Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já pieijâđ suoggâm kesikurpiccai oolâ? Eidu taah šadoh láá eromâš heerkih kolmâ šooŋân. Mottoom ive toh kalmojii jo porgemáánu aalgâst, mut táválávt taid ferttee suojâliđ kolmâ šooŋâst tâi nuurrâđ meddâl piäldust majemustáá porgemáánu loopâst. Taan ive tile lii lamaš nubelágán. Liegâsvuotâ ij lah moonnâm aldagin 10 ceehi teikkâ ton vuálá ovdil čohčâmáánu pelimudo, já kesikurpiccah láá šoddâm lase já lase. Kieskâd mun nuurrim piäldust oppeet ohtsis nelji kiilu kesikurpiccaid. Muoi láán pelikuoimijnân puurrâm taan keesi jo nuuvt ennuv kesikurpiccaid, et forgâ tovâččij jo mielâ puurrâđ maidnii muide. Tom ij pyevti kuássin tiettiđ muuneeld, maht miinii šaddoid taan tove piergee: motomin piergee tuše ohtâ šaddo, motomin vist piergejeh masaba puoh šadoh, já tast šadda kesikurpiccatulve.

Kesikurpiccah

Majemui aaigij mun lam nuurrâm šaddoid piäldust jyehi oho. Kesikurpiccai lasseen láá puáttám meid persiljá, sipuleh, porkkaneh já mottoom kurkkâ-uv. Potákkijd mun lam kuáivum táárbu mield. Puoh porkkanšlaajah, sehe kuhes já jurbâ porkkaneh, láá šoddâm uáli pyereest.

Porkkaneh

Čohčâmáánu 19. peeivi lâi majemuš peivi piäldust. Talle muoi kuáivoim pajas puoh potákkijd já nuuráim puoh sipulijd sehe puoh eres puurrâmšaddoid, moh šaddoenâmist vala kávnojii. Tiäđust-uv tobbeen kávnojii lase kesikurpiccah, mut meid muáddi porkkan, persiljá já ohtâ kurkkâ. Sipuleh lijjii tuođâi ennuv. Taid muoi nuuráim kyevti já pele stuorrâ kävppiseehâ tievâ. Toh láá tääl hiäŋgáámin luptâstuvâst jyehi saajeest já kuškâmin. Jis sipuleh siäiluh siämmáá pyereest ko moonnâm ive, te toh láá vissásávt tuárvi ubâ ihán.

Sipuleh

Potákkeh-uv láá taan ive ennuv. Pottáákšlaajâin láá tuođâi lamaš iäruh. Colomba šoddâdij viehâ stuorrâ potákkijd, maid uážui kuáivuđ motomin uáli kieŋâlis saajeest. Carrera vuod lâi älkkeb kuáivuđ, tastko puoh potákkeh kávnojii alda ase. Nube tááhust toh paccii viehâ uccen. Mun jiem tieđe, liččii-uv toh vala šoddâm stuárráábin, jis muoi liččijm ištâdâm taid váhá tolebáá. Jyehi tááhust Colomba oro lemin taggaar pottáákšlaajâ, mii piergee jyehi ive pyereest. Potákkeh láá tääl kolmâkiällárist, mii luhhoost kávnoo vala mii táálust. Tast lii lamaš motomin saahâ, ete kolmâkiällárist šodâččij miinii eres soojijd, ko ”kihheen ij taggaar innig keevti”. Muu mielâst tot ličij kuittâg stuorrâ monâttâs, ko potákkeh siäiluh tobbeen pyereest čuávuváá kiiđâ räi.

Poitákkeh

Soorijd mun lam kiergânâm nuurrâđ mottoom verd, mut tääl toi äigi oro kuuloold nuhâmin. Čohčâmáánu 7. peeivi mun nuurrim tuurnâid merâriddoost. Jiem tieđe, leš-uv tot päikki Oulu áinoo turnâsaje, mut aainâs-uv tot oro lemin hirmâd piivnoh, ko tobbeen ain uáinojeh ulmuuh nurâmin tuurnâid. Muáddi ive tassaaš Oulu kaavpug vaidâlitteht čuolâi uási turnâmuorâin, mut luhhoost toh láá ceggust vala ton verd, et tobbeen kannat ain-uv eelliđ jyehi ive. Tuurnâi nuurrâm lii kal váhá váiváás hommá, tastko myerjih láá uceh já muorâst láá säägih, mut nube tááhust taid ij pyevti ige vissâ taarbâskin puurrâđ nuuvt ennuv ko maaŋgâid eres muorjijd. Tuurnâin lii piškeris smakkâ, já tain lii uáli jo ennuv c-vitamin. Mun laaviim pieijâđ tuurnâid uccâ sehhijn puolâšskaapin, já talle taid lii älkkee väldiđ mudágis mere já puurrâđ taid ain tyellitälli.

Tuurnah

Pihlejáámuorjijd vuod lii čuuvtij älkkeb nuurrâđ. Taan ive pihlejááh láá nuuvt tievâ muorjijn, et tai uávsih masa iä killáá muorjij tiädu. Motomin mun lam vuoššâm mottoom verd hilo pihlejáámuorjijn oovtâst omenijguin, mut smakkâ lii kal talle-uv viehâ riičâs. Taan ive mun keččâlim rähtiđ njálgáid, moid pottii hirmâd ennuv sukkâreh. Njálgáin šoddii aaibâs pyereh, mut toh sukkârnjaddeh ton verd, ete taid ij pyevti ennuv puurrâđ häävild. Oro, et šiev vyehi kevttiđ pihlejáámuorjijd purrâmuššân lii must vala kavnâhánnáá.

Njálgáh

Luptâstuvâst šaddeh vala majemuuh tomatteh. Toh láá-uv šoddâm taan keesi viehâ pyereest já uáli täsivávt, nuuvt ete toh láá ruápsudâm ain muáddi häävild. Toomaatšlaajah láá lamaš maaŋgah, mon huámmášij sehe tomattij häämist já ivneest já nube tááhust toi smaakâst. Lijjii tevkis, fiskis já ruopsis tomatteh, stuorrâ tomâtteh já kirsiktomatteh, já puohlágán máávuh.

Tomatteh
Tomatteh

Paprikah vuod láá ain-uv ruánááh. Šooŋah älgih leđe tommit čuáskáseh, ete mun vááldám paprikašado forgâ siisâ já tuáivum, et paprikah ruápsudeh vala.

Loopân mun muštâlâm vala, maht muu eennâmmyerjišaddo piergij. Mun kolvim tom njuhčâmáánu aalgâst. Tot šoodâi uáli jo hitásávt, mut tot kukkiiškuođij syeinimáánu pelimuddoost. Kukáin šoddii muáddi siemin myerji-uv. Mun jiem kal tieđe, kannat-uv taid innig kalveđ puáttee ive.

Eennâmmyerji

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...