Käärijä já KEiiNO fáárust Eurovisio-lávlumkištoi Het grote Songfestivalfeest -gaalaehidist Amsterdamist

Lii avepiäiván mieláidpäccee fiäráán leđe fáárust Eurovisio-lávlumkištoi gaalaehidist. Eehid tääsi lii nuuvt olluv, et tast lii väädis peessâđ aleláá. Gaalaehidist láá ohtsis 25 artistid, kiäh láá jo-uv vuáittám lávlumkištoid teikâ mudoi piergim pyereest kištoin. Mun peesâm uáiniđ Amsterdamist jieččân čolmijgijn Eurovisio-lávlumkištoi kontekstist, mondiet Käärijä vuoitij jienâsteijei jienâid já jieijâs vyeligâš persovnáin meiddei puohâi vááimuid. Já mun peesâm sárnuđ sämikielâ stuorrâ almugijkoskâsii lávlumtábáhtusâst.

Eurovisio-kontekstân suápá ubâ Euroop juhlij tobdo. Ziggo Dome -teatter lii hiäivulâš eidu tagarân: tot lii mielâttes massiivlâš saje. Jo tot iätá maidnii, et teatterân čäähih siisâ 17 000 olmožid. Gaalaeehid ääigi tuše tyebbin tääbbin oinuusteleh rijjâ stoovlih. Saje tuáimá organisatorisávt mielâttes pyereest. Hiivsigrááiđuh iä oinuu kosten, já juhâmuš puáhtá tiiláđ veikâ kost, ige jieijâs vuáru taarbâš kosten vyerdiđ. Ulmuuh joteh siisâ maaŋgâin uuvsâin, nuuvt et magarehkin nuorbâseh iä šoodâ. Tot lii keččee uáinust aaibâs jo iimâš.

Ovdil eehidkonsert must lii ilo teivâđ euroviisuartistijgijn. Mun lam rahttâttâm pyereest toos, et peesâm sahhiittâllâđ Käärijä. Suu lasseen mun lii mielâ teivâđ KEiiNOin, Måns Zelmerlöwáin, Concita Wurstáin já Eurovisio-lávlumkištoi nestoráin Johnny Loganáin.

Mun uusâm pargei já artistij olgouuvsâ já lavkkiim siisâ. Finniim kietâsân čuovjis päädi, mon čäittimáin uuvsah lekkâseh. Mun uážum siisâ monâdijnân šiev ravvuu valjiđ artistijd, tastko maaŋgâ artist sahhiittâlmân ij lah asto. Tom mun muštám já meid ehidispeeivi ääigi huámmášâm. Teeivâm vistig eres toimâtteijeigijn, já mij sárnudep váhá tast, kiäid mij áigup sahhiittâllâđ já kiäh mij lep.

Juávkku lii váhá pettâšum ko kulá, et Johnny Logan ij puáđigin media oovdân já et Conchita Wurst lii esken puátimin pääihi oolâ, adai sun ij kiergân mediasavâstâlmân. Mottoom toimâtteijee čáittá munjin ovdebáá ive valdum kove, mast sun lii oovtâst Johnny Loganáin, kii aaibâs forgâ tiävdá 70 ihheed. Johnny Logan vuosmuu vuáitust láá kuullâm jo 34 ihheed. Juáháš ibbeerd kuittâg pyereest Johnny Logan tile, mondiet sun ij haalijd eidu tääl media oovdân: sun lii eidu hävdidâm stuorrâviiljâs já juávhus kitarist Michael Sherrard. Ohoh láá lamaš Johnny Loganân hirmâd soroliih já lussâdeh. Sun lii kuittâg puáttám Amsterdamân, mii lii puohháid puoh tehelumos. Mun oinim kale suu maŋeláá ehidist kaččâmin viehâ liävttoin pargei uuvsâst siisâ ko sáttojim keččâđ eehidpurâdem ääigi mudágávt olgos laasâst.

Váháš ääigi vuordâččem maŋa toimâtteijeeh peesih paargon artistijgijn. Mun čuávum jyehi artist suullân tijmepele verd. Šiev fiilis tiävdá ubâ medialoonjâ sahhiittâlmij ááigán.

KEiiNO: kuuđâd saje ive 2019 Eurovisio lávlumkištoin

Vistig media oovdân lävkkee Taažâ lávlumjuávkku KEiiNO: Tom Hugo, Alexandra Rotan já Fred Buljo. Taat kuáhtám lii uáli hävski já ilolâš, tastko mun sahhiittâllim Fred Buljo jo Anarist Ijâttes iijâ ääigi. Munjin lii hirmâd suotâs algâttiđ jieččân sahhiittâllâmurko sämikielân. Eidu Fred Buljoin savâstâllâm keessiv lâi suijân toos, mondiet mun lam tääl fáárust Amsterdamist. Sun muštâlij munjin taan fiijnâ ehidist. Anarist Fred Buljo muštâlij munjin meid Käärijäst, já ko Käärijä-uv lâi puátimin Amsterdamân, te lijjii jo tuárvi suujah vyelgiđ toimâtteijen fáárun: sämmilâš já syemmilâš artist fáárust – já meid maaŋgah, maaŋgah iärráseh!

Fred Buljo, Alexandra Rotan já Tom Hugo

KEiiNO ovdâstij ive 2019 kištoin enâmis pittáin Spirit in the Sky, mii uážui puoh enâmustáá keččeejienâid, mut vaidâlitteht tuámárij árvuštâllâm kočâttij juávhu kuđâdin. Taat pittá lâi aaibâs vuosmuš, mast Fred Buljo kuássin eellimstis juoigâi läävdi alne, tego sun muštâlij Anarâš aavisân Ijâttes ijjâ -tábáhtusâst Anarist moonnâm keesi.

Mij automaatlávt viärdádâllâp lávlumfiäránijd Anarist Saijoos šiljoost já Amsterdamist Ziggo Domest. Tom Hugo smietâd, et Amsterdam Ziggo Dome lii kale uáli jo massiivlâš ko Anarân verdid já tiäđust-uv tääl meid Eurovisio-lávlumij pirrâsist. Mut siämmáin movttáin KEiiNO kuittâg lávlu kuohtui sojij. ”Mij lep KEiiNO”, sij povvâsteh kamerai oovdâst já seevih ilolávt. Alexandra huámmáš, et mun lam kárvudâttâm KEiiNO-pääiđi gaalaehidân. Sij halijdeh tállân tiettiđ, kost mun lam paiđijn kavnâdâttâm. Mun muštâlâm, et tot lii muu ärbitiŋgâ Ijâttes iijâst Anarist. Mun teeivâm siigijn val maŋeláá eehid ääigi ovdil konsert.

Eehidkonsert ääigi kulloo, mon vuáimálâš lii Alexandra Rotan kirkes jienâ já tot, mon fijnáht Tom Hugo mááláá jienâmaisemijd. Fred Buljo juoigâm tiävdá ubâ Ziggo Dome, já ulmuuh jyeigih suu fáárust. Tot, mii lii sämimuusikist tehelâš, lii tehelâš meid maailmân, veik uáinu ij lekken aaibâs siämmáš. Mun ihástâlâm tom, mon luándulávt sämikielâ čuájá eŋgâlâskielâ paaldâst já kooskâst já iberdâm pyereest, mondiet KEiiNO valjij muusiksis eeppisii juoigâm ige korrâsub ráppám. Muu paaldâst čokkájeijee almai koijâdist must, iberdâm-uv mun Spirit in the sky -pitá kiärdušuoŋâ Čájehan čuovggâ (Čááitám čuovâ). Mun peesâm váháš ááigán sämikielâ máttáátteijen. Mun lijjim eidu muštâlâm sunjin, et lam Suomâst já et čálám tábáhtusâst reportaas sämikielâlii aavisân.

Måns Zelmerlöw: ive 2015 lávlumkištoi vyeittee

Mun čuávum KEiiNO ton verd intensiivlávt, et aaibâs suolgâi mediaviistán lii puáttám ruátálâš Måns Zelmerlöw, ive 2015 vyeittee pittáin Heroes (Sáŋgáreh). Måns Zelmerlöw juáhá aalgâst nommâčalluid já eelâš kooveest toimâtteijeigijn.

Måns Zelmerlöw

Sun muštâl, et sun lâi tijmá-uv Amsterdamist já et taat lii sunjin nubbe Eurovisio-lávlumkištoi gaalaeehid. Sun lii jieijâs muusikkarrieer ääigi uásálistám maŋgáid Melodifestivalen-kištoid, stivrim taid já Eurovisio-vuáitus maŋa sun lii porgâm ennuv ohtsâšpargo eres Eurovisio-kištoi artistijgijn.

Muoi sárnoon tast, maht lávlumkištoid uásálistem já toi vyeittim lii vaiguttâm suu elimân. Måns Zelmerlöw muštâl, et sun lii ain tuáivum, et sun pesâččij Eurovisio-lávlumkištoid já tobbeen läävdi oolâ. Sun muštâl, et sehe uásálistem já vyeittim láá olášuttám maaŋgâid suu naharijd. Lávlumkišto lii lekkâm sunjin uuvsâid pirrâ maailm, já toin naalijn sun lii peessâm uáiniđ veikâ maid. Sun illood tast, et veik suu vuáitust láá tääl kuullâm jo oovce ihheed, te sun lii ain fáárust gaalaehidijn já ovdebái lávlumkištoi uásálisten. Suu mielâst lii ain suotâs teivâđ eres Eurovisio-kištoi artistijgijn.

Heroes-kištottâllâmpitástis sun lávlu: ”We are heroes of our time”, adai ”Mij lep jieččân ääigi sáŋgáreh”. Sunjin koččâmuš lii, maht sun jieš uáiná, lii-uv sun jieš kiännii sáŋgár. Måns Zelmerlöw povvâst, et sun lii vissásávt jieijâs viiđâihásii alge sáŋgár já meiddei taan oovtâihásii uccâviljii sáŋgár, mut nuorâb alge ij tast val tieđe maiden.

Mielâkiddiivâš lii meid kuullâđ suu arvâlus tast, et ko ruátálâš Lorén lii vuáittám Eurovisio-lávlumkištoid jo kuohtii, et halijdičij-uv sun jieš-uv uásálistiđ lávlumkištoid val uđđâsist. Sun västid, et sun lii eidu teivâm Johnny Loganáin, kii lii jieš vuáittám lávlumkištoid kuohtii já kuálmád kerd toin naalijn, et Linda Martin láávlui Johnny Logan čäällim lavluu. Måns Zelmerlöw iätá, et sun lii luándustis kištottâllee já sun mieđeet, et sun vissásávt halijdičij val uásálistiđ. Já mun vist lopedâm, et jis sun motomin áigu uásálistiđ, te ij lah ko suáitistiđ, te sun vissásávt uážžu vuosmuu keččeejienâ. Motomeh toimâtteijeeh nuáigutteleh paaldâst aaibâs siämmái jurduigijn.

Måns Zelmerlöv lii eehidgaala vuosmuš lávloo já pyeri algâtteijee tondiet, et čuávuvááh lávlumkištoh uárnejuvvojeh eidu Ruotâst, Malmöst. Sun lii jieš toimâm Ruotâst Eurovisio-kištoi jođetteijen. Sahhiittâlmist sun kuittâg iätá, et sust iä lah magarehkin eromâš tuoivuuh puáttee ive kištoi ornim várás. Sun tuáivu, et uárnejeijeeh-uv lijkkuuččii tágárijd kištoid já et artistijn ličij hävski já pyeri uásálistiđ. Tábáhtus lii ain puohháid mieláidpäccee.

Käärijä: almai, kote jieijâsnáál vuoitij lávlumkištoid

Čuávuvâš vuordum olmooš lii Käärijä, kii poođij nubben taan ive lávlumkištoin já vuoitij jienâsteijei vááimuid piälásis. Sun puátá masaba huámmášhánnáá siisâ já ooroost uksâpellâs, eidu mudágávt muu puotâ. Nuuvt et mun lam suu vuosmuš sahhiittâllee. Taat ovdâmune addel munjin váhá eenâb ääigi sárnuđ suin. Mun jiem pyevti koijâdiđ sust hirmâd ennuv, tastko forgâ iäráseh-uv láá suu uáinám, já muu tyehin lii paifakkist kuhes toimâtteijeeráiđu vyerdimin.

Käärijä addelmin sahhiittâlmijd

Mun muštâlâm, et mun lam sämikielâlii Anarâš aavisist, astoäigitoimâtteijee. Sun smietâd, et taat lii-uv sunjin vuosmuš tohe Säämi media oovdâst. Tot lii munjin stuorrâ kunnee. Ko mun váhá mainâstâm suin, puáđám siämmáá uáivilân tego Fred Buljo munjin sust keessiv muštâlij: Käärijä lii ustevlâš, uáli jo nánnáás almai. Nubenáál ko Måns Zelmerlöw sun smiättá, et sun ij innig uásálist Eurovisio-lávlumkištoid.

Mun halijdâm tiettiđ, moh láá suu mielâst toh suomâkielâ já syemmilâšvuođâ omâssiähá vyeimih, moh láá išedâm suu tast, et sun lii piergim nuuvt eromâš pyereest maailm muusiklavdij alne suomâkielân. Taat ij lah kuássin ovdil luhostum. Käärijä västid, et suu mielâst sierâlágánvuotâ lii kievrâvuotâ. Suu mielâst suomâkielâ lii maŋgâs piälján vissásávt omâs kielâ. Tast puátá suu mielâst muusikân šiev twist já jolâs fiilis. Sust lâi tobdo, et ko Cha-Cha-Cha rahtui, te tast lâi miinii, mii ”pävkittij ubâ paaŋki”. Suu mielâst eromâš lâi tot, maht suomâkielâ säneh noheh já sojeh, maht toh maneh, te tie tot lii tot suu muusik kuávdáš äšši.

Tastoo mun halijdâm tiettiđ, maht sun osko jieijâs hoomán nuuvt tievâslávt, et sun vuálgá kištottâllâđ vuáitust já et puoh tuáimá nuuvt mielâttes pyereest ige sun eeđâ, et sun tuše parga puoh nuuvt pyereest ko máhđulâš. Sust čalmeh pyelih iiloost, ko sun muštâl jieijâs naharist já rähisvuođâst muusik rähtimân. ”Já ko tánávt keevâi kištoost, te uáiná, et hommá tuáimá já juávkku räähist tom. Munjin meerhâš ennuv, et juávkku vuordâš muu olgon keikai maŋa já ovdil keikai-uv. Tot muštâl munjin mastnii já addel osko tággáár paargon. Já toin naalijn mun oskom, et amahân te taat tuáimá.”

Meid Käärijä sárnu tast, maht suu eellim lii muttum lávlumkištoi maŋa. Sun iätá, et tääl ubâ Suomâ tobdá suu, ige sun kaavnâ innig kosten saje, kuus čiähádâttâđ. Sun iätá, et sun lii ilolâš puoh taan huámášuumeest tondiet ko muusik já ton oovdânpyehtim lii lamaš suu naver. Mut motomin tággáár eellim lii meid koorâs.

Mon ennuv jollâvuotâ já mon stuorrâ festâ tággáár gaalaeehid talle lii Käärijä uáinust?  Sun muštâl, et sun tuođâi vuárdá eehidkonsert já tuáivu, et ulmuuh toos lijkkuuččii. Sun loppeed pieijâđ jieijâs uásán čyeti prosentid já maidnii val toos oolâ. Eehidkonsert ääigi taan lopádâsâst ij šoodâ ucemuskin iäpádâs: ubâ pakkâtievâ Ziggo Dome čyežžil ko Käärijä vuosmuuh Cha-Cha-Cha-nuotah čuojâškyeteh já Käärijä lävkkee läävdi oolâ eehid nubben majemuš artistin. Toh-uv, kiäh iä mudoi määti suomâkielâ, kustoo mättih tom kuittâg Cha-Cha-Cha lyyriik verd. Já kiärdušuoŋâ Cha-Cha-Cha njuámu toin naalijn, et ulmuuh lávluh tom val olgos monâdijnis-uv. Puohivnásiih boleroh uáinojeh ulmui pajalist.

Gaalaeehid stuorrâ noomah

Stuorrâ euroviisugaalaeehid läiđejeijen toimâv Edsilia Rombley já Cornald Maas. Edsilia Rombley lii pegâlmâs vuáládâheennâmlâš lávloo já TV-muátu. Sun ovdâstij Vuáládâhenâmijd Eurovisio-lávlumkištoin ive 1998 pittáin Hemel en aarde (Alme já eennâm) já poođij niäljádin. Nubbe kessee Cornald Maas lii pegâlmâs TV-toimâtteijee já tobdos Eurovisio-lávlumkištoi kommentaattor. Suoi tubdâv kale ääšis já Eurovisio-kištoi historjá kieŋâlávt. Suoi laiđiv miäštárlávt ubâ eehid já muštâlává jyehi artistist maidnii. Eehid ääigi jieškote-uv fáárust leijee oovdiš Eurovisio-kištoi artist teikâ artistjuávkku lávlu eidu tom muusikpitá, mii motomin uásálistij kiišton.

Eehid ohtân enâmustáá vuordum artistijn lii Mr. Eurovisio jieš, irlandlâš Johnny Logan, jieijâs noomâ mield Seán Sherrard. Sun lávlu kuohtuid vuáittulavluidis. Vistig sun vuoitij Eurovisio-kištoid ive 1980 eidu Vuáládâhenâmijn pittáin What’s Another Year.Ive 1984 Linda Martin poođij Luxemburgist nubben Johnny Logan čäällim pittáin Terminal 3. Nube tove Johnny Logan vuoitij Belgiast ive 1987 pittáin Hold me now, já kuálmád kerd ive 1992 Linda Martin vuoitij Eurovision lávlumkišto Ruotâst Malmöst Johnny Logan čäällim pittáin Why me. Johnny Logan jotá loppâelimis Eurovisio-lávlumtábáhtusâin, mut jieš sun ij innig ááigu uásálistiđ kištoid lávlon. Sun lii kale čáállám lavluid Eurovisio-kištoi várás eres-uv enâmáid já artistáid.

Käärijä Cha-Cha-Cha-pävkittem maŋa gaalaeehid nohá Conchita Wurst ive 2014 vuáittulavlui Rise like a Phoenix. Ulmuuh pääcih čuážžuđ taan-uv pitá ááigán.Conchita mield laavlâ muštâl tast, et hyenes aigij čoođâ moonnâm já osko toos, et olmooš puáhtá leđe tuárvi kievrâ vädisvuođâi vyeittimân. Negatiivlâšvuođâ puáhtá jorgettiđ positiivlâžžân já šoddâđ pyereeb, kievrâb olmožin. Taat lii uáli jo šiev uáinu ulmuu ubâ elimân.

Gaalaehidist páácá pyeri tobdo. Tábáhtus massiivlâšvuođâ mun iberdâm esken talle ko väzzilâm Ziggo Domest ryevdikiäinusajattuv kulij. Talle mun imâštâlâm, kost taahkis ulmuuh toos ittii. Puohâin lii siämmáš viestâ, mon tuálvuđ pááikán: šiev muštoh Eurovisio gaalaehidist.

Gaalaeehid

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já...

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst, ko telakyermiauto kománij räjijáágárkomppania hárjuttâllâmkuávlust. Kyevtis lává lammâšum viärráht. Suoi lává tolvum Ruávinjaargâ kuávdášpyecceiviäsun. 21 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá tolvum...

Fuji-väärist lii muáttám taan ive eskin skammâmáánust

Fuji-väärist Japanist lii taan täälvi muáttám vuossâmuu keerdi eskin skammâmáánust. Brittilii almosradiofinnoduv BBC mield Jaapaan áimutiettuu lágádâs Shizuoka toimâmčyegis uáinistij muottuu Fuji-vääri čohheest skammâmáánu...

Taan ive nommâ lii Šielâ

Šielâ lii väljejum ive 2024 nommân, tieđeet Helsig ollâopâttâh. Vyeittee jienâstui Nomâttâstutkâmuš peeivij (suom. Nimistöntutkimuksen päivät) ääigi skammâmáánu 8. peeivi. Ive nommâ lii tubdâstâspalhâšume...

Laapist lieggâsub oholoppâ ko kuássin ovdil skammâmáánu historjást

Moonnâm vástuppeeivi ehidispeeivi Njellimist mittedui 12,6 cekkid, mii lii uđđâ liegâsvuotâulâttâs Laapi kuávlust skammâmáánust. Jo iđedisiijâ mittedui paijeel 10 cekkid tave- já koskâ-Laapist, mii...