Euroop komovuotâornijdume ESA väriastronautij škovlim álgá roovvâdmáánust

Euroop komovuotâornijdume ESA ive 2022 väriastronautin väljejum juávkku aalgât vuosmuu kyevti mánuppaje pištee škovlimohjelmis ESA Euroop Astronautkuávdáást (EAC) Kölnist roovvâdmáánust 2024. Škovlimpajeh sist láá ohtsis kulmâ.

Vuosmuš juávkku, moos kuleh vittâ astronaut, puátá EAC:n roovvâdmáánu 28. peeivi. Taan juávkun kuleh espajalâš Sara García Alonso, italialâš Andrea Patassa, ranskalâš Arnaud Prost, saksalâš Amelie Schoenenwald já tšekkilâš Aleš Svoboda.

Nubbe juávkku, moos kuleh nelji astronaut, aalgât uđđivemáánu 13. peeivi 2025. Taan juávkun kuleh stuorrâbritannialâš Meganne Christian, italialâš Anthea Comellini, stuorrâbritannialâš John McFall já nuorttâriijkâlâš Carmen Possnig.

Eres väriastronautijn Marcus Wandt já Sławosz Uznański lává jo meridum kirdemân. Marcus Wandt kiirdij komovuotâsajattâhân 18.1.–9.2.2024. Ive 2023 ESA raahtij sopâmuš Axiom Space -irâttâssáin Wandt kirdemist almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân. Sławosz Uznański vist kirdá tai tiäđui mield kiđđuv 2025. Sun lii suunâttâllum Axiom Mission 4 -kirdemân, mii lii priivaat kirdem almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân.

Vittâ karrieerastronaut – Sophie Adenot, Pablo Álvarez Fernández, Rosemary Coogan, Raphaël Liégeois já Marco Sieber – láá jo čođâldittám oovtâ ive pištee vuáđuškovliittâsâs. Sij valmâštuvvojii virgálávt cuáŋuimáánust 2024.

Puohah škovliittâsân vyelgee väriastronauteh láá moovtâ já vyerdih čuuvtij škovliittâsâs.

Vuosmuu tove škovliittâsâst fáárust lii meid para-astronaut. John McFall parttâšui viärráht moottorpyeráinis 19-ihásâžžân, já suu uálgisjyelgi lii taan luhottesvuođâ keežild amputistum. Sun lii eromâšávt hárjuttâllâm jyelgiprotesijnis tiäduttesvuođâst. Tääl ESA lii aalgâtmin olášuttemtutkâmuš, mon ulmen lii tutkâđ lämisulmuu piergim komovuođâst. Taan tutkâmušâst lii juurdân tutkâđ kirdemmääđhi tuáimeevuođâ, ucediđ riiskâid já tastoo meridiđ tutkâmij vuáđuld kirdemmääđhi olášuumist já toos vättee aašijn. McFall muštâl ESA-ESTEC ávus uvsâi peeivi näävt: ”Tääl ij lah vala vises, peesâm-uv mun kirdeđ, mut mun lam optimistlâš já tiäđust-uv tuáivum, et olášuttemtutkâm maŋa tot lämisolmooš, kote vuolgâttuvvoo komovuotân, liččim mun jieš.”

McFall iätá: ”Mun lam moovtâ ko puávtám juátkiđ hárjuttâllâm já ovdediđ taid tááiđuid, maid lam haahâm, já leđe fáárust sehe ESA astronautreeseervškovliittâsâst já FLYst! Olášuttemtutkâmuš lii eromâš jiäráskittee. Mun illá maašâm vyerdiđ, et puávtám puohčâliđ taid máhđulâšvuođáid, tuárjuđ Euroop uulmijd já leđe uássin taan uđđâ määđhist eenâb uásálistee komovuotâekosysteem kulij.”

Väriastronautškovliittâs siskeeld ESA oovtâ ive vuáđuškovliittâsohjelmân väljejum modulijd, maid karrieerastronauteh táválávt čođâlditeh. Škovliittâs addel väriastronautáid tááiđuid, moh tarbâšuvvojeh Euroop komovuotâtutkâm já tieđâlii tutkâm tuárjumân.

Väriastronautškovliittâs tuálá sistees teknisijd já operatiivlijd vuáđutááiđuid, komovuotâsysteemáid uápásmem sehe jiegâstpissoomhárjuttâsâid etitilij várás čääsist já tälviääigi. Ton lasseen väriastronauteh finnejeh komovuotâväzzimškovliittâs sehe piergâspuohčâlem ESA toimâsaajeest. Taat čääsivuálásâš škovlim simulist komovuotâväzzim komovuođâst, kuás astronauteh pyehtih hárjuttâllâđ lihâdem já toimâm komovuotâskiijpâ ulguubeln ovdâmerkkân talle ko lii tárbu tivvoođ monnii kriittisii uási teikâ stelliđ uđđâ piergâsijd almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân.

ESA hovdâ Josef Aschbacher lii moovtâ uđđâ äigimudo älgimist já astronautreeseerv oovdedmist. Suu mielâst taat juávkku visásmit tom, et Euroop piso njunošist taan jotelávt ovdáneijee syergist.

”Mij tuáivuttep ESA väriastronautáid tiervâpuáttim Euroop astronautkuávdážân. Taat meerhâš uđđâ lovo lehâstem Euroop komovuotâtutkâmuš ulmuid”, iätá ESA olmooš- já rooboottutkâmuš hovdâ Daniel Neuenschwander. Sun juátká: ”Taat škovliittâs ij lah suunâttâllum tuše astronautreeseerv pyeredem várás. Ton ulmen lii meid visásmittiđ tom, et Euroop piso puátteevuođâ komovuotâpargoi ovdâlinjáást, mii oovded syergi ovdánem já innovaatioid.”

Käldeeh:

– N° 53–2024: ESA Astronaut Reserve starts training in October (www.esa.int)

– NOTE for editors (esamultimedia.esa.int)

Kove: ESA

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...