Sierâirâttâs Mattel lii almostittám uđđâ Barbie-nuke, mast lii Down syndroom

Barbie-nukke, mast lii Down syndroom, vuávájui ohtsâšpargoost NDSS (National Down Syndrome Society) -ornijduumáin. Nuke pihtâsijn láá piäivááloddááh. Pihtâseh láá fiskâdeh já čuovjâdeh. Taah ivneh láá symbolliih, já toh muštâleh Down-tiäđulâšvuođâst. Nukke lii meiddei uánihub ko eres Barbie-nukeh. Mudoi-uv ton jiešnäälih já jiešvuođah láá vuávájum nuuvt, ete nukke sulâstit ulmuu, kiäst lii Down syndroom. Nukkeest lii meiddei čiäpáttist čiŋŋâ, mast láá kulmâ áŋálduv. Čiŋŋâ muštâl paijeelmiärálii kromosomist 21, mii lii syndroom tovâtteijee.

Mattel väritoimâttâshovdâ Lisa McKnight muštâl tiäđáttâsâst návt: ”Mii ulmen lii, ete puoh párnááh uáinih jieijâs Barbie-nukkeest. Mij meiddei halijdep, ete párnááh uáppih sierâdiđ nukijguin, moh iä lah siämmáánálásiih ko sij jieijah láá. Sierâdem puáhtá máttááttiđ empatia já ibárdâs eres ulmui kuáttá.”

NDSS-ornijdume president já toimâttâshovdâ Kandi Prickard iätá: ”Lâi kunnee vuáváđ Barbie-nuke ohtsâšpargoost Matteláin. Taat lii vuosmuš tohe, ko ulmuuh mii siärváduvâst pyehtih sierâdiđ nukkijn, mii niävttá siämmáálágánin ko sij-uv. Taat lii tehálâš äšši mijjân.”

Mattel lii ovdil árvuštâllum tast, ete Barbie-nukeh láá oovtpiäláliih já ete toh adeleh puástulágán kove nieidâi já nisonij roopâin. Eromâšávt 2000-lovvoost irâttâs lii puáhtám kavppijd uđđâ nuukijd, main láá jieškote-uvlágáneh liškeivneh já oskolduvah sehe maaŋgâhámásiih roopah. Ovdâmerkkân ive 2017 almostui Barbie-nukke, mast lii hijab-lijne uáivist, já ive 2019 vist nukke, mii čokkáá pyerástoovlist.

Sosiaallii mediast ulmuuh láá kijttâlâm nukkeest uáli jo ennuv, mutâ meiddei kriittisiih uáivileh láá lamaš. Ohtân suijân kritikáid lii tot, ete Barbie-nuke liškeivne lii vielgâd já tondiet nukke ij sulâstit siärváduv ulmuid tuárvi vijđásávt. Ulmuuh láá kritisistám meiddei tom, ete nuke jiešvuođah iä lah tuárvi ereslágáneh ko eres nuukijn. Ohtâ kriitiik lohtâs nuukij kávpálâšvuotân. Uđđâ Barbie-nukeh puátih vyebdimnáál Ovtâstum staatâin jyehi keesi já čoovčâ. Tondiet lii tárbu vuáváđ uđđâ nuukijd, vâi vuábdu lasaničij, já mučis säänih láá markkânistemvyehi. Kritikijn huolâhánnáá maaŋgâs láá liijká tuđâvááh toos, ete sij tâi sii aldasiih puáhtojeh uáinusân Barbie-nuke peht.

Käldee:

Barbie Introduces Its First Doll with Down Syndrome, Further Increasing Representation in the Toy Aisle (corporate.mattel.com)

Kove: Mattel

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...