Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmrääji piso kiddâ vala kyehti mánuppaje

Staatârääđi lii meridâm, et Suomâ já Ruošâ eennâmrääji räjijotteemsajeh pisoh ain kiddâ 14.4.2024 räi. Almugijkoskâsii suojâlem ij pyevti uuccâđ Suomâ já Ruošâ koskâsii eennâmrääji alne. Ääšist meridui staatârääđi čokkânmist 8.2.2024.

Tääl tohhum miärádâs juátká nuorttârääji tievâslii kiddim kuovttijn mánuppoojijn. Virgeomâhâsâi tiäđui mield lii vyerdittettee, et kuálmádij enâmij ulmui enâmânpuáttim jotkuuččij tállân uđđâsist, jis rääji rastaldittemsajeh lekkuuččii.

Ruošâ rääji aldasijn orodeh mii tiäđui mield ucemustáá čyeđeh mut máhđulávt tuhátteh sirdoliih, kiäh vyerdih máhđulâšvuođâ juátkiđ Suomân, paahud sisminister Mari Rantanen.

Nuorttârääji tievâslii kiddim juátkim lii addiittetteht ahheev eromâšávt tagaráid Suomâst ässee ulmuid, kiäin láá perruujesâneh já aldemuuh rääji nube peln. Räjijotteemsojij koskâpuddâsâš kiddim lii kuittâg čuávumuš Ruošâ tooimâin, moi tiet Suomâ ferttee asâttiđ aalmuglii torvolâšvuođâ eres ašij ovdiibel, sun juátká.

Koskâuámistum enâmânpuáttim lii ohtâ Ruošâ vyehi painâštiđ já vaiguttđ Suomâ já EU torvolâšvuotân já ohtsâškodálii täsitiädun. Sisministeriö lii seelvâtmin muulsâiävtulijd tooimâid almoon loopâtmân ohtsâšpargoost eres ministeriöigijn. Huolâlâš laavâasâttemlâš selvâttempargo já ton vuáđuld tohhum miärádâsah väätih tuárvi kuhes valmâštâllâmääigi, čielgee Rantanen.

Käldee:

– Valtioneuvoston päätös rajanylityspaikkojen väliaikaisesta sulkemisesta ja kansainvälisen suojelun hakemisen keskittämisestä (valtioneuvosto.fi)

Kove: Lauri Heikkinen, valtioneuvoston kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Täärhist čujottâsâd, jis tun lah jienâvuoigâdvuođâlâš Sämitiggevaaljâin

Sämitigge muštoot, et vaaljâäššikiirjij vuolgâttem várás lii tehálâš, ete Sämitige vaaljâlävdikoddeest lii olmâ čujottâs puoh Sämitiggevaaljâin jienâvuoigâdvuođâlijn. Vaaljâäššikirjeh taan kesimáánu Sämitiggevaaljáid vuolgâttuvvojeh 3.6.2024 rääjist...

Škovlâpsykologeh láá härviniih tavveen – säminuoráid kávnoo kuittâg iše, joba jieijâs kielân

Nuorah vajeh viehâ pyereest Säämist. Návt kavnâtteh nuorâi jiegâlijn torjuin já iššijn pargee áámmátulmuuh. Nuorâiguin pargee áámmátliih kuittâg uáinih kyehti sierâ juávhu: oovtâ juávhust láá...

Maailmist kiävttoo tääl eenâb ruttâ eennâmpiäluštmân ko kuássin ovdil

Masa ubâ maailmist kevttui moonnâm ive eenâb ruttâ eennâmpiäluštmân ko ovdebái iivij, čiälgá Tukholma almugijkoskâsâš ráávhuinstituut (SIPRI) raportist. Ive 2023 maailm puoh enâmeh kevttii ohtsis...

Sveicci lii vuáittám ive 2024 Euroviisuid

Sveeici ovdâsteijee Nemo lii vuáittám ive 2024 Euroviisuid pittáin The Code (Koodi). Kišto uárnejui Malmöst, Ruotâst. Pittá finnij ohtsis 591 čyegisid, main 226 adelii...

Anarâškielâ keevâtlâš kesikurssâ uárnejuvvoo Helsigist syeinimáánust

Halijdah-uv oppâđ já sárnuđ sämikielâ Helsigist puáttee keesi? Tääl tot lii máhđulâš! Helsig kuávlu kesiollâopâttâh (Helsingin seudun kesäyliopisto) uárnee vuosmuu tove historjást anarâškielâ keevâtlii kesikuursâ...