Koskokko lâi maailm paijeelkulâttempeivi

Ubâ Eennâmpáálu paijeelkulâttempeivi lâi moonnâm koskoho porgemáánu 2. peeivi. Paijeelkulâttempeivi meerhâš äigipuudâ, kuás rekinistmij mield ulmui kulâttem mana paijeel Eennâmpáálu jyehi-ivváá ääpist pyevtittiđ luánduriggoduvâid. Paijeelkulâttem lii ohtâ merhâšitteemuin suujâin šoŋŋâdâhnubástusân já luándulappuumân. Paijeelkulâttempeivi lii rekinistum ive 1970 rääjist ain onnáá piäiván.

Paijeelkulâttempeeivih rekinistojeh meid sierâ enâmáid. Suomâst paijeelkulâttempeivi lii táválávt jo kiđđuv. Taan ive tot lâi njuhčâmáánu 31. peeivi. Ađai paijeelkulâttempeeivij äigipuudâi vuáđuld syemmiliih kulâtteh luánduriggoduvâid paijeel kuohtii jotelubbooht ko puoh enâmeh koskâmiärálávt. Sierâ enâmij já ubâ Eennâmpáálu paijeelkulâttempeeivijd ij pyevti verdidiđ aaibâs tievâslávt koskânis, mut kuittâg toh čäittih, ete Suomâst já eres ovdánâm enâmijn kulâttem lii stuárráb ko kievhibijn enâmijn, kost ij lah máhđulâšvuotâ kulâttiđ ko aaibâs velttidmettum pyevtittâsâid. Ive 2018 enâmustáá kulâtteijee enâmeh lijjii Qatar, Luxemburg já Ovtâstum arabiemiirikodeh. Riges oljostaatâ Qatarist paijeelkulâttempeivi lâi ton ive jo kuovâmáánu 8. peeivi. Stuárráábijn enâmijn paijeelkulâttempeivi lâi ton ive Ovtâstum staatâin njuhčâmáánu 15. peeivi, Ruošâst cuáŋuimáánu 21. peeivi, Saksaast vyesimáánu 2. peeivi já Kiinast kesimáánu 16. peeivi. Pyeremuuh enâmeh lijjii Vietnam, Marokko já Kirgisia, moi paijeelkulâttempeeivih lijjii eskin juovlâmáánu pelimuddoost tâi loopâst.

Käldeeh:

– Maailman ylikulutuspäivä on tänään – Suomen osuus ylikulutuksesta huomattavasti keskiarvoa suurempi (wwf.fi)

– Tässä ovat maailman suurimmat tuhlurit: 10 eniten luonnonvaroja kuluttavaa maata (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Khaing Nyein (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst. Majebaargâ 10.3. Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun...

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...