Peru Nazcast láá kavnum 303 uđđâ geoglyfid tahojiermi iššijn

Arkeologeh láá kavnâm 303 uđđâ geoglyfid Nazca linjái aldasijn Perust. Nazca linjáh láá 2 000 ihheed puáris arkeologlâš saje, mii lii lamaš ohtâ UNESCO maailmärbičuosâttuvâin ive 1994 rääjist. Uđđâ tutkâmušâinis totkeeh kevttii iššeen tahojiermi. Tääl kavnum geoglyfijn uáinojeh lodeh, kisáh, apinah, miekkiválláh sehe joba puátkejum uáivih.

Puoh geoglyfeh ađai eennâmkovoseh, maid jaapaanlii Yamagataollâopâttuv Nazca-instituut juávkku lii kavnâm ohtsâšpargoost IBM Research -uásáduvváin, láá ucebeh ko ovdil vuottum stuorrâ geometrisiih kovoseh, moh oleh paijeel 400 neljihâškilomeetter kuávlun Nazca tuolbâdâsân.

Uđđâ kovoseh láá rahtum suullân 200 ihheed ovdil äigilovo. Toh adeleh uđđâ tiäđuid sirduumist Paracas-kulttuurist Nazca-kulttuurân. Nazcah rahtii tobdos kolibri-, apina- já välishuáđđoid, moh láá uási UNESCO maailmärbičuosâttuvâst.

”Jiermitaho kevttim tutkâmušâin lii adelâm mijjân máhđulâšvuođâ karttiđ geoglyfij soojijd jotelubbooht já tärkkilubbooht”, iätá Yamagata ollâopâttuv arkeolog Masato Sakai.

Tahojiermi kevttim oovtâst vyeligâsâst kirdee droonijguin lii toohâm geoglyfij uuccâm pehtilubbon, muštâl Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) tutkâmuš. Tutkâmuš mield ohtsis 430 geoglyfij kavnâmân moonâi masa čyeti ihheed. 303 uđđâ geoglyfij kavnâm tahojiermi iššijn vist piištij tuše kuttâ mánuppaje.

Tahojiermimalli huámmášij pehtilávt maaŋgâid ucebijd relieftijpisijd geoglyfijd, maid olmooščolmijn lii vaigâdub uáiniđ. Tahojiermi meid poostij analysistiđ stuorrâ meerijd droonij pyevtittem tiäđuid, moiguin tot kávná kuávluid, kost puávtáččii leđe lase geoglyfeh.

Peru Nazca linjái uáiviarkeolog Johny Isla iätá, et droonij já tahojiermi kevttim meerhâš stuorrâ läävhi ovdâskulij arkeologlii tutkâmušân taan kuávlust. ”Droonijguin puáhtá tutkâđ maŋgâ kilomeetter peeivist. Tom, mii ovdil piištij kulmâ teikkâ nelji ive, puáhtá tääl porgâđ kyevti teikkâ kuulmâ peeivist.”

Isla mield tääl kavnum geoglyfeh láá nuuvt uceh – kuulmâst čiččâm meetterân – ete toh iä liččii kavnum tovláin kirdemijn, main kávnojii jietânâskoveh já linjáh Nazca vijđes čunoiäpituolbâdâsâst.

Uđđâ geoglyfij merhâšume oro lemin eres ko Nazca-kulttuur stuorrâ kuuvijn já huáđđoin. ”Mij pyehtip ettâđ, ete ulmuuh láá ráhtám taid kuuvijd ulmui várás. Koveh távjá čäittih jyehipiäiválii eellim”, Isla muštâl. ”Nazca-áigásii koveh vist láá uáli jo stuorrâ huáđđooh, moh láá rahtum iänáážin lätis asan, vâi imeleh uáináččii taid.”

Ucebeh geoglyfeh, moh láá puárásuboh, máhđulávt kiävttojii merkkân, teikkâ toh ovdâstii peerâ- tâi hyelkkijuávhuid, mut tuođânálásávt tain vááilui čáácán já heeđâlmlâšvuotân lohtâseijee rituaallâš merhâšume, mii lii stuárráábijn, maŋeláá rahtum sárgáin.

Uđđâ geoglyfijn uáinojeh iänáážin luánduelleeh, mutâ meid lojeh kaameelelleeh tego laamah já alpakah sehe ulmuuh, kiäh tuállejeh puátkejum ooivijd, já abstraktliih olmoošhuáđđooh.

Käldee:

– Archaeologists use AI to discover 303 unknown geoglyphs near Nazca Lines (www.theguardian.com)

Kove: Diego Delso (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst, ko telakyermiauto kománij räjijáágárkomppania hárjuttâllâmkuávlust. Kyevtis lává lammâšum viärráht. Suoi lává tolvum Ruávinjaargâ kuávdášpyecceiviäsun. 21 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá tolvum...

Fuji-väärist lii muáttám taan ive eskin skammâmáánust

Fuji-väärist Japanist lii taan täälvi muáttám vuossâmuu keerdi eskin skammâmáánust. Brittilii almosradiofinnoduv BBC mield Jaapaan áimutiettuu lágádâs Shizuoka toimâmčyegis uáinistij muottuu Fuji-vääri čohheest skammâmáánu...

Taan ive nommâ lii Šielâ

Šielâ lii väljejum ive 2024 nommân, tieđeet Helsig ollâopâttâh. Vyeittee jienâstui Nomâttâstutkâmuš peeivij (suom. Nimistöntutkimuksen päivät) ääigi skammâmáánu 8. peeivi. Ive nommâ lii tubdâstâspalhâšume...

Laapist lieggâsub oholoppâ ko kuássin ovdil skammâmáánu historjást

Moonnâm vástuppeeivi ehidispeeivi Njellimist mittedui 12,6 cekkid, mii lii uđđâ liegâsvuotâulâttâs Laapi kuávlust skammâmáánust. Jo iđedisiijâ mittedui paijeel 10 cekkid tave- já koskâ-Laapist, mii...

Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh lii ain-uv Suomâ stuárráámus piäládâh

Yle koijâdâllâm mield Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh juátká Suomâ stuárráámus piäládâhhân. Piäláduv kyedittem lii pajanâm, já tääl tot lii 24,3 %, mii lii 1,7 %...