Suomâ kiddee lase rääji­rastal­dittem­soojijd vástuppeeivi

Staatârääđi lii meridâm kiddiđ meid Kuáccám, Sala já Vartius rääjirastaldittemsoojijd nuorttârääji alne vástuppeeivi 24.11.2023 tijme 00.00 rääjist. Puoh nuorttârääji rastalditmeh tábáhtuveh Räji-Joovsep rääjirastaldittemsaajeest. Äšši meridui 22.11.2023 staatârääđi paijeelmiärálii čuákkimist. Miärádâs lii vyeimist 23.12.2023 räi.

Enâmân siisâpuáttim Suomâ nuorttârääji alne lii jotkum ovdebáin raijiittâsâin huolâhánnáá já vijđánâm meid eres rääjirastaldittemsoojijd. Haldâttuv já virgeomâhái áárvu mield koskâomijgijn enâmânpuáttim Ruošâst já ton vijđánem tovâtteh stuorrâ uhke aalmuglii torvolâšvuotân já almolii oornigân.

Räjikosáttuv já eres virgeomâhái aiccâmij já toi finnim tiäđui mield lii čielgâs, et vieres staatâ virgeomâháin já eres tuáimein lii uási rääji rastaldittám ulmui iššeedmist Suomân pesâmist. Koččâmuš lii almonist, mon Ruošâ virgeomâhááh syevih já spiehâsteh ovdebáin vuovijn. Toos lohtâs meid aalmugijkoskâsâš rikolâšvuotâ.

Suomân láá porgemáánu rääjist puáttám suullân 700 kuálmád eennâm ässed viisumttáá nuorttârääji rääjirastaldittemsojij peht. Taah ulmuuh láá áánnum torvosaje Suomâst.

Puoh nuorttârääji rastalditmeh kuávdásmittojeh Räji-Joovsepân

Suomâ já Ruošâ nuorttârääji rastalditteeh kalgeh kevttiđ Räji-Joovsep rääjirastaldittemsaje nuuvt kuhháá ko miärádâs lii vyeimist. Aalmugijkoskâsii suojâlem uuccâm ij lah máhđulâš eres saajeest Suomâ já Ruošâ koskâsii eennâmrääji alne.

Miärádâs vuáđuduvá räjikosáttâhlaahân

Räjikosáttâhlaavâ 16. ceehi mield staatârääđi puáhtá meridiđ rääjirastaldittemsaje kiddiimist merikoskâsávt teikâ tuáistáážân, jis kiddim lii velttidmettum almolii oornigân, aalmuglii torvolâšvuotân teikâ aalmugtiervâsvuotân kyeskee uhke tuástum keežild. Staatârääđi puáhtá táárbu mield meid meridiđ aalmugijkoskâsii suojâlem kuávdásmitmist oovtâ teikâ maaŋgâ rääjirastaldittemsajan.

Staatârääđi čuávu nuorttârääji tile ohtsâšpargoost virgeomâháigijn. Miärádâs macâttuvvoo teikâ nubástittoo, jis tile muttoo.

Käldee:

– Suomi sulkee lisää rajanylityspaikkoja (valtioneuvosto.fi)

Kove: kallerna (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...