Harvii puáhtá totkee čokánistiđ Saijoos olgoviäskárân sárnudiđ ráávhust maailm tasnijn. Mun peessim savâstâllâđ Keiino-bäändi jyeigein Fred Buljoin. Keiino-lávlumjuávkku, moos kuullâv Fred Buljo lasseen Alexandra Rotan já Tom Hugo, lii eidu puáttám Oslost Anarân, já mun peesâm sárnuđ Fredáin tállân peeivi jienâtestaamij maŋa.
Keiino ij ennuv taarbâš oovdânpyehtimijd. Lávlumjuávkku lii kuohtii uásálistám Taažâ Melody Grand Prix ‑kiišton. Ive 2019 sij ovdâstii Taažâ Euroviisuin já pottii kuđâdin. Keiino finnij kuittâg puoh ollâgumos jienâid keččein. Taat lii váhá siämmáámuđusâš maainâs ko maht Käärijän keevâi taanihásijn Euroviisuin. Fred muštâl, et sun lii teivâm Käärijäin já iätá, et Käärijä lii hirmâd hävskis olmooš. Nube keerdi Keiino uásálistij Melody Grand Prix ‑kiišton ive 2021 já poođij nubben pittáin Monument.
Fred lii moovtâ ko sun lii peessâm Anarân. Taat lii sunjin vuosmuš tohe Säämist uárnejum muusikfestivaalist. Sun muštâl, et sun lii ohtii ovdil iällám Anarist. Taat Ijâttes ijjâ 2023 lii tastoo sunjin nubbe kerdi.
Fred muštâl, et Keiinost lii tyehin uáli hoppuus keesi. Jyehi oho sist láá lamaš konserteh Taažâst, Ruotâst já Suomâst. Fred lijkkoo uáli ennuv olgoriijkâin jotemân. Suomâst Keiinost lii taan keesi lamaš ohtâ čuojâttem ovdil Ijâttes iijâ. Tot lâi Oluset-vuolâfestivaalist Iisalmist syeinimáánust. Puoh kesikonsertij kooskâst sun lii val šoddâm eeččin.
Keiinost láá tievâ puohmuđusiih vuáváámeh puátteevuotân: sist lii puátimin uđđâ muusik, já sist láá tääl vittâ uđđâ lavluu, maid čuojâttiđ forgâpalij.
Tastoo mun koijâdâm Fredist, kost sun lii oppâm juoigâđ. Juoigâm lii puáttám hirmâd luándulávt sunjin. Sun smiättá váhá já čielgee, et tot lâi Oslost Tøyenist, kost sun lii porgâm párnáikäärdist pedagogisâžžân máttáátteijen. Sun muštâl, et sun lii rávásmâm Kuovdâkiäinust, kost juoigâm lii ain kullum. Sun ij tuš jieš lah tuostâm väldiđ tom anon tolebiššáá.
Luándulávt saahâ jotá tohokulij, maggaar äšši juoigâm lii lamaš suu pirrâsist. Fred muštâl, et suu puolvân juoigâm lii lamaš ain loválâš já luándulâš äšši. Tastoo sun muštâl váhá jieijâs historjást jyeigen. Sun muštâl tast, maht Keiino euroviisulavluin Spirit in the sky vistig keevâi:
”Mun kolgim vistig ráppáđ tien lavlust, mut ko mij lâim studiost já mun irâttim ráppáđ, te lavlust ij šoddâmgin tuárvi eeppisâš. Talle Tom eeđâi munjin, et Fred, tunhân lah sämmilâš, amahân te tun puávtáh juoigâđ. Mun jiem lam juoigâm kuássin ovdil. Já nuuvt te šoodâi, et mun keččâlim juoigâđ. Mut Spirit in the sky lâi vuosmuš muusikpittá, mast mun juoigim.”
Euroviisui kiärdušuoŋâ moonâi: ”Čájehan čuovgga”, ađai čááitám čuovâ. Mun lam tulkkum taid saanijd toin naalijn, et lam uáinám Fred tiätulágán uápisteijen sämimuusikist sehe Säämist já ubâ maailmist. Fred västid vyeligávt: ”Muu mielâst puohah taan ääigi sämmiliih láá uápisteijeeh sämikulttuurist. Jiem mun lah ohtuu. Láá ennuv sämmiliih, kiäh láá porgâm ton oovdân, et sämimuusik já kulttuur uáinojeh já ovdáneh.”
Mun koijâdâm Fredist, maid sämimuusik sunjin meerhâš. Sun ij taarbâš kuhháá smiettâđ: ”Hirmâd ennuv. Tot lii stuorrâ uási muu identiteetist. Mun jiem tieđe, kii mun liččim muusikttáá. Sämikulttuur uáinoo must luándulávt muusik peht. Mun lam nuuvt kijttevâš tast, et mun peesâm porgâđ sämimuusikáin jyehi peeivi.”
Sust lii meiddei saahâ Säämi taiđârin: ”Juátkiđ ain puorijd pargoid, rähtiđ taiđuu, mon puáhtá tuálvuđ ovdâskulij, čäittiđ stuorrâ vijđoduv, mii mist lii Säämi kulttuurist.”
Mun keejâm Keiino konsertlistoost, et juávkku lii čuojâtmin skammâmáánust Amsterdamist Ziggo Domest Het Grote Songfestivalfeest ‑ehidist, ”Stuorrâ lávlumfestivaaljuhleest”. Tot lii tievâ Euroviisui historjá stuárráámuid noomâid, kiäh čokkâneh juhlođ taan ikonisii tábáhtume riges muusikäärbi. Eidu tien juávkun Keiino tiäđust-uv kulá, já ain pyereeb, et tien juávhust lii meiddei Fred Buljo sämmilâžžân. Mij tuáivup Spirit in the sky sanijgijn, et ”čäittip ain čuovâ” kuhás puátteevuotân-uv. Takkâ Keiinon, ko tot mađhâšij Anarân!
Koveh: Marja-Liisa Olthuis