Euroop komovuotâornijdume ESA väriastronautij škovlim álgá roovvâdmáánust

Euroop komovuotâornijdume ESA ive 2022 väriastronautin väljejum juávkku aalgât vuosmuu kyevti mánuppaje pištee škovlimohjelmis ESA Euroop Astronautkuávdáást (EAC) Kölnist roovvâdmáánust 2024. Škovlimpajeh sist láá ohtsis kulmâ.

Vuosmuš juávkku, moos kuleh vittâ astronaut, puátá EAC:n roovvâdmáánu 28. peeivi. Taan juávkun kuleh espajalâš Sara García Alonso, italialâš Andrea Patassa, ranskalâš Arnaud Prost, saksalâš Amelie Schoenenwald já tšekkilâš Aleš Svoboda.

Nubbe juávkku, moos kuleh nelji astronaut, aalgât uđđivemáánu 13. peeivi 2025. Taan juávkun kuleh stuorrâbritannialâš Meganne Christian, italialâš Anthea Comellini, stuorrâbritannialâš John McFall já nuorttâriijkâlâš Carmen Possnig.

Eres väriastronautijn Marcus Wandt já Sławosz Uznański lává jo meridum kirdemân. Marcus Wandt kiirdij komovuotâsajattâhân 18.1.–9.2.2024. Ive 2023 ESA raahtij sopâmuš Axiom Space -irâttâssáin Wandt kirdemist almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân. Sławosz Uznański vist kirdá tai tiäđui mield kiđđuv 2025. Sun lii suunâttâllum Axiom Mission 4 -kirdemân, mii lii priivaat kirdem almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân.

Vittâ karrieerastronaut – Sophie Adenot, Pablo Álvarez Fernández, Rosemary Coogan, Raphaël Liégeois já Marco Sieber – láá jo čođâldittám oovtâ ive pištee vuáđuškovliittâsâs. Sij valmâštuvvojii virgálávt cuáŋuimáánust 2024.

Puohah škovliittâsân vyelgee väriastronauteh láá moovtâ já vyerdih čuuvtij škovliittâsâs.

Vuosmuu tove škovliittâsâst fáárust lii meid para-astronaut. John McFall parttâšui viärráht moottorpyeráinis 19-ihásâžžân, já suu uálgisjyelgi lii taan luhottesvuođâ keežild amputistum. Sun lii eromâšávt hárjuttâllâm jyelgiprotesijnis tiäduttesvuođâst. Tääl ESA lii aalgâtmin olášuttemtutkâmuš, mon ulmen lii tutkâđ lämisulmuu piergim komovuođâst. Taan tutkâmušâst lii juurdân tutkâđ kirdemmääđhi tuáimeevuođâ, ucediđ riiskâid já tastoo meridiđ tutkâmij vuáđuld kirdemmääđhi olášuumist já toos vättee aašijn. McFall muštâl ESA-ESTEC ávus uvsâi peeivi näävt: ”Tääl ij lah vala vises, peesâm-uv mun kirdeđ, mut mun lam optimistlâš já tiäđust-uv tuáivum, et olášuttemtutkâm maŋa tot lämisolmooš, kote vuolgâttuvvoo komovuotân, liččim mun jieš.”

McFall iätá: ”Mun lam moovtâ ko puávtám juátkiđ hárjuttâllâm já ovdediđ taid tááiđuid, maid lam haahâm, já leđe fáárust sehe ESA astronautreeseervškovliittâsâst já FLYst! Olášuttemtutkâmuš lii eromâš jiäráskittee. Mun illá maašâm vyerdiđ, et puávtám puohčâliđ taid máhđulâšvuođáid, tuárjuđ Euroop uulmijd já leđe uássin taan uđđâ määđhist eenâb uásálistee komovuotâekosysteem kulij.”

Väriastronautškovliittâs siskeeld ESA oovtâ ive vuáđuškovliittâsohjelmân väljejum modulijd, maid karrieerastronauteh táválávt čođâlditeh. Škovliittâs addel väriastronautáid tááiđuid, moh tarbâšuvvojeh Euroop komovuotâtutkâm já tieđâlii tutkâm tuárjumân.

Väriastronautškovliittâs tuálá sistees teknisijd já operatiivlijd vuáđutááiđuid, komovuotâsysteemáid uápásmem sehe jiegâstpissoomhárjuttâsâid etitilij várás čääsist já tälviääigi. Ton lasseen väriastronauteh finnejeh komovuotâväzzimškovliittâs sehe piergâspuohčâlem ESA toimâsaajeest. Taat čääsivuálásâš škovlim simulist komovuotâväzzim komovuođâst, kuás astronauteh pyehtih hárjuttâllâđ lihâdem já toimâm komovuotâskiijpâ ulguubeln ovdâmerkkân talle ko lii tárbu tivvoođ monnii kriittisii uási teikâ stelliđ uđđâ piergâsijd almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân.

ESA hovdâ Josef Aschbacher lii moovtâ uđđâ äigimudo älgimist já astronautreeseerv oovdedmist. Suu mielâst taat juávkku visásmit tom, et Euroop piso njunošist taan jotelávt ovdáneijee syergist.

”Mij tuáivuttep ESA väriastronautáid tiervâpuáttim Euroop astronautkuávdážân. Taat meerhâš uđđâ lovo lehâstem Euroop komovuotâtutkâmuš ulmuid”, iätá ESA olmooš- já rooboottutkâmuš hovdâ Daniel Neuenschwander. Sun juátká: ”Taat škovliittâs ij lah suunâttâllum tuše astronautreeseerv pyeredem várás. Ton ulmen lii meid visásmittiđ tom, et Euroop piso puátteevuođâ komovuotâpargoi ovdâlinjáást, mii oovded syergi ovdánem já innovaatioid.”

Käldeeh:

– N° 53–2024: ESA Astronaut Reserve starts training in October (www.esa.int)

– NOTE for editors (esamultimedia.esa.int)

Kove: ESA

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...