Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld.

Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem čuoppâm lâi vala 568 000 eurod. Sämitigge lii porgâm korrâsávt čuoppâmij ucedem oovdân, já ovdil miärádâs tot teeivâi eereeb iärrás uáiviminister Petteri Orpoin, máttááttâs- já tave-eennâmlii ohtsâšpargominister Anders Adlercreutzáin, ovdâskoddejuávhui saavâjođetteijeiguin já aalmugovdâsteijeiguin.

– Mun halijdâm kijtteđ puohâid vaiguttempargoost. Mij luhostuim čielgiđ merideijeid, ete mon merhâšittee paijeel pele miljovn čuoppâm ličij Sämitiigán. Mij karttâp tiäđust-uv ain šeštiđ uáli jo ennuv, mutâ ep nuuvt ennuv ko algâaalgâst iävtuttui. Taat taha čuuvtij älkkeebin puáttee ive vuávám, Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi iätá.

Sämitige stivrâ lii tuhhiittâm rekinistmijd vuáháduttemtooimâin ihán 2025. Šiäštuh kyeskih haldâttâhkoloid, pargoviehâhaldâttâhkoloid, ekonomiahaldâttâhkoloid, Kielâkäldei já pargotiervâsvuotâkoloid.

– Mij lep hiälpáskâm tast, ete vuáháduttemtooimâi uássin mij ep taarbâš celkkiđ luovâs Sämitige pargeid, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitige olesbudjet lii suullân 10 miljovn eurod. Ive 2025 kulttuurjiešhaldâšem budjet lii 4,775 miljovn eurod. Ive 2024 vist tot lâi 4,968 miljovn eurod.

Staatâ budjetiävtuttâs kieđâvuššui čohčâmáánust, já budjet tuhhiittuvvoo ovdâskoddeest juovlâmáánust. Sämitige tievâsčuákkim áigu tuhhiittiđ Sämitige toimâvuávámbudjet ihán 2025 juovlâmáánu čuákkimist.

Käldee:

– Sämitige stivrâ meridij 193 000 euro vuáháduttemtooimâin (samediggi.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....