Maadâurbe­sorme koddá peesijd Tuurku suáluikuávlust

Turun sanomat -lostâ čáálá tast, et peesih jäämih Tuurku suáluikuávlust. Ton tyehin lii muorâid koddee maadâurbesorme-nommâsâš kuobârtavdâ (suomâkielân etelänversosurma). Taavdâ toovât Diplodia sapinea -kuobâr, mon nommâ sämikielân puávtáččij leđe veik peciurbe­rottokuobâr.

Luánduvärikuávdáá mield peciurbe­rottokuobâr kavnui vuosmuu keerdi Suomâst ive 2021. Koškes já pakkâ keesih jodálmitteh kuobbâr muttum taavdâtovâtteijen, kuás tavdâ puáhtá älkkeebeht njuorâdiđ muorâ cevzimnaavcâid. Maadâurbesorme kávnoo eromâšávt muorâin, moh láá killám koškásist.

Tuurku kuávlust Paraisiist, Nauvost, Korppoost, Houtskarist já Iniöst láá jo tuhátteh jáámmám muorah. Luánduvärikuávdáá totkeeh irâtteh selvâttiđ taavdâ tovâtteijee kuobbâr levânem.

Ovdil ive 2021 maadâurbesorme lii kavnum Suomâst kiävuin, main tot lii kiävttám ravâdin jáámmám orgaanlii amnâs. Ton lasseen tot lii kavnum meid peesi ihešoddâmkeerdijn, main iä lah vuottum magarehkin puáccámmeerhah.

Maadâurbesorme meerhah láá eereeb iärrás maddust ruškodeijee kuácceeh já viärráábijn tábáhtusâin ruškodeijee kierruuh-uv. Maadâurbesorme lii táválâš muorâid koddee tavdâ Koskâ-Euroopist. Vuosmuuh maadâurbesorme tovâttem taavdah kávnojii Vuáládâhenâmijn 1980-lovvoost. Saksaast Meccitutkâmlágádâs perustuuškuođij almonist 2010-lovvoost.

Käldeeh:

– Männyt kuolevat pystyyn saaristossa – taudin takana on sieni, jonka tutkijat pelkäävät leviävän pian laajalle Suomessa (www.ts.fi)

– Diplodia sapinea (gd.eppo.int)

– Ilmastonmuutos etenee mäntyihin (kordelin.fi)

Kove: Pauli Rämö

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...