Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá tääl Oulu ollâopâttuv ohtsâšpargo-ohtâvuođâi värirehtorin. Sun aalgât uđđâ toimâstis ive 2025 aalgâst. Haldâttâh jienâstij valjiimist, já Maaninen väljejui vuosmuin jienâstmáin. Sun finnij paijeel pele adelum jienâin.

Haldâttuv saavâjođetteijee Mikko Ayub muštâl, et Arto Maanisiist láá pyereh čááituh hovdân já värirehtorin toimâmist, já suu hárjánem uápis toimâpirrâsist addel šiev aalgâ rehtor tooimâst luhostuumân. Maaninen lii ovdebij roolijdiskijn huksim ohtsâšpargo pirâstittee ohtsâškoddeest, já sun lii meid huksim aalmugijkoskâsijd viärmáduvâid.

Arto Maaninen lii toimâm Oulu ollâopâttuv ohtsâšpargo-ohtâvuođâi värirehtorin juovlâmáánu 2017 rääjist. Ovdil taam sun tooimâi Teknologia tutkâmkuávdáá VTT tutkâmstivrimpargoin já tutkâmprofessorin. Maaninen lii ive 2004 rääjist lamaš Oulu ollâopâttuv epiorgaanlii kemia dooseent.

”Mun lam tuođâi ilolâš luáttámušâst já lam moovtâ algâttiđ rehtor pargoost. Mun puáđám porgâđ puoh maid puávtám muu čuovviittâm ollâopâttuv puátteevuođâ miänástume oovdân oovtâst ollâopâttuv pargovievváin”, Arto Maaninen muštâl.

Oulu ollâopâttuv haldâttâh leehâi rehtor tooimâ kesimáánu aalgâst. Meriááigán 26.7.2024 räi tooimâ lijjii uuccâm 20 occed.

Rehtor huávdee ollâopâttuv tooimâ já västid ollâopâttuv pargoi puátusijn já ekonomâlii tipšomist. Arto Maanisiist šadda ive 1958 vuáđudum Oulu ollâopâttuv oovcád rehtor.

Tääl tooimâst leijee rehtor mekaanisii prooseestekniik professor Jouko Niinimäki lii toimâm Oulu ollâopâttuv rehtorin kyehti toimâpaje ive 2015 rääjist.

Käldee:

– Oulun yliopiston uudeksi rehtoriksi on valittu Arto Maaninen (www.oulu.fi)

Kove: Mikko Törmänen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...