Koskokko lâi maailm paijeelkulâttempeivi

Ubâ eennâmpáálu paijeelkulâttempeivi lâi moonnâm koskoho, porgemáánu 2. peeivi. Paijeelkulâttempeivi meerhâš äigipuudâ, kuás rekinistmij mield ulmui kulâttem mana paijeel eennâmpáálu jyehi-ivváá ääpist pyevtittiđ luánduriggoduvâid. Paijeelkulâttem lii ohtâ merhâšitteemuin suujâin šoŋŋâdâhnubástusân já luándulappuumân. Paijeelkulâttempeivi lii rekinistum ive 1970 rääjist ain onnáá piäiván.

Paijeelkulâttempeeivih rekinistojeh meid sierâ enâmáid. Suomâst paijeelkulâttempeivi lii táválávt jo kiđđuv. Taan ive tot lâi njuhčâmáánu 31. peeivi. Ađai paijeelkulâttempeeivij äigipuudâi vuáđuld syemmiliih kulâtteh luánduriggoduvâid paijeel kuohtii jotelubbooht ko puoh enâmeh koskâmiärálávt. Sierâ enâmij já ubâ eennâmpáálu paijeelkulâttempeeivijd ij pyevti verdidiđ aaibâs tievâslávt koskânis, mut kuittâg toh čäittih, ete Suomâst já eres ovdánâm enâmijn kulâttem lii stuárráb ko kievhib enâmijn, kost ij lah máhđulâšvuotâ kulâttiđ ko aaibâs velttidmettum pyevtittâsâid. Ive 2018 enâmustáá kulâtteijee enâmeh lijjii Qatar, Luxemburg já Ovtâstum arabiemiirikodeh. Riges oljostaatâ Qatarist paijeelkulâttempeivi lâi ton ive jo kuovâmáánu 8. peeivi. Stuárráábijn enâmijn paijeelkulâttempeivi lâi ton ive Ovtâstum staatâin njuhčâmáánu 15. peeivi, Ruošâst cuáŋuimáánu 21. peeivi, Saksaast vyesimáánu 2. peeivi já Kiinast kesimáánu 16. peeivi. Pyeremuuh enâmeh lijjii Vietnam, Marokko já Kirgisia, moi paijeelkulâttempeeivih lijjii eskin juovlâmáánu pelimuddoost tâi loopâst.

Käldeeh:

– Maailman ylikulutuspäivä on tänään – Suomen osuus ylikulutuksesta huomattavasti keskiarvoa suurempi (wwf.fi)

– Tässä ovat maailman suurimmat tuhlurit: 10 eniten luonnonvaroja kuluttavaa maata (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Khaing Nyein (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Louhivesist šoddii kuhes ääigi maŋa oppeet saimaanuárjučiivgah

Louhivesist Mikkelist láá maaŋgâlov ive maŋa oppeet šoddâm saimaanuárjučiivgah. Rävissaimaanuárjuh lijjii oinum Louhivesist jo muádi ive ääigi, mut taan kiiđâ huámmášui, et nelji nuárjučiivgâ...

Sämikielâi káidusmáttááttâsân láá almottâttâm paijeel 200 uápped

Sämikielâi káidusmáttááttâsân iivij 2024–2025 láá almottâttâm ohtsis 205 uápped. Kulmâ sämikielâ láá máttááttum pirrâ Suomâ jo ive 2018 rääjist. Čohčuv kuuđâd luuhâmive älgidijn káidusmáttááttâs...

Täärhist čujottâsâd, jis tun lah jienâvuoigâdvuođâlâš Sämitiggevaaljâin

Sämitigge muštoot, et vaaljâäššikiirjij vuolgâttem várás lii tehálâš, ete Sämitige vaaljâlävdikoddeest lii olmâ čujottâs puoh Sämitiggevaaljâin jienâvuoigâdvuođâlijn. Vaaljâäššikirjeh taan kesimáánu Sämitiggevaaljáid vuolgâttuvvojeh 3.6.2024 rääjist...

Škovlâpsykologeh láá härviniih tavveen – säminuoráid kávnoo kuittâg iše, joba jieijâs kielân

Nuorah vajeh viehâ pyereest Säämist. Návt kavnâtteh nuorâi jiegâlijn torjuin já iššijn pargee áámmátulmuuh. Nuorâiguin pargee áámmátliih kuittâg uáinih kyehti sierâ juávhu: oovtâ juávhust láá...

Maailmist kiävttoo tääl eenâb ruttâ eennâmpiäluštmân ko kuássin ovdil

Masa ubâ maailmist kevttui moonnâm ive eenâb ruttâ eennâmpiäluštmân ko ovdebái iivij, čiälgá Tukholma almugijkoskâsâš ráávhuinstituut (SIPRI) raportist. Ive 2023 maailm puoh enâmeh kevttii ohtsis...