Škovlâpsykologeh láá härviniih tavveen – säminuoráid kávnoo kuittâg iše, joba jieijâs kielân

Nuorah vajeh viehâ pyereest Säämist. Návt kavnâtteh áámmátulmuuh, kiäh pargeh nuorâi jiegâlijn torjuin já iššijn.

Nuorâiguin pargee áámmátliih kuittâg uáinih kyehti sierâ juávhu: oovtâ juávhust láá nuorah, kiäh vajeh pyereest, já nube juávhust láá nuorah, kiäh vajeh hyeneeht.

Säminuoráid fallum jiegâlii torjuu palvâlusâin lii iššeen jieijâs eenikielâ. Jis nuorâ haalijd sárnuđ sämikielâ teikâ savâstâllâđ sämikulttuur tobdee ulmuin, te sun stivrejuvvoo psykososiaallii palvâlus fällee Uuvjân. Uvjâ fáálá iše puoh Suomâst sarnum kuulmâ sämikielân.

”Nuorah pyehtih muštâliđ jieijâs vädisvuođâin älkkeebeht, já tom lii lamaš suotâs uáiniđ”, iätá Uuvjâ psykiatrisâš pyecceitipšoo Kaarin West Yle sahhiittâlmist.

West mield säminuorah atâštuveh siämmáin aašijn ko nuorah eres-uv kuávluin, ovdâmerkkân nuorâvuotân já puátteevuođâ epivisesvuotân kyeskee aašijn.

Háástuh lohtâseh táválávt sämikulttuurân, ovdâmerkkân sämmilij vuoigâdvuođáid já identiteetaššijd. Meiddei nuoráid já uáppeid čyeccee vátámâšah láá olluuh.

”Taan räi mij lep puáhtám išediđ puohâid, kiäh láá iše tarbâšâm”, iätá West.

Sämikuávlust nuorâi pyereestvajemân vaaikut positiivlávt nuorâi eromâš ohtâvuotâ luándun, mii nuorâipargei mielâst puáhtá ennuv ilo nuoráid.

Tave-Laapi uccâ päikkikuddijd lii lamaš vaigâd kavnâđ nuorâiguin pargee áámmátulmuid. Škovlâpsykolog finnim Anarân lâi masa máhđuttemes pargo, siämmáánáál Ucjuuhân-uv.

Ovdil Ucjuuvâ škovlâuáppeeh pessii sárnuđ škovlâpsykologáin tuše eromâšmáttáátteijee peht, já talle-uv tuše kuohtii ivveest.

”Mun lam aassâm Ucjuuvâst ubâ eellim já eskin taan ive čielgâi, ete kuohtii ivveest tääbbin iälá kiinii, kiäin piäsá sárnuđ”, imâštâl oovcád luoka uáppee Katri Lukkari Ylen.

Ko škovlâpsykologeh váiluh, te ulmuuh láá karttâm uástiđ palvâlusâid, já škovlâpsykolog saajeest lii fallum psykiatrisii pyecceitipšoo toorjâ. Meiddei oppâmvaigâdvuođáid lii lamaš vaigâd finniđ torjuu.

Nuorâi mielâst uáppei koskâsâš epitäsiárvu lii lasanâm Suomâst tondiet ko škovlâpsykologeh váiluh. Psykologij finnim lii miäruštâllum laavâst, mutâ uáppei mielâst laahâ ij kuittâg Ucjuuvâst olášuu. Škovlâpsykologeh váiluh meiddei Aanaar já Kolari kieldâin.

Ucjuuvâst lii kieskâd algâttâm uđđâ škovlâpsykolog, kote parga kieldâst tuše ihepele.

Škovlâtiervâsvuođâtipšoo Elle Aikio muštâl, ete sun vuáttá reesuursvänivuođâ vaikuttâsâid pargostis.

”Muu mielâst tom uáiná eidu tast, ete älkkees-uv teivâmáid lii hirmâd vaigâd kavnâđ ääigi já saje”, iätá Aikio.

Käldee:

– Koulupsykologi on harvinaisuus pohjoisessa – saamelaisnuorille löytyy kuitenkin apua, jopa omalla äidinkielellä (yle.fi)

Kove: WOKANDAPIX (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...