astronautij komovuotâservi, mii tuárju komovuotâtutkâm ovdedem falâmáin máhđulâšvuođâid komovuotâsyergi áámmátulmui ohtsâšpaargon almugijkoskâsávt. Servi lii porgâm ohtsâšpargo eres almugijkoskâsij komovuotâsyergi áámmátornidumijgijn, vâi tot puávtáččij vijđediđ savâstâllâm ovdâmerkkân asteroidij tovâttem suoččâmuuhkijn já -vaarâin sehe almugijkoskâsii ohtsâšpargoost, ašij oohtânheivejeijeevuođâst Eennâm juurrâmraađeest, astronautij torvolâšvuođâst, ulmuu piergimnaavcâin já káijumist. ASE sponsorist merikoskâsávt astronautij almugijkoskâsijd savâstâlmijd komovuotâkirdemtooimâin.
Servi uárnee jyehi ive kongres, moos uásálisteh jeessânastronauteh já kosmonauteh pirrâ maailm. Oho kukkosâš tábáhtume tuálá sistees teknisijd sessioid, moh kieđâvušeh peividmijd ulmuu tooimâin komovuođâst sehe tieđettemtilálâšvuođâid puátteevuođâ vuáváámijn Eennâm vyeleeb juurrâmraađeest já ton ulguubeln. Astronauteh já kosmonauteh kevttih meid ääigi toos, et sij teivâdeh já inspiristeh puáttee tieđâalmaid, insnerijd já tutkâmmađhâšeijeid kongres iššeedenâmist. Škoovlâst puáttám tiätu lii lamaš taan tove tuše positiivlâš. Nuorah já párnááh láá lamaš moovtâ ko láá uážžum astronautijd kolliistâllâđ.
Magareh astronauteh láá fáárust?
Maaŋgah seervi jeessânastronauteh láá fáárust kongresist. Seervi puoh jesâneh láá tagareh astronauteh, kiäh láá kirdám ucemustáá ohtii Eennâmpáálu pirrâ rakettáin Eennâm vyelemuu juurrâmraađeest.
Taa láá motomeh uásálisteeh:
Apollo-mánudâškirdemáid 1960–1970-lovoin uásálistám astronaut Russel ”Rusty” Schweickart lii tääl 89-ihásâš, mut sun ain uásálist aktiivlávt komovuotâtábáhtussáid pirrâ maailm. Sun lii ohtâ ASE-seervi vuáđudeijeejesânijn. Seervi vuáđđudmist sun muštâl Anarâš aavisân: ”Must oroi, et lâi tárbu vuáđudiđ organisaatio toi ulmui várás, kiäh lijjii uáinám plaaneet ulguubeln. Lâi tárbu kieđâvuššâđ tom ääši oovtâst. 1980-lovo aalgâst mun tuđhâškuottim jurduu ameriklij astronautijgijn, já ko macâttâs tobbeen lâi positiivlâš, te mun markkânistim jurduu meid Sovjetlito kosmonautáid. Ive 1982 mun vuolgim Moskovan já tuđhâškuottim kosmonautijgijn tom, maggaar taat organisaatio puávtáččij leđe. Tast tot talle vuolgij. Ruttâdem uuccâm lâi väädis, tastko koččâmuš ij lam staatâ tooimâst. Toos koolgâi nuurrâđ ruuđâ, já mij luhostuim.” Schweickart kiirdij Apollo 9 mield, mii lâi kuálmád almaidittum kirdem Apollo-mánudâšmaađhijn. Taan kirdemist lâi fáárust mánudâšmooduul, mon luovvim já telagistem hárjuttâllui Eennâm vyelemuu juurrâmraađeest. Schweickart testai meid määđhis ääigi Apollo-komovuotâpihtâs, mii koolgâi toollâđ ulmuu jiegâin meid komovuotârakkeet ulguubeln.
Maaŋgah fáárust leijee puárásub astronauteh láá kirdám Mir-komovuotâsajattâhân, mii lâi Sovjetlito komovuotâsajattâh. Tot tooimâi Eennâm vyeleeb juurrâmraađeest ivij 1986–2001. Tom operistij Sovjetlitto já maŋeláá Ruošâ federaatio. Mir huksejui modulijn, moh páččojii ovtâi ovtâi komovuotân ivij 1986–1996. Tääl tot lii kočâttum vuálos.
Maaŋgah kongresân uásálisteeh láá kirdám 30 ihheed pištám Ovtâstum staatâi komovuotâsukkulohjelmist, mii nuuvâi syeinimáánust 2011. Sukkuleh kiävttojii satelliitij já rahtitävirij joođeetmân Eennâm vyelemuu juurrâmrađan já maassâd enâmân. Sukkulkirdem kuulâi tuše NASA komovuotâohjelmân. Taat ohjelm kevttui iššeen eereeb iärrás almugijkoskâsii komovuotâsajattuv ISS huksiimist, mii šoodâi Mir-sajattuv maŋa.
Maaŋgâs, tego kongres iššeed André Kuipers, láá ESA teikâ NASA astronauteh, kiäh láá porgâm almugijkoskâsii komovuotâsajattuvvâst ISS:st.
Meiddei uđđâ Artemis-mánudâšohjelm astronaut Viktor Glover lâi fáárust kongresist.
Vuosmuu peeivi teknisiih luvâldâlmeh kongres ääigi
Vuosmuu peeivi sahâvuáruh kieđâvuššii Vuáládâhenâmij komovuotâprojektijd Eennâm vyelemuu juurrâmraađeest, Mánudáást já ain kukkeláá Marsist.
Peeivi vuosmuš sahâvuáru kieđâvušâi roobootkietâveerdi já ton kiävtu komovuođâst. Tot kiävttoo ennuv ovdâmerkkân ISS ulguubeln tábáhtuvvee pargoid, kuás astronauteh kalgeh torvolávt jođettuđ tiätusajan teikâ tävireh kalgeh sirduđ. Roobootkietâverdiproojeekt aalgij jo 1980-lovvoost, já tot lii lamaš Vuáládâhenâmij stuárráámus já kuhemus ESA-proojeekt kuássin.
Nube sahâvuáru fáddán lijjii piäivášpaneleh, maid Airbus Netherlands lii suunâttâllâm já ráhtám Orion-rakkeet várás. Sahâvuáru muštâlij tast, magareh korrâ vátámâšah paneláid šaddeh, ko toh kalgeh vistig killáđ rakkeet pääččim komovuotân, nubben Mánudâžân pääččim Eennâm vyelemuu juurrâmraađeest (eŋg. Trans-lunar injection) já vala kuálmádin Enâmân maccâmist šaddee puáldim Mánudáást (eŋg. Trans-Earth injection), mii lii siämmáásullâsâš pääččim ko Mánudâžân pääččim-uv Eennâm vyelemuu juurrâmraađeest.
Kuálmád sahâvuáru oovdânpuovtij Lunar Zeblo -mánudâšmuávloid. Toh láá tivre hámásiih kuuđáin juolgijn ryettee roboteh, moh kalgeh lihâdiđ já toimâđ jiešráđálávt tarvanhánnáá kuussân kiddâ Mánudáá já Mars aaseest já väldiđ čáittusijd meid kuovđâšmijn já laavatunnelijn.
Niäljád sahâvuáru suogârdâlâi tom, magareh laavah kyeskih komovuotân. Veikâ komovuotâ kulá puohháid ige ohtâgin tom oomâst, te liijká láá tiätu sopâmušah, maid juáháš kalga nuávdittiđ.
Viiđâd sahâvuáru hástun lâi eromâš arkitektuur Mars aaseest. Olmooš lii viggâmin kukkeláá Marsân, já tobbeen kolgâččij pyehtiđ aassâđ. Tutkâmeh iskeh čielgiđ tom, moin naalijn pääihi alne leijee huksimamnâsijgijn já uđđâ biotekniik iššijn finniiččij torvolii eellimpirrâs ulmuu orroom várás tagarijn soojijn, moid lii melgâdáid máhđuttem huksiđ maiden. Huksimamnâsin láá jieŋâ já čunnuuh.
Kuuđâd já majemuš sahâvuáru kieđâvušâi tom, moin naalijn Mars ase tohhee viljâlmân. Olmooš ferttee tobbeen šoddâdiđ purrâmušâs. Salatteh láá iskâstum ovdil-uv, mut toh iä nuuvtkin teevdi čuávji. Wageningen ollâopâttâh lii iskâm šoddâdiđ potásijd Mars sullâsii vuáđust. Šoddâmvuáđu lii kuittâg kievhi ravâdij tááhust, já tot lii meid uáli sálttáá. Meiddei tot vaaigut puátusáid, et Mars tiädduvyeimi lii tuše kuálmádâs tast, maid tot lii Enâmist. Purrâmušjotkân puáhtá kevttiđ máđoid. Wageningen puátusijd puáhtá heiviittiđ meid Enâmân eromâšávt toos, moin naalijn ravâdist kievhtum eennâmvuáđu puáhtá vuod finniđ toimâđ toin naalijn, et tot vuod šoddâdškuát valje.
Anarâš aavis čuávu kongres loopâ räi.
Käldeeh:
– 70 ’ambassadeurs van de aarde’ bijeen op astronautencongres in Noordwijk (nos.nl)
– Presentaties over de Nederlandse ruimtevaartsector (ase2024.nl)
Koveh: Marja-Liisa Olthuis