Markus Juutinen lii nágáttâllâm nuorttâlâškielâ kielâkontaktijn

Markus Juutinen lii nágáttâllâm nuorttâlâškielâ kielâkontaktijn Oulu ollâopâttuvâst roovvâdmáánu 28. peeivi 2023. Markus lii čielgâ savolâš fennougrist. Sun puátá Kuopiost, já suu vaanhimeh já suu suuhâ kukkeláá-uv puátih puohah Tave-Savost. 1700-lovvoost sust kávnoo suuhâ meid Maadâ-Savost. Markus lijkkoo suhâtutkâmân, já sun tiätá, et pegâlmâs Itkosii viljâžeh lijjii suu ááhu 9. viljâpeleh. Meiddei Annika Pasanen lii sunjin kukkeláá hyelkki. Markusân savokielâ lii tehelâš, já tyellittälli sun čaalâš savokielân.

Markus lii spesialistum maaŋgâ suomâ-ugrâlii kielân. Eromâšávt suu vááimu alda láá sämikielah, eromâšávt nuorttâlâškielâ. Sun muštâl, et sun halijdij porgâškyettiđ nuorttâlâškielâ oovdân tondiet ko nuorttâlâškielâ ij talle tutkum ollágin. Anarâškielâ tile lâi čuuvtij pyereeb. Markus lii jieš lamaš kieddipargoost Kärjilist, já sun ooinij kärjilkielâ já nuorttâlâškielâ ohtâvuođâ.

Nuorttâmeerâsyemmilijn kielâin Markus sárnu virokielâ já kärjilkielâ, já suu nubben päikkikiellân lii uŋgarkielâ, tastko suu pelikyeimi lii uŋgarlâš. Markus muštâl, et sun máttá mottoom muudon meid marikielâ, já suu juurdân ličij almostittiđ Erkki Itkosii marilâšteevstâid, maid Itkonen lii nuurrâm suátifaaŋgâin suátiääigi. Siämmáánáál komiteevstah láá nurrum já almostittum ovdil taam.

Nuorttâlâškielâ uáppest kielâ njunošäššitobden

Ko juurdâš Markus Juutisii nuorâ totken, puáhtá tuše ihástâllâđ, mon jotelávt sun lii šoddâm nuorttâlâškielâ uáppest kielâ njunošäššitobden. Pargopaarrân sun noomât Oulu ollâopâttuv ollâopâttâhmáttáátteijee Miika Lehtisii.

Markus muštâl, et suoi Miikain máttááttâláin nuorttâlâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást Anarist luuhâmpaje 2013–14 ääigi. Markus vuolgij eidu talle Anarân, tastko sun smietâi, et ij máhđulávt innig puáđi nubbe máhđulâšvuotâ tággáár luuhâmpajan, kuás puáhtá luuhâđ nuorttâlâškielâ ubâ ive. Markus povvâst, et talle sun sirdui Uŋgarist Kärjilân já Kärjilist ain Marieennâm peht Anarân. Suu mielâst Aanaar ihe lâi suotâs já mielâkiddiivâš, já Tiina Sanila-Aikio lâi šiev máttáátteijee. Suu luuhâmskippáár já tááláš pargoskippáár Miika Lehtinen lâi sunjin šiev luuhâmveerdi ton-uv tááhust, et suoi koskânis kištottâláin, kuábáš sunnust uáppá pyerebeht nuorttâlâškielâ. Suoi kuohtuuh lává kielâčeepih já oppâv kielâid uáli älkkeht.

Markus já Miika uážžoin stuorrâ kunnee ive 2014, tastko suoi kuohtuuh väljejuin ive nuorttâlâžžân. Markusân taat kale heivij, mut sun vyeligávt smietâi, et ij sun vala lam nuuvtkin ennuv kiergânâm porgâđ nuorttâlâškielâ já kulttuur oovdân. Suu mielâst suullân love ive keččin palhâšume faallâm ličij lamaš ennuv äigikyevdilub. Tääl sun iätá, et sun lii irâttâm leđe palhâšume árvusâš já porgâđ nuorttâlij oovdân. Palhâšume finnim lâi suu mielâst fiijnâ tobdo já sunnui Miikain meid stuorrâ kunnee.

Markus lii máttááttâm nuorttâlâškielâ Oulu ollâopâttuvâst, já tääl-uv sun iätá, et uáppeeh láá ennuv: ovdâmerkkân nuorttâlâškielâ vuáđukuursâ 2 láá čuávumin ohtsis 15 uápped.

Markus totká nuorttâlâškielâ Tuurku ollâopâttuvâst Jussi Ylikoski nelji ive pištee projektist ”Koltansaamen kielioppi kolttasaamelaisille: koltansaamen deskriptiivinen referenssikielioppi” ađai ”Nuorttâlâškielâ kielâoppâ nuorttâláid: nuorttâlâškielâ deskriptiivlâš referenskielâoppâ”. Taat haahâ lii Suomâ Akatemia ruttâdem proojeekt. Tutkâmjuávkku lii taan räi čáállám motomijd artikkâlijd, porgâm vuáđupargoid já čokkim oohtân ovdebáid tutkâmijd. Tääl juávkku lii pesâmin čäälliđ eidusii kielâoopâ, vistig aašijn, moh láá jo tutkum. Siämmást juávkku čuákkee uđđâ tiäđu. Ulmen juávhust lii čäälliđ nuuvt tievâslii suomâkielâlii kielâoopâ ko máhđulâš, vuosâsajasávt kielâ máttááttâlleid mut nubben meid totkei kiävtun. Kielâoppâ čálloo nuuvt čielgâsávt já ohtâkiärdánávt ko máhđulâš, iäge tast kevttuu muálkkáás teermah. Ulmen lii čäälliđ kielâoopâ tieđâlávt mut meid älkkeht. Kielâoopân puátá meid nuorttâlâškielâ rááhtus já kielâ ovdánem kielâhistorjálii uáinust tááláá tilán. Fáárust lii kielâ variaatio, meid ton perspektiivist, maht ovdil lii lamaš já maht tääl, já fáárust lii meid uđđâ sárnoi kielâ.

Ovdil Markus tutkâmuš láá almostum kyehti náguskirje, moh vuájuh tuše nuorttâlâškielân:
Zita McRobbie-Utasi tuuđhâi nuorttâlâškielâ kukkodâhmolsomijd, já Timothy Feist čaalij kielâoopâ. Meid pegâlmâs Itkosii viljâžeh T.I. Itkonen já Erkki Itkonen tuđháin nuorttâlâškielâ náguskirjestis eres sämikielâi lasseen. Meiddei nuorttâlij historjást já sosiologiast láá rahtum náguskirjeh.

Náguskirje

Markus Juutisii náguskirje nommâ lii ”Koltansaamen kielikontaktit. Vähemmistökieli muuttuvassa kieliympäristössä” ađai ”Nuorttâlâškielâ kielâkontakteh. Ucceeblovokielâ muttojeijee kielâpirrâsist”. Suu vuástánágáttâllen tooimâi professor Trond Trosterud UiT Taažâ arktisii ollâopâttuvâst. Kustosin tooimâi Oulu ollâopâttuv sämikielâ professor Ante Aikio.

Markusân lii pááccám šiev mušto jieijâs nágustilálâšvuođâst. Sun lijkkui tien tábáhtumán čuuvtij. ”Must lâi hirmâd šiev vuástánágáttâllee”, sun rámmoo. ”Sun ij koijâdâm must älkkees koččâmušâid pic haastij muu. Talle mun kolgim muštâliđ vijđásubbooht aašijn. Ličij lamaš suotâs ain juátkiđ suin savâstâllâm. Lâi suotâs, et pääihi alne já káidusin lijjii maaŋgah perustum kuldâleijeeh”, Markus illood.

Markus halijdij olssis vijđes fáádá, tastko sun lii perustum maaŋgâmuđusijn aašijn. Suu mielâst maaŋgâ ääši tutkâmist já ovtâstitmist lii eenâb ävkki ko tast, jis sun ličij vuáijum tuše oovtâ áášán.

Markus čáálá náguskirjees abstraktist nuorttâlij vijđes kontaktijn näävt: ”Vistig-uv nuorttâlâškielâ sárnumkuávlu uulâi 1800-lovo aalgâst nuorttân kieldâsämikielâ sárnumkuávlun, mäddin äkkilsämikielân, maadâviestârist kiemâsämikielân, uárjin já taveviestârist tavesämikielâ sárnumkuávloid, mon lasseen tavesämikielâ sárnoo sämmiliih värrejii eromâšávt 1800-lovvoost Maadâ-Vaarjâgân já Piäccám riddokuávloid, moh kullii nuorttâlâškielâ váldukuávlun. Eres sämmilij lasseen nuorttâlijn já sii maddârijn lijjii kontakteh Vaarjâgvuonâ já vijđásubbooht-uv Tave-Jieŋâmeerâ riddoost meid skandinaavlijgijn. Nubenáál ko viestârpele sämmilâšjuávhuigijn, nuorttâlijn lijjii noonâ kontakteh kärjillijgijn já ryeššilijgijn. Nuorttiipele nuorttâlij tááhust ohtâvuođah ryeššiláid juátkojeh ain, mut stuárráámus uási sist lii tääl kielâlávt assimilistum ryeššilijgijn. Tarto ráávhusopâmušâst ive 1920 Suomân lohtum Piäccám kuávlust iälustâm nuorttâlij kontakteh ryeššilijgijn potkânii tievâslávt. Sii tááhust tehelumos kontaktkiellân ruoššâkielâ sajan poođij suomâkielâ.”

Náguskirjeest láá nelji artikkâl, moh kieđâvušeh kielâkontaktijd jieškote-uv jieijâs uáinust, já artikkâlijd čana oohtân vijđes laiđiittâsuási, mii addel ubâlii uáinu muttojeijee kielâpirrâs vaiguttâsâst nuorttâlâškielân. Sun vuáđuštâl sierâ uáinuid toin naalijn, et sun lii halijdâm karttiđ nuorttâlâškielâ kielâkontaktijd maaŋgâ vuolgâsaajeest.

Náguskirje vuosmuš artikkâl ”Koltansaamen myönteiset ja kielteiset fokuspartikkelit” ađai ”Nuorttâlâškielâ mieđetteijee já kieldee fokuspartikkâleh” kieđâvuš noomâs mield nuorttâlâškielâ mieđetteijee já kieldee fokuspartikkâlijd, toi historjálii tuáváá já kiävtu nubástume muttojeijee kielâpirrâsist. Tutkâmuš čáittá, et nuorttâlâškielâst kávnojeh ennuv sierâ kielâin luávnejum fokuspartikkâleh, moi kiävttu lii nubástum kielâkontaktij vaiguttâsâst.

Nube artikkâlist ”Koltansaamen Näätämön murteen ja merisaamen välinen koodien sekoittuminen vuonna 1920” ađai ”Nuorttâlâškielâ Njiävđám kuávlukielâ já merâsämikielâ koskâsâš koodij siävuttum ive 1920” Markus Juutinen totká nuorttâlâškielâ já merâsämikielâ koskâsii koodij siävuttum. Taat amnâstâh lii čuákkejum kyevti nuorttâliist. Tutkâmuš tuođâšt, et teevstah aneh sistees kulmâ sierâ register, main kielah ovtâstittojeh maaŋgânáál. Kuohtui sárnoi kielâst vuáttojeh säneh, maid puáhtá anneeđ nuorttâlâškielâ já merâsämikielâ hybridhäämmin.

Kuálmád artikkâl ”The fourth-person verb forms in Skolt Saami” ađai ”Niäljád persovn verbâhäämih nuorttâlâškielâst” kovvee nuorttâlâškielâ impersonaallii niäljád persovn já ton kiävtu varijistem sierâ kielâpirrâsijn. Ton lasseen tutkâmuš kovvee maaŋgâlovo kuálmád persovn kevttim impersonaalin.

Niäljád artikkâlist ”Russian loanwords in Skolt Saami” ađai ”Ruoššâkielâ lovnâsäneh nuorttâlâškielâst” Markus Juutinen liäkká nuorttâlâškielâ ruoššâkielâst luávnejum saanijd. Sun tuođâšt jienâdâhopâlávt, et stuárráámus uási ruoššâkielâlijn lovnâsaanijn láá puáttám ruoššâkielâ maadâviestârkuávlukielâin 1600-lovo maŋa. Jienâdâhoopâ lasseen Markus Juutinen totká lovnâi adaptistem nuorttâlâškielân, já sun meid analysist lovnâsanij semantiik adai merhâšume. Sun puáhtá oovdân suullân 150 uđđâ ruoššâkielâ lovnâd. Tutkâmušâstis sun čáittá, et kielâkontakteh láá vaiguttâm puoh kielâtaasijd. Pirâstittee sämikielâi vaiguttâs uáinoo eromâšávt jienâdâhoopâst, tastko sämikielâi kooskâst láá levânâm jienâdâhnubástusah. Skandinaavlâš vaiguttâs räijejuvvoo tuše säniráájun, ko vist kärjilkielâst, ruoššâkielâst já suomâkielâst láá luoihâttum meid morfologia já ceelhâoppâ.

Nuorttâlâškielâ puátteevuotâ

Sun uáiná nuorttâlâškielâ puátteevuođâ tagarin, et tot loppeed maidnii. ”Uđđâ kielâsárnooh puátih ubâ ääigi, já sij láá vuorâsulmuuh. Helsig já Tuurku ollâopâttuvâin puátih eresmuđusiih kielâmätteeh ko Oulust.” Markus illood meid tast, et tääl láá pärniperruuh, kiäh kevttih päikkikiellân nuorttâlâškielâ. Avelist kielâpiervâl lii tievâ. Taat puoh sárnu ton peeleest, et kielâ annoo áárvust. Tääl materiaaltile-uv lii puárránmin já láá meid kielâpargeeh.

Markus noomât tom, et Taažâst Njiävđámist lii nuorttâlij museo já Taažâ nuorttâlijn uđđâ servi Norrõs. Meid nuorttâlâš pihtâseh já muusik uáinojeh já kullojeh eenâb, já uđđâ kielâsárnooh kevttih koskânis sämikielâ. Markus noomât meiddei tom, et luándulávt taan ääigi monâttuvvojeh noonâ kielâsárnooh, já sajan puátih uđđâ kielâsárnooh, kiäi kielâtáiđu lii hiäjub, adai kielâ tile muttoo. Sun noomât anarâškielâ pyerrin ovdâmerkkân meid nuorttâlâškielâ iäláskitmân. Aanaar já Avveel láá ovdáneijee sajeh, mut Čevetjäävrist láá jieijâs háástuh, tastko tobbeen iä jur lah pargosajeh. Kielâpiervâl lii kuittâg merhâšittee saje meid nuorttâlâškielâ sirdemist suhâpuolvâst nuubán.

Jotkâtutkâmušah vyerdimin totkee

Náguskirjetutkâmuš maŋa Markus Juutinen lii jo korrâ liävttoin vuáváámin jotkâtutkâmušâid, mut sun smiättá, et sust iä val tääiđi leđe čielgâ jurduuh tast, magareh toh kolgâččii leđe. Sust ij lah tuše ohtâ jiellâhfáddá, pic sun lii perustum maaŋgâ ääšist. Sun noomât, et eidu tääl kielâoppâ lii puoh tehelumos. Ton lasseen sun haalijd čäälliđ maaŋgâmuđusijd artikkâlijd, já sun iätá, et sämikielâi kielâhistorjá kiäsut suu já ton peht meid sämmilij já eromâšávt nuorttâlij historjá já evakkoääigih. Aldahistorjást sun noomât Čevetjäävri asâidittemhistorjá. Sun haalijd tutkâđ maaŋgâid fáádáid, mii kuás-uv sáttoo suu enâmustáá kiäsuttiđ. ”Toin naalijn uáppá eenâb”, Markus čielgee.

Tutkâm vissásávt ovdán-uv Markus kieđâin. Sun kovvee jieijâs kielâtiettuu dekatlonistin, kote kárttá mättiđ veikâ maid: kielâ lasseen meid historjá já kulttuur. ”Taat ij lah mihheen mieigâmstovlitiettuid, pic totkest kalgeh leđe pyereh ohtâvuođah kielâsiärvusân já kalga piergiittâllâđ maaŋgâmuđusijn ulmuigijn, vâi tutkâmušâst piergee.” Taam lii älkkee oskođ.

Anarâš aavis tuáivut Markusân ennuv luho tuáhtártotkos čođâlditmist já tutkâmmoovtâ ain ovdâskulij uđđâ tutkâmfádáigijn já pargoost nuorttâlâškielâ pyerrin.