Suomâ lii kiddim nelji rääji­rastaldittem­saje nuorttâ­rääji alne

Suomâ lii kiddim puohnâssân nelji rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ koskâsii rääji alne vástuppeeivi já lávvárduv vuástásii iijâ. Kiddejum rastaldittemsajeh láá Niirala, Imatra, Vaalimaa já Nuijamaa. Áávus láá jotoluv várás ain kyehti rastaldittemsaje: Vartius já Salla. Suijân kiddiimân lii tot, et majemui aigij rääjirastaldittemsoijij peht Suomân láá puáttám eenâb torvopääihi occeeh Ruošâ peln, motomeh sist tuolmâmpyeráin teikâ čiehčâmluovdijn teikâ vääzin. Táválávt puáttein iä lah lamaš äššikirjeh oornigist.

Meiddei Vartius rastaldittemsaje lii kiddejum mottoom tove koskâpuddâsávt tondiet ko Ruošâ virgeomâhááh láá stivrim torvopääihi occeid Suomân já kiddim rääji sii tyehin toin naalijn, et ulmuuh iä lah innig luoštum maassâd Ruošân. Kainuu räjikosáttâh muštâl, et puátteeh láá vuosâtiäđui mield lamaš nuorâ almaah Syyriast, Somaliast, Marokkost, Egyptist já Etiopiast. Maaŋgah sist láá räjikosáttuv mield orostâllâm kuhheeb ääigi Ruošâst, kuus sij láá aalgâaalgâst puáttám lavâlávt. Ruošâ pele uáinu mield sist iä lah máhđulâšvuođah estiđ kuálmád enâmij ässei puáttim Suomâ rääji kuuvl, muštâl Maadânuorttâ-Suomâ räjikosáttuv komendeijee, eeveerst Mika Rytkönen Ilta-Sanomaid. Meiddei muádilov ulmuu juávhuh láá irâttâm peessâđ Ruošâst Suomân mađhâšemäššikirjijttáá, iäge sij lam uuccâm torvosaje Suomâst. Maŋeláá sij kale láá pieijâm siisâ torvosajeucâmušâid.

Rautjärvi kuávlust Maadâ-Kärjilist kyevtis lává rastaldittám väldikode rääji lovettáá já neeljis estui čoođâ Nuijamaast. Ääšist muštâl Maadânuorttâ-Suomâ räjikosáttâh viestâpalvâlus X:st. Räjikosáttuv mield staatâräjirikkoos tutkâm ääigi taah kyevtis ussáin aalmugijkoskâsii suojâlem. Räjikosáttuv mield mihheen ij kuittâg čuujoot ton kulij, et räjikuávlust eennâmrääji alne liččii eenâb Suomân viggee torvopääihi occeeh.

Vartiusân lii pasepeeivi ääigi puáttám virgeiše Piäluštemvuoimijn koskâpuddâsij estui huksiimân. Virgeiše lii puáttám meid Oulu poolislágádâsâst. Suomâ ulmen lii tääl lopâttiđ nuorttârääji kulen vuottum almoon, mii lii sirdum Vartiusân maadânuorttii rääjirastaldittemsojij kiddim keežild.

Suomâ Räjikosáttâh­lágádâs mield nuorttârääji rääjirastaldittemsoijijd láá kuođđum lávvárduv paijeel 70 torvosajeucâmuššâd. Vástuppeeivi torvopääihi occeeh nuorttârääji kulen lijjii ohtsis 220.

Räjikosáttuv tutkâmijn láá vuottum meerhah tast, et uási ulmuin viggeh Suomâst olgos Schengen kuávlun.

Käldeeh:

– Tällainen oli yö kaakkoisrajalla (www.is.fi)

– Itärajalla nähtiin poikkeuksellinen tilanne – näin härskisti venäläis­viran­omaiset toimivat nyt Vartiuksen rajan­ylitys­paikalla (www.is.fi)

– Raja­vartiosto: FSB:n raja­vartio­palvelu ei huoli ihmisiä takaisin Venäjälle – Neljä pääsi esteiden läpi Suomeen Nuijamaalla (www.hs.fi)

Kove: Hans Põldoja (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám, muštâl Taažâ kunâgâsviste. Sun eelij 89-ihásâžžân (1937–2026). Sun jaamij Oslo Rikshospitalet-pyecceiviäsust porgemáánu 28. peeivi tijme 6.35 páihálii ääigi. Kunâgâs...

THL: Nuorâi purrâmuš­valjiimijn ennuv pyeredem­vääri

Nuorah poreh liijkás uccáá ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd sehe liijkás ennuv ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid. Tiervâslij purrâmušvaljiimij tohâmist láá siämmáá sullâsiih čuolmah...

Uđđâ nuorttâlâš­kielâlâš párnái­kirje Jåå’ttemneävv lii almostum

Oummu rââst raaj – People Cross the Borders ‑haahâ lii almostittám uđđâ Jåå’ttemneävv-nommâsii kirje (an. Fiävruh), mii máttát párnáid fiävruid nuorttâlâškielân. Kirje oovdânpuáhtá jieškote-uvlágánijd fiävruid,...

Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân. Island uusâi...

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...