Maadâurbe­sorme koddá peesijd Tuurku suáluikuávlust

Turun sanomat -lostâ čáálá tast, et peesih jäämih Tuurku suáluikuávlust. Ton tyehin lii muorâid koddee maadâurbesorme-nommâsâš kuobârtavdâ (suomâkielân etelänversosurma). Taavdâ toovât Diplodia sapinea -kuobâr, mon nommâ sämikielân puávtáččij leđe veik peciurbe­rottokuobâr.

Luánduvärikuávdáá mield peciurbe­rottokuobâr kavnui vuosmuu keerdi Suomâst ive 2021. Koškes já pakkâ keesih jodálmitteh kuobbâr muttum taavdâtovâtteijen, kuás tavdâ puáhtá älkkeebeht njuorâdiđ muorâ cevzimnaavcâid. Maadâurbesorme kávnoo eromâšávt muorâin, moh láá killám koškásist.

Tuurku kuávlust Paraisiist, Nauvost, Korppoost, Houtskarist já Iniöst láá jo tuhátteh jáámmám muorah. Luánduvärikuávdáá totkeeh irâtteh selvâttiđ taavdâ tovâtteijee kuobbâr levânem.

Ovdil ive 2021 maadâurbesorme lii kavnum Suomâst kiävuin, main tot lii kiävttám ravâdin jáámmám orgaanlii amnâs. Ton lasseen tot lii kavnum meid peesi ihešoddâmkeerdijn, main iä lah vuottum magarehkin puáccámmeerhah.

Maadâurbesorme meerhah láá eereeb iärrás maddust ruškodeijee kuácceeh já viärráábijn tábáhtusâin ruškodeijee kierruuh-uv. Maadâurbesorme lii táválâš muorâid koddee tavdâ Koskâ-Euroopist. Vuosmuuh maadâurbesorme tovâttem taavdah kávnojii Vuáládâhenâmijn 1980-lovvoost. Saksaast Meccitutkâmlágádâs perustuuškuođij almonist 2010-lovvoost.

Käldeeh:

– Männyt kuolevat pystyyn saaristossa – taudin takana on sieni, jonka tutkijat pelkäävät leviävän pian laajalle Suomessa (www.ts.fi)

– Diplodia sapinea (gd.eppo.int)

– Ilmastonmuutos etenee mäntyihin (kordelin.fi)

Kove: Pauli Rämö

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...