Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá tääl Oulu ollâopâttuv ohtsâšpargo-ohtâvuođâi värirehtorin. Sun aalgât uđđâ toimâstis ive 2025 aalgâst. Haldâttâh jienâstij valjiimist, já Maaninen väljejui vuosmuin jienâstmáin. Sun finnij paijeel pele adelum jienâin.

Haldâttuv saavâjođetteijee Mikko Ayub muštâl, et Arto Maanisiist láá pyereh čááituh hovdân já värirehtorin toimâmist, já suu hárjánem uápis toimâpirrâsist addel šiev aalgâ rehtor tooimâst luhostuumân. Maaninen lii ovdebij roolijdiskijn huksim ohtsâšpargo pirâstittee ohtsâškoddeest, já sun lii meid huksim aalmugijkoskâsijd viärmáduvâid.

Arto Maaninen lii toimâm Oulu ollâopâttuv ohtsâšpargo-ohtâvuođâi värirehtorin juovlâmáánu 2017 rääjist. Ovdil taam sun tooimâi Teknologia tutkâmkuávdáá VTT tutkâmstivrimpargoin já tutkâmprofessorin. Maaninen lii ive 2004 rääjist lamaš Oulu ollâopâttuv epiorgaanlii kemia dooseent.

”Mun lam tuođâi ilolâš luáttámušâst já lam moovtâ algâttiđ rehtor pargoost. Mun puáđám porgâđ puoh maid puávtám muu čuovviittâm ollâopâttuv puátteevuođâ miänástume oovdân oovtâst ollâopâttuv pargovievváin”, Arto Maaninen muštâl.

Oulu ollâopâttuv haldâttâh leehâi rehtor tooimâ kesimáánu aalgâst. Meriááigán 26.7.2024 räi tooimâ lijjii uuccâm 20 occed.

Rehtor huávdee ollâopâttuv tooimâ já västid ollâopâttuv pargoi puátusijn já ekonomâlii tipšomist. Arto Maanisiist šadda ive 1958 vuáđudum Oulu ollâopâttuv oovcád rehtor.

Tääl tooimâst leijee rehtor mekaanisii prooseestekniik professor Jouko Niinimäki lii toimâm Oulu ollâopâttuv rehtorin kyehti toimâpaje ive 2015 rääjist.

Käldee:

– Oulun yliopiston uudeksi rehtoriksi on valittu Arto Maaninen (www.oulu.fi)

Kove: Mikko Törmänen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjävrilâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuorâid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...