Lâi aaibâs táválâš cuáŋuimáánu tuorâstâh káiduspargoost päikkitoimâttuvâst, mut aaibâs vyerdihánnáá tot muttui-uv kaastâpeivin.
Pargo vyelni lijjii Paje-Laapi luándukuávdáá ive ovdil valmâštum váldučáitálduv tievâsmitmeh. Luándudioraamai šlajânoomâid koolgâi tievâsmittiđ, já mun nuurrim noomâid maaŋgâ kielân jieččân pargoskipárân tuáijimpargo várás.
Ohtâ anarâškielâlijn noomâin oroi váilumin, ige nommâ kavnum kosten. Tot lâi Ocomâštuoddâr mučis rääsi, mon nommâ lii suomâkielân ”idänkeulankärki” (Corvus campestris ssp. sordid).
Nuuvtpa mun meridim tärhistiđ kielâguru Marja-Liisa Olthuisist, ličij-uv suu tiäđust nommâ taan Ocomâštuoddâr šlaajân, mii lii uápis vandârdeijeid. Taggaar ij kavnum. Mun finnejim Marja-Liisast vástádâssân koččâmâš ”Láá-uv iävtuttâsah?”.
Suomâkielâlâš, ucánjáhháá omâs nommâ lii jurgâlum šlaajâ tieđâlii noomâst. Tieđâlii noomâ vuáđđun láá kreikakielâliih säänih oxys (su. terävä) já tropis (su. keula tâi kärki). Toh muštâleh liäđđus häämist. Sääni itä vuod čuujoot áimusuundán, kost šlaajâ lii mijjân lavdâm.
Taam tiäđu suomâkielâlii noomâ etymologiast mun vuolgâttim Marja-Liisan já tuoivum, ete finniiččim macâttâspoostâst šiev noomâ. Taan tove poođij viestâ ”Iiskâ peri ton vuáđuld!” Te mun iskim, já Marja-Liisa iävtuttij, ete tivom algâuási sajehaamijd. Mun tivvum iävtuttâs mield, já nommâ lâi vaalmâš.
Nuorttâčimmârääsi lâi nomâttum.
Taat savâstâllâm tábáhtui Messenger-viestâpalvâlus peht. Hirmâd njyebžil! Anarâškielâ siärvádâh lii viehâ ucce, te kielâguruid tuástá väldiđ ohtâvuođâ. Nuorttâčimmârääsi kastui suullân 20 minuttist.
Iloin já kunnijâtmáin mun puávtám pahudiđ, et ijba ain ervid, moos virkosmittemkiävtu sierânâsäššitobdee piäságin uásálistiđ pargostis!
Kirsi Ukkonen
Kove: Kirsi Ukkonen