Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá tääl Oulu ollâopâttuv ohtsâšpargo-ohtâvuođâi värirehtorin. Sun aalgât uđđâ toimâstis ive 2025 aalgâst. Haldâttâh jienâstij valjiimist, já Maaninen väljejui vuosmuin jienâstmáin. Sun finnij paijeel pele adelum jienâin.

Haldâttuv saavâjođetteijee Mikko Ayub muštâl, et Arto Maanisiist láá pyereh čááituh hovdân já värirehtorin toimâmist, já suu hárjánem uápis toimâpirrâsist addel šiev aalgâ rehtor tooimâst luhostuumân. Maaninen lii ovdebij roolijdiskijn huksim ohtsâšpargo pirâstittee ohtsâškoddeest, já sun lii meid huksim aalmugijkoskâsijd viärmáduvâid.

Arto Maaninen lii toimâm Oulu ollâopâttuv ohtsâšpargo-ohtâvuođâi värirehtorin juovlâmáánu 2017 rääjist. Ovdil taam sun tooimâi Teknologia tutkâmkuávdáá VTT tutkâmstivrimpargoin já tutkâmprofessorin. Maaninen lii ive 2004 rääjist lamaš Oulu ollâopâttuv epiorgaanlii kemia dooseent.

”Mun lam tuođâi ilolâš luáttámušâst já lam moovtâ algâttiđ rehtor pargoost. Mun puáđám porgâđ puoh maid puávtám muu čuovviittâm ollâopâttuv puátteevuođâ miänástume oovdân oovtâst ollâopâttuv pargovievváin”, Arto Maaninen muštâl.

Oulu ollâopâttuv haldâttâh leehâi rehtor tooimâ kesimáánu aalgâst. Meriááigán 26.7.2024 räi tooimâ lijjii uuccâm 20 occed.

Rehtor huávdee ollâopâttuv tooimâ já västid ollâopâttuv pargoi puátusijn já ekonomâlii tipšomist. Arto Maanisiist šadda ive 1958 vuáđudum Oulu ollâopâttuv oovcád rehtor.

Tääl tooimâst leijee rehtor mekaanisii prooseestekniik professor Jouko Niinimäki lii toimâm Oulu ollâopâttuv rehtorin kyehti toimâpaje ive 2015 rääjist.

Käldee:

– Oulun yliopiston uudeksi rehtoriksi on valittu Arto Maaninen (www.oulu.fi)

Kove: Mikko Törmänen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...