Lâi aaibâs táválâš cuáŋuimáánu tuorâstâh káiduspargoost päikkitoimâttuvâst, mut aaibâs vyerdihánnáá tot muttui-uv kaastâpeivin.
Pargo vyelni lijjii Paje-Laapi Luándukuávdáá Siida ive ovdil valmâštum váldučáitálduv tievâsmitmeh. Luándudioraamai šlajânoomâid koolgâi tievâsmittiđ, já nuurrim noomâid maaŋgâ kielân jieččân pargoskipárân tuáijimpargo várás.
Ohtâ anarâškielâlijn noomâin oroi váilumin, ige nommâ kavnum kosten. Tot lâi Ocomâs-tuoddâr mučis rääsi, mon nommâ lii suomâkielân idänkeulankärki (Corvus campestris ssp. sordid).
Nuuvtpa meridim tärhistiđ kielâguru Marja-Liisa Olthuisist, ličij-uv suu tiäđust nommâ taan Ocomâš-tuoddâr vandârdeijeid uápis šlaajân. Taggaar ij kavnum. Mun finnejim Marja-Liisast vástádâssân koččâmâš ”Láá-uv iävtuttâsah?”.
Suomâkielâlâš, ucánjáhháá omâs nommâ lii jurgâlum šlaajâ tieđâlii noomâst. Tieđâlii noomâ vuáđđun láá kreikakieliih säänih oxys, ’terävä’ já tropis, ’keula’ teikkâ ’kärki’. Toh muštâleh liäđđus häämist. ’Itä’ vuod čuujoot áimusuundán, kost šlaajâ lii mijjân lavdâm.
Taam tiäđu suomâkielâlii noomâ etymologiast vuolgâttim Marja-Liisán já tuoivum, ete finniiččim macâttâspoostâst šiev noomâ. Taan tove poođij viestâ ”Iiskâ peri ton vuáđuld!” Te, iskim, já Marja-Liisa iävtuttij, ete tivom algâuási sajehaamijd. Tivvum iävtuttâs mield, já nommâ lâi vaalmâš.
Nuorttâčimmârääsi lâi nomâttum.
Taat savâstâllâm tábáhtui messenger-viestâpalvâlus peht. Hirmâd njyebžil! Anarâškielâ siärvádâh lii viehâ ucce, te kielâguruid tuástá väldiđ ohtâvuođâ. Nuorttâčimmârääsi kastui suullân 20 miinutist.
Iloin já kunnijâtmáin puávtám pahudiđ, et ijba ain ervid, moos virkosmittemkiävtu sierânâsäššitobdee piäságin uásálistiđ pargostis!
Kirsi Ukkonen
Kove: Kirsi Ukkonen