Peru Nazcast láá kavnum 303 uđđâ geoglyfid tahojiermi iššijn

Arkeologeh láá kavnâm 303 uđđâ geoglyfid Nazca linjái aldasijn Perust. Nazca linjáh láá 2 000 ihheed puáris arkeologlâš saje, mii lii lamaš ohtâ UNESCO maailmärbičuosâttuvâin ive 1994 rääjist. Uđđâ tutkâmušâinis totkeeh kevttii iššeen tahojiermi. Tääl kavnum geoglyfijn uáinojeh lodeh, kisáh, apinah, miekkiválláh sehe joba puátkejum uáivih.

Puoh geoglyfeh ađai eennâmkovoseh, maid jaapaanlii Yamagataollâopâttuv Nazca-instituut juávkku lii kavnâm ohtsâšpargoost IBM Research -uásáduvváin, láá ucebeh ko ovdil vuottum stuorrâ geometrisiih kovoseh, moh oleh paijeel 400 neljihâškilomeetter kuávlun Nazca tuolbâdâsân.

Uđđâ kovoseh láá rahtum suullân 200 ihheed ovdil äigilovo. Toh adeleh uđđâ tiäđuid sirduumist Paracas-kulttuurist Nazca-kulttuurân. Nazcah rahtii tobdos kolibri-, apina- já välishuáđđoid, moh láá uási UNESCO maailmärbičuosâttuvâst.

”Jiermitaho kevttim tutkâmušâin lii adelâm mijjân máhđulâšvuođâ karttiđ geoglyfij soojijd jotelubbooht já tärkkilubbooht”, iätá Yamagata ollâopâttuv arkeolog Masato Sakai.

Tahojiermi kevttim oovtâst vyeligâsâst kirdee droonijguin lii toohâm geoglyfij uuccâm pehtilubbon, muštâl Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) tutkâmuš. Tutkâmuš mield ohtsis 430 geoglyfij kavnâmân moonâi masa čyeti ihheed. 303 uđđâ geoglyfij kavnâm tahojiermi iššijn vist piištij tuše kuttâ mánuppaje.

Tahojiermimalli huámmášij pehtilávt maaŋgâid ucebijd relieftijpisijd geoglyfijd, maid olmooščolmijn lii vaigâdub uáiniđ. Tahojiermi meid poostij analysistiđ stuorrâ meerijd droonij pyevtittem tiäđuid, moiguin tot kávná kuávluid, kost puávtáččii leđe lase geoglyfeh.

Peru Nazca linjái uáiviarkeolog Johny Isla iätá, et droonij já tahojiermi kevttim meerhâš stuorrâ läävhi ovdâskulij arkeologlii tutkâmušân taan kuávlust. ”Droonijguin puáhtá tutkâđ maŋgâ kilomeetter peeivist. Tom, mii ovdil piištij kulmâ teikkâ nelji ive, puáhtá tääl porgâđ kyevti teikkâ kuulmâ peeivist.”

Isla mield tääl kavnum geoglyfeh láá nuuvt uceh – kuulmâst čiččâm meetterân – ete toh iä liččii kavnum tovláin kirdemijn, main kávnojii jietânâskoveh já linjáh Nazca vijđes čunoiäpituolbâdâsâst.

Uđđâ geoglyfij merhâšume oro lemin eres ko Nazca-kulttuur stuorrâ kuuvijn já huáđđoin. ”Mij pyehtip ettâđ, ete ulmuuh láá ráhtám taid kuuvijd ulmui várás. Koveh távjá čäittih jyehipiäiválii eellim”, Isla muštâl. ”Nazca-áigásii koveh vist láá uáli jo stuorrâ huáđđooh, moh láá rahtum iänáážin lätis asan, vâi imeleh uáináččii taid.”

Ucebeh geoglyfeh, moh láá puárásuboh, máhđulávt kiävttojii merkkân, teikkâ toh ovdâstii peerâ- tâi hyelkkijuávhuid, mut tuođânálásávt tain vááilui čáácán já heeđâlmlâšvuotân lohtâseijee rituaallâš merhâšume, mii lii stuárráábijn, maŋeláá rahtum sárgáin.

Uđđâ geoglyfijn uáinojeh iänáážin luánduelleeh, mutâ meid lojeh kaameelelleeh tego laamah já alpakah sehe ulmuuh, kiäh tuállejeh puátkejum ooivijd, já abstraktliih olmoošhuáđđooh.

Käldee:

– Archaeologists use AI to discover 303 unknown geoglyphs near Nazca Lines (www.theguardian.com)

Kove: Diego Delso (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...