Jienâčaittâlem sämikielân

Maggaar pargo lii jienâčaittâliđ algâalgâlâš kielân, ko tom verdid dubbampaargon kielâst nuubán? Mun lam peessâm keččâliđ jienâčaittâlem kyevti projektist, já kuohtuuh fiäráneh lijjii aaibâs jieškote-uvlágáneh. Ohtâ lâi Muumileevi dubbam, já nubbe lâi tavekielâg videospellâ, Skábma – Snowfall.

Dubbajeijee addel jienâs valmâš figurân

Mun lam peessâm keččâliđ Muumileevi dubbam moddii, ohtsis viiđâ nissoonhuáđđoo jienáin, kuulmâ kielân. Muumileevi (2019) algâalgâlâš versio lii sarnum eŋgâlâskielân, já ton dubbam lii ušom suullân siämmáálágán ko puoh dubbampargoh. Jurgâleijee lii vistig ráhtám jurgâlusâid, moh láá siämmáá kukkosiih ko algâalgâlii kielâst-uv, já jienâčaittâleijee pargo lii celkkiđ jurgâlus nuuvt, ete tot šiättá algâalgâláin kieláin siämmáá sajan. Čaittâlempargoost lii meiddei tehálâš tiettiđ, mii mainâsist lii eidu talle tábáhtuumin já mieldieelliđ tom, vâi čaittâleijee máttá čäittiđ rievtislágán tobdoid jieijâs jienâ peht.

Pyeremus dubbam ušom šadda talle, ko jienâčaittâleijee jienâ sulâstit algâalgâlii versio jienâ nuuvt ennuv ko máhđulâš. Muumileevi dubbajeijeeh kevttih mallin eŋgâlâskielâg versio, iäge om. suomâkielâg versio. Kielâversioin láá távjá merhâšittee iäruh. Ain ij kuittâg lah máhđulâš kavnâđ eidu tievâslii jienâ, já motomeh roolih väätih-uv tom, ete jienâ lii pággu mutteđ já tienuuvt čaittâliđ tiätu huáđđoo.

Muu rooli lâi Tuu-tik, kiäst lijjii tuš motomeh vuárusäänih oovtâ uásist. Mun váhá imâštellim tom rooli talle ko finnejim tast tiäđu, tastko mun tubdim Tuu-tik tuše puáris Muumileevi mainâsij peht, já tain Tuu-tik jienâ lii vyeligâš, rávhálâš já joba tiätunáál suhâpelettem. Meiddei uđđâ Muumileevi suomâkielâg versiost dubbajeijee jienâ lii suullân siämmáálágán. Muu jienâ ij lah eisigin taggaar, mutâ smiettim, ete amahân te mun máátám tonsullâsáin jienáin čaittâliđ. Eskin dubbamvisteest mun kuullim ton algâalgâlii, eŋgâlâskielâg versio jienâ, já iberdim tállán, mondiet mun lijjim väljejum ton roolin! Taggaar čuovâlis jienâ poođij must älkkeht.

Dubbampargoost ferttee čuuvtij vuáijuđ mainâsân. Kalga mättiđ čiärustiđ, povvâstiđ teikâ šohhoođ talle ko tárbu lii. Távjá kalga meiddei kiddiđ huámmášume toos, maht huáđđoo liihât njäälmis, vâi om. kuhes vokaleh šaddeh olmâ sajan. Tast ij jur lah saje improvistimân, ko kalga tárkká čuávvuđ stivrejeijee ravvuid. Mutâ tastko mun lam hárjánâm luuhâđ meiddei párnáikirjijd nuuvt, ete jyehi huáđđost lii jieijâs jienâ, te taggaar dubbamhommá lii uáli jo suotâs!

Sämikielâg speelâst jienâčaittâleijee lii eenâb-uv ko tuš jienâ

Tot nubbe jienâčaittâlemfiäráán lâi-uv uáli jo ereslágán. Skábma – Snowfall lii maailm vuosmuš ollásávt tavesämikielâg spellâ, já nuuvtpa lâi-uv stuorrâ äšši, ete tot palhâšui Nordic Game Awards 2023 -tábáhtuumeest kategoriain Tave-Enâmij pyeremus spellâ (Nordic Game of the Year) já pyeremus taaiđâ (Best Art).

Mun lam ilodâm jo tast, ete tággáár spellâ lii rahtum, já tast, ete sämikielâg spellâ lii uážžum nuuvt merhâšittee positiivlii huámmášume. Mutâ stuárráámus ilo šadda tast, ko mun peessim adeliđ jieččân jienâ joba kyevti figurân.

Speelâ lii ráhtám uccâ spellâstudioš Tamperest, RedStage Entertainment. Sij lijjii ucâmin jienâčaittâleijeid talle ko korona tiet ij puáhtám teivâđ ulmuiguin, já jienâkeččâlem uárnejui-uv káidusin. Sij uccii eromâšávt tagarijd čaittâleijeid, kiäh mättih mutteđ jieijâs jienâ, vâi ohtâ olmooš puávtáččij čaittâliđ eenâb ko oovtâ roolist. Muu roolin šoddii nuorâ nieidâ Suonjar (anarâškielân: Suonjâr) sehe suu ákku.

Ákkun ličij vissásávt heivim pyerebeht olmâ ákku, mutâ tot lâi tot äigi ko koronariskâ lâi ain tuođâlâš. Vissâ vuorâsulmuuh iä talle jur tuostâm uásálistiđ tágáráid projektáid. Meiddei speelâ rähteeh lijjii várugááh já halijdii suojâliđ sehe jienâčaittâleijeid já sii aldaulmuid taavdâst. Teiniahasâš Suonjar kale lâi muu mielâst munjin aaibâs nk. luándurooli!

Tehálumos äšši, mii toovâi muu nube jienâčaittâlempargo nuuvt ereslágánin ko Muumileevi dubbam, lâi tot ete spellâ ij lamaš talle vala ennuvgin animistum, ađai figurij lopâlâš häämi lâi ain sárguhánnáá. Speelâ rähteeh halijdii, ete algâalgâlâš vuárusanij ritmâ ličij luándulâš, taggaar tegu sämikielâst läävee leđe. Nuuvtpa sij vistig päddejii tavekielâg jienâčaittâleijei jienâ, já figurij lihâdem animistui eskin ton maŋa. Taat lâi-uv aaibâs nubelágán hástu. Ferttij tuođâi vuáijuđ ton roolin já smiettâđ, ete mahtsun taat fiiguur eđâččij täid vuárusaanijd. Ij puáhtám – ige tarbâšâmgin – kopijistiđ valmâš huáđđoo lattim já jienâtiädu. Mutâ jis sämikielân áigu rähtiđ maidnii, lâš-uv tot talle spellâ tâi veikkâ elleekove, te tot lâi muu mielâst eidu tot olmâ vyehi porgâđ tom.

Nubbe hástu šoodâi tast, ko speelâ rähteeh láin tiäđust-uv mieldi paddiimijn, já tyellittälli sunnust šoodâi juurdâ monnii uđđâ kuáhtáámist. Talle speelâ kietâčällee čälistij eŋgâlâskielân uđđâ vuárusaanijd, já mun jurgâlistim taid tavekielân já te päddejim taid njuolgist ton maŋa. Mun jiem lah kuássin porgâm jurgâleijen, já tienuuvt tot lâi aaibâs uđđâlágán fiäráán munjin. Tavekielâ ij lah muu eenikielâ, já motomin lijjim epivises tast, ete ciälhám-uv mun tääl puoh aaibâs olmânáál. Meiddei jurgâlusâin liččim váhá tuáivum, ete kiinii kielâčeepijd ličij puáhtám taid tärhistiđ. Speelâ jienâčaittâleijein ij kuittâg lah mihheen ohtsâš kuávlukielâid, já nuuvtpa mij puohah sárnup váhá jieččân náálá.

Kove: Ulpu Mattus-Kumpunen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...