Anarâš- já nuorttâlâškielâ iäláskittem lii peessâm majemui iivij ääigi pyereest joton já juksâm jo ennuv, mut tahheeh láá maŋgâ já toh pargeh távjá projektijn, tego Kolttakulttuurisäätiö Kielipesästä kouluun -haavâst, Oulu já Laapi ollâopâttuv SoMá-haavâst já Anarâškielâ seervi 100 čälled anarâškielân -projektist. Tágáreh projekteh láá teháliih sämikielâi iäláskittem já sajaduv nonnim tááhust, mut toh láá ovtâskâs tábáhtusah. Kihheen ij haaldâš iäláskittem olesvuođâ.
Tave-eennâmlâš sämikielâi ohtsâš äššitobdeeorgaan Säämi Kielâkäldee lii šiev ovdâmerkkâ tooimâst, mast lii vijđes pargokieddi já kuhes ääigi perspektiv. Tot peesâi ive 2022 meddâl proojeektmaalist já lii ton rääjist porgâm pišteváin ruttâdmáin. Kuittâg tääl, eskin kyevti ive maŋa, Kielâkäldee lii šoddâm uhke vuálá. Suomâ Sämitigge lii tieđettâm, et tot ij paste šiäštui tiet mäksiđ ubâ uásis Kielâkäldee budjetist ive 2025. Vala stuárráb huollân lii kuittâg tot, et budjetčuoppâmij keežild Ruotâ Sämitigge sáttá joskâđ ollásávt ruttâdmist Kielâkäldee.
Säämi Kielâkäldee tuáimá Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij ohtsâšpargon. Jis ohtâgin tain kiäsádât meddâl, te ubâ organisaatio lopâttuvvoo.
Munnust lii kuhes pargofiäráán ollâopâttuvvâst já leen tondiet hárjánâm toos, et proojeektruttâdmist lii stuorrâ merhâšume tutkâm- já máttááttâspargoost. Ruttâdeijeeh halijdeh innovaatioid, maidnii uđđâsijd. Ruttâucâmušâi čälimân koleh merettemes pargotiijmeh. Enâmus ucâmušah hilgojeh. Jis kiävá nuuvt pyereest, et ruttâdem mieđettuvvoo, te pargee piäsá porgâđ ráávhust ive teikkâ muáddi. Ko haahâ lii nuhâmin, te ferttee čälistiđ raapoort já vuávááškyettiđ jo uđđâ proojeekt. Lii-uv loopâst pááccám miinii kietân vâi hävdiduveh-uv puátuseh mottoom kirjáá sijđoid? Ko taat juátkoo ivveest nuubán, te olmooš váibá čuuvtij já smiättá, et ij-uv liččii pyereeb kevttiđ proojeektucâmuššáid já -raportáid kulâttum ääigi olmâ paargon.
Nuuvt kočodum ”hahâhumppa” lii njaahâm maaŋgâ pargosajan, já tot lii – puorijn suujáin – kritisistum-uv jo kuhháá. Tutkâmsyergist tot kuittâg lii jo argâpeivi. Ko lii saahâ kielâ iäláskitmist, tipšomist, normâdmist já terminologia rähtimist, te proojeekthámásâšvuotâ ij tooimâ aainâskin ollágin pyerebeht: kielâ ij pyevti tipšođ teikkâ normâdiđ loopân ige pargo nuuvâ siämmást projektáin, peic ferttee pasteđ várdáđ kuhás já jurdâččiđ, maggaar kielâi tile kolgâččij leđe ovdâmerkkân love, 20 teikkâ 50 ive keččin. Ton lasseen puátá jyehipiäiválâš kielâpargo: kalga jotelávt reagistiđ ohtsâškode já kielâ muttuumáid já normâdiđ njyebžilávt teermâid uđđâ tuáváduvváid. Kielâkevtteehkin iä nuhhuu koččâmâšâin, moid kielâpargee kalga västidiđ. Vises lii, et vaalmâš ij šoodâ kuássin.
Jis Kielâkäldee tááláá häämist lopâttuvvoo ovdil ko toimâ lii kiergânâm olmânáál vuáháduđgin, te tot hiäjud kielâiäláskittempargo já meerhâš säämi kielâsiärvusáid läävhi maasâdkulij, projektij uárreeráttás já epivisesvuotân. Kielâiäláskittem váátá pisovâšvuođâ. Jis sämikielâi oovdedmân já tipšomân iä lijgo resurseh, te tot lii stuorrâ uhke sämikielâi puátteevuotân.
Jukka Mettovaara já Markus Juutinen
Kove: Elle Mari Dunfjell Oskal/Sámediggi